Túrkııanyń sýdıalary men prokýrorlary delegatsııasy Qazaqstannyń Joǵarǵy sotynda boldy

None
None
ASTANA. QazAqparat - Búgin Túrkııanyń Joǵarǵy sot tóraǵasy bastaǵan Ismaıl Rıýshtıý Djırıt delegatsııa Qazaqstannyń Joǵarǵy sotyna keldi, dep habarlaıdy QR Joǵarǵy sotynyń baspasóz qyzmeti. 

Onyń quramyna Túrkııa Joǵary kassatsııalyq sotynyń Bas respýblıkalyq prokýrory Mehmet Akardja, Túrkııanyń Ádilet mınıstriniń orynbasary Shaban Iylmaz, sondaı-aq túrli deńgeıdegi sýdıalar, prokýratýra jáne ádilet organdarynyń ókilderi kirdi.

Sapar barysynda Qazaqstan Joǵarǵy Sotynyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Rahmetýlınmen kezdesý ótti. Іs-sharaǵa Joǵarǵy Sottyń sot alqalarynyń tóraǵalary Elis Ábdiqadyrov pen Aıgúl Qydyrbaeva, Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentiniń basshysy Nurserik Sháripov, Sot tóreligi akademııasynyń rektory Tólesh Qaýdyrov ta qatysty.   

A.Rahmetýlın kezdesýdi asha kele, eki el men onyń sot júıeleriniń arasynda qol jetkizilgen ózara is-qımyldyń joǵary deńgeıi men kópjyldyq yntymaqtastyqtyń syndarly sıpat alǵandyǵyn atap ótti. Ol qazirgi ýaqytta Joǵarǵy sot tóraǵasy Qaırat Mámıdiń qazaqstandyq delegatsııany basqaryp, Tashkentte (Ózbekstan) ótip jatqan ShYU-ǵa múshe memleketter joǵarǵy sottary tóraǵalarynyń 12-keńesine qatysyp jatqandyǵyn aıtty. Óz kezeginde, I.Djırıt myrza eki týysqan memlekettiń tarıhy, mádenıeti men ulttyq tamyrynyń ortaqtyǵyn aıta kele, 1991 jyly Qazaqstan táýelsizdigin alǵan kezde ony eń alǵash bolyp Túrkııanyń resmı moıyndaǵan atap ótti.

Áńgime barysynda taraptar eki el sot júıesiniń jumysy týraly aǵymdaǵy aqparatpen bólisti.

A.Rahmetýlın qazaqstandyq sot tóreligi júıesi jumysymen jáne Ult jospary sheńberindegi sot reformasynyń negizgi qorytyndysymen tanystyrdy. Buǵan qosa, ol qazirgi tańda Qazaqstanda júrgizilip jatqan qylmystyq-protsestik zańnamany jańǵyrtý barysyna aıryqsha toqtaldy. Advokattardyń protsestik múmkindikterin kúsheıtý arqyly protsestiń jaryspalylyǵyn arttyrý, sotqa deıingi is júrgizýde tergeý sýdıalarynyń quzyretin keńeıtý, qylmystyq qylyqtar boıynsha buıryqtyq is júrgizý sekildi reformanyń negizgi jańashyldyqtary keńinen túsindirildi.

Óz kezeginde, Djırıt myrza túrik delegatsııasynyń Qazaqstanǵa sot tóreliginde júrgizilip jatqan ózgeristermen jaqynyraq tanysý úshin kelgendigin aıta kele, eki el joǵary sot organdarynyń arasyndaǵy yntymaqtastyqty odan ári damytý qajettigin atap ótti. Ol 2018 jyly Túrkııada joǵary kassatsııalyq jáne ákimshilik sottardyń qurylǵanyna 150 jyl tolatyndyǵyn habarlaı kele, qazaqstandyq áriptesterin osy is-sharaǵa qatysýǵa shaqyrdy.    

Túrik delegatsııasy úshin Joǵarǵy sot ǵımaratynda tanystyrý ekskýrsııasy uıymdastyryldy. Meımandarǵa jalpy otyrys jáne sot isin júrgizý zaldary, sondaı-aq Sot organdarynyń ahýaldyq ortalyǵy tanystyryldy. Sheteldik meımandardy, ásirese, sot protsesterin aýdıobeınetirkeý jáne beınebaılanys júıeleriniń jumysy qyzyqtyrdy.

N.Sháripov Ahýaldyq ortalyqta «elektrondy sot tóreliginiń» júıelerin tanystyrdy. Ol «Sot kabınetiniń» sottardyń barlyq servısterine biryńǵaı tereze sekildi qoljetimdilikti qamtamasyz etýdegi múmkindikterin aıtty. Osy servıs jumysynyń arqasynda sottarǵa 57 túrli talap-aryzdyń 91 paıyzy elektrondy nusqada joldanatyndyǵy atalyp ótildi. Joǵarǵy sottyń Ahýaldyq ortalyǵy sottar jumysyna 700-den astam kórsetkish boıynsha táýlik boıy baqylaý jasaıdy. Bul sottar jumysyndaǵy barlyq yqtımal aqaýlardy onlaın túrde anyqtap, olardy jedel retteýge múmkindik beredi.

Djırıt myrza Qazaqstandaǵy «elektrondy sot tóreliginiń», sonyń ishinde Ahýaldyq ortalyqtyń múmkindikterin joǵary baǵalady.

Kúnniń ekinshi jartysynda túrik delegatsııasy sottar jumysyna jańa aqparattyq tehnologııalardy engizýdegi qazaqstandyq tájirıbeni odan ári zerdeleý maqsatynda Astana qalasynyń sotyna bardy. Bul jerde olar aýdıobeınetirkeý, beınebaılanys, «Sot kabıneti», sondaı-aq ózge de servısterdiń jumysymen jaqynyraq tanysty.

Сейчас читают
telegram