Túrkistan oblysynda sý nysandarynyń 70-75 paıyzy tozǵan – Álı Bektaev
TÚRKІSTAN. KAZINFORM – Ońtústiktegi sý nysandary eskirgendikten sharýalar bólingen sýdy tolyq paıdalana almaı otyr. Bul týraly Senat depýtaty Álı Bektaev «Ońtústik aımaqtaǵy agroónerkásiptiń jaı-kúıi: problemalary men sheshý joldary» taqyrybynda ótken kóshpeli otyrysta málimdedi.
Senatorlar elimizdiń ońtústik óńirleriniń agroónerkásip keshenin damytý máselelerin talqylady.
Májiliste agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń tóraǵasy Álı Bektaev agrarlyq saladaǵy ózekti máselelege arnaıy toqtalyp, sheshý joldaryn usyndy.
«Agrarly salada másele óte kóp. Eń birinshi - qaıta óńdeýge qatysty qarjy jetispeýde. Sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy óndirisin sýbsıdııalaý máseleside bar. Aýyl sharýashylyǵy óndirisin sýbsıdııalaý máselesin bolashaqta jergilikti jerdegi ókiletti organǵa, máslıhattarǵa berý kerek. Sebebi, ár óńir agrarly sektordyń qaı salasyn damytý qajettegin jaqsy biledi. Eger respýblıkadan qarjy bólip, transfert retinde oblystyń bıýdjetine túsirse, sodan máslıhatqa tártibin bekitip, salany damytý qajettigi týraly talap qoıylsa, oblys ózine qajetti óndiristi damytýǵa múmkindik alady dep oılaımyz. Bul sýbsıdııaǵa qatysty», - dedi Álı Bektaev.
Sondaı-aq, senator sýbsıdııany berý tártibiniń ózinde bıýrokrattyq máseleler óte kóp ekendigin aıtty.
«Sharýa bir qaǵazdy rásimdeý úshin birneshe qujat toltyryp, birneshe jerden ruqsat alýy kerek jáne birneshe jerden joba jasap, qarjy shyǵarý kerek. Bul júıemen sharýa sýbsıdııa almaıdy. Al, almaǵannan keıin agrarly sektor damymaıdy» - dedi ol.
Sondaı-aq, komıtet tóraǵasy sý salasyna qatysty máselelerge de arnaıy toqtalyp ótti.
Ońtústikte tozyǵy jetken sý nysandarynyń kóp ekendigin jetkizip, atalǵan jaǵdaılardy sheshý úshin sý únemdeýge kóshý qajettigin aıtty.
«Óńirdegi sý nysandarynyń 70 paıyzy eskirgen. Kópshiligi 60-70 jyldary salynǵan. Eski bolǵan soń sharýalar bólingen sýdy tolyq ala almaı keledi. Sebebi, sý jerge sińip, aýaǵa ushyp ketedi. Jalpy sýdyń tapshylyǵy jyldan jylǵa ulǵaıýda. Biz transshekaralyq aımaqta ornalasqan soń, basqa óńirlerden keletin sýǵa táýeldimiz. Olda jyldan jylǵa azaıyp keledi. Sol úshin sýdy únemdeý máselesimen kóp aınalysýymyz kerek. Onyń biri sý júıelerin durystap jumys jasatý bolsa, ekinshisi sýdy únemdeý tehnologııalaryn durys paıdalaný. Sebebi, bul agrarlyq salaǵan úlken paıda beredi. Sýarmaly jer kóp bolsa, sý únemdeý tehnologııalary kóbirek iske qosylsa, ónimdilikte artady. Biz sol ónimdilikti kóterý arqyly ónimniń baǵasyn tómendete alamyz», - deıdi senator.
Al, úshinshi usynysta maıda sharýashylyqtardy biriktirip, koperatsııa qurýdyń artyqshylyqtary aıtyldy.
Álı Ábdikárimuly bul júıe ónimdilikti arttyryp, baǵany retteıtinin jetkizdi.
«Usaq sharýashylyqtan alynǵan ónimniń kólemi tómen, ónimdiligi de az. Sol sebepti onyń baǵasy joǵary bolady. Sondyqtan biz sý únemdeý tehnologııasyn, durys sýarý sıstemasyn retteýimiz kerek. Sapaly uryq egý, tehnıkamen qamtamasyz etý qajet. Maıda sharýashylyqtardyń basyn biriktirip aýyl sharýashylyq koperatsııalaryn kóbeıtsek, olardyń jeri ulǵaıady. Sodan tyń jerler paıdalanylsa, ónim kóbeıip, ónimdilik artady. Baǵa tómendeıdi. Biz osy jaǵyna kóńil bólýimiz kerek. Aýyl sharýashylyǵyna bólingen qarajat sondaı qajetti jerlerge jumsalýy qajet», - dedi ol.
