Túrkistan oblysynda Kongo-Qyrym gemorragııalyq qyzbasymen aýyrǵan turǵyn qaıtys boldy
TÚRKІSTAN. KAZINFORM – Jalpy jyl basynan beri oblys boıynsha kene shaqqan 1 332 adam medıtsınalyq uıymǵa qaralǵan. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda bul kórsetkish 14,2 paıyzǵa tómendegen. Degemen, Kongo-Qyrym gemorragııalyq qyzbasymen aýyrǵan bir turǵyn kórsetilgen em sharalarǵa qaramastan qaıtys boldy.
Túrkistan oblysynyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń mamandary kene shaqqanda asa qaýipti ınfektsııany juqtyrý múmkin ekenin, mindetti túrde jeke basty qorǵaý, saqtaný quraldaryn paıdalaný kerektigin eskertedi.
«Tabıǵatqa demalysqa shyqqanda keneniń jabysqany kórinetin ashyq tústi jaqsy qorǵalǵan rezeńkeli manjetti jeńi uzyn kóılek kııý qajet. Denege keneniń jabysqanyn tekserý úshin ózińiz jáne ózińizge baıqalmaıtyn oryndardy (moıyn, bastyń shash bóligi, deneniń artqy jaǵy t.b.) bir-birińizdiń ústerińizdi muqııat qarap otyrý kerek. Deneniń ashyq jerlerine jáne kıimge kene aǵzasyna keri áser etetin nemese ony joıýǵa arnalǵan arnaıy akarorepelentterdi, akarıtsıdterdi jáne jeke qorǵaný quraldaryn qoldanyńyzdar» - deıdi sala mamandary.
Búginde Túrkistan oblysynyń barlyq aımaǵynda kene shaǵý jaǵdaılary kezdesedi. Onyń ishinde Báıdibek, Maqtaaral, Ordabasy, Otyrar, Saıram, Sozaq, Shardara aýdandary men Arys qalasy aýmaǵynda turǵyndardy birneshe ret kene shaqqan.
«Kene shaqqan nemese kenemen janasta bolǵan jaǵdaılarda mindetti túrde medıtsınalyq uıymǵa qaralǵanyńyz jón jáne 14 kún medıtsınalyq baqylaýda bolýyńyz qajet. Denege jabysqan keneni kádimgi pıntsetpen ony terige múmkindiginshe jaqyndata otyryp, ilip alý qajet. Pıntsetti qatty qyspaı, shaıqaltpaı, julqymaı abaılap tartý kerek. Eger keneniń aýyz bóligi teride qalyp qoıǵan jaǵdaıda pıntsetpen tartyp shyǵaryńyz. Keneniń teridegi shaqqan orynyn spırtpen, ıodpen óńdep, qoldy sabynmen jýý qajet. Alynǵan keneni qaqpaǵy tyǵyz jabylatyn ydysqa salyp, jergilikti medıtsınalyq uıymǵa qaralyńyz» - delingen mamandar keńesinde.
Aıta keteıik, budan buryn álemdi jańa indet jaılaýy yqtımal ekenin jazǵan bolatynbyz. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy álemde kez kelgen ýaqytta órshýi múmkin jańa pandemııanyń paıda bolý yqtımaldyǵy týraly eskertti.
