Túrkııalyq týystardyń Astana týraly esteligi: Uly daladaǵy basty orda
***
Aıhan ıAvrýjý: Astana - shyǵystan týǵan jaryq juldyz
«Alarko» kompanııasy retinde Qazaqstanǵa 1990 jyldardyń basynda at basyn tiregen edik. Alǵash toqtaǵan jerimiz - araıly Almaty boldy. Alataý bókterinde ornalasqan kóne shahar shyn máninde ádemi eken. Aınala qorshaǵan asqar shyńdar, jasyl-jelekke oranǵan shatqaldar, taý eteginde ornalasqan qala kóńilimizge birden jaqty. Jyldyń qaı mezgili bolmasyn janǵa jaıly. Ásirese, kóktem ýaqytynda aq bas taýlar aq tonyn sheship, kók kóılek kıe bastaǵanda, ózińdi bir tylsym dúnıege engendeı sezinesiń.
Almaty - burynǵy bas qala. Búginde bul uly mıssııany Astana arqalap, qazaqtyń kóshin alǵa súırep keledi. Biz kórgen toqsanynshy jyldardyń basynda Aqmola dep atalatyn kishkentaı ǵana kent edi. Soltústik aımaqtyń klımaty qatal jazyq dalasynda ornalasqan shaǵyn shahar kóp uzamaı toty qustaı túrlenip, jerdegi jumaqqa aınaldy. Ǵajaıyp qubylystyń avtory - Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev. Qalanyń sáýlettik kontseptsııasyn ázirlep, aýmaǵyn keńeıtti. Qazir otyz jyl burynǵy Aqmola men búgingi Astananyń kelbetin salystyrǵanda, jer men kókteı aıyrmashylyqty esh qıyndyqsyz baıqaýǵa bolady.
Kompanııamyzdyń jumysyn jaýapty atqara otyryp, bas aınaldyrar ózgerister men qaryshtap damýdyń kýási boldyq ári ekinshi úıimizdiń qalyptasýyna qal-qadirimizshe óz úlesimizdi qostyq. Bizge sengeni úshin, qyzmet etý qurmetine laıyq kórgeni úshin sheksiz razylyǵymyzdy bildiremiz. Biz barlyq teńeý jarasatyn Astananyń ár kirpishin birge qalasqanymyz úshin baqyttymyz.
Astana - Shyǵystan týǵan jaryq juldyz, álem shahary. Ártúrli mádenıet pen ult ókilderi tatý-tátti ómir súrip otyrǵan arman qala. Sulýlyǵynda shek joq, sózben sıpattaý ońaı emes. 2012 jyly «Túrki áleminiń mádenı bas qalasy» retinde tanylyp, respýblıka kólemindegi, halyqaralyq deńgeıdegi jıyndar toǵyz joldyń torabynda ótti.
Batys pen shyǵys túıisken saıyn dala tósinde kópjaqty saıası jáne ekonomıkalyq qarym-qatynas ornatyp, mádenı-áleýmettik yntymaqtastyqty toǵyz joldyń torabynda toǵystyrdy.
Elbasynyń qolynan shyqqan týyndy, aıbyny asqaq Astana Máńgilik El bolý jolynda nyq qadam basyp, Memleket basshysymen birge bolashaqqa bet aldy.
Baýyrlastyryma osy jolda sáttilik jáne tabys tileımin!
Aıhan ıAVRÝJÝ
«Alarko» kompanııalar toby basqarmasynyń tóraǵasy
***
Nezıh BARÝT: Astana úshin Elbasyǵa alǵys aıtamyz
Túrkııa Respýblıkasynyń patrıot azamaty jáne Qazaqstanǵa ınvestıtsııa quıǵan jeke kásipker retinde Astananyń 20 jyldyq meretoıymen quttyqtap, álemniń áıdik keremetin tek qazaq eline ǵana emes, túrki álemine syılaǵan Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevqa júrekjardy lebizimdi, osy maqala arqyly sheksiz alǵysymdy bildirgim keledi.
Táýelsizdigin jarııa etken kúnnen bastap Qazaqstannyń baǵyndyrǵan belesteriniń ár satysynda qoltańbasyn qaldyrǵan Elbasy - óz boıyndaǵy kóshbasshylyq qasıeti arqyly eliniń gúldenýi men álemniń turaqtylyǵy úshin únemi qozǵaýshy kúsh bola bilgen qaıratker tulǵa.
Otanynyń qysqa merzim ishinde ǵalamdyq deńgeıdegi memleket dárejesine kóterilýine aǵartýshylyq aqylmandyǵy, beıbitshilik pen kelisimdi tý etken bıik bedeli yqpal etti. Jas respýblıkanyń saıası-ekonomıkalyq saladaǵy turaqty ósý protsesi damýshy elder tarapynan birden nazarǵa iligip, alǵa jyljýdyń jarqyn úlgisin kórsetti.
Prezıdent Nursultan Nazarbaev durys ustanǵan strategııalyq baǵyt pen aımaqtyq erekshelikterge, baı resýrstar men halyqtyń ósý áleýetine nyq senim artty. Qazaqstandy zamanaýı bas qala arqyly damytý jolyn tańdap, eldegi oń ózgeristerdiń sımvoly Astananyń bas sáýletshisi atandy.
Elbasynyń kóshbasshylyǵymen 1997 jyly elorda bolyp bekitilgen Astana 1999 jyly ıÝNESKO sheshimimen «Álem qalasy», 2012 jyly «Túrki áleminiń mádenı astanasy» mártebesine ıe boldy.
Sáýlet óneriniń joǵary jetistigi men qalany kórkeıtý jumystary arqyly qysqa merzim ishinde zaman talabynan shyǵatyn Astananyń ulttyq bet-beınesin bederledi. HHІ ǵasyrdyń eń tańdaýly qalalarynyń birine aınaldyryp, qoǵamdyq sanany jańǵyrtty, alysty kórip, bolashaqty boljaıtyn strateg basshy ekendigimen erekshelendi.
Jas qalany ártúrli mádenı jáne etnıkalyq toptardyń tatý-tátti ómir súrip otyrǵan ortalyǵy retinde búkil álem nazaryna usyndy. Halyq bir aýyzdan qoldap, saılaǵan basshy alys-jaqyn kórshilermen dostyq qarym-qatynas quryp, halyqaralyq baılanystarǵa basymdyq berdi. Baýyrlas el Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy qarym-qatynasqa da erekshe mán berip, eki memlekettiń yntymaqtastyǵy strategııalyq deńgeıge jetti.
Ortaq tarıhı jáne mádenı baılanyspen birge, ózara izgi nıet pen dostyqqa negizdelgen ara qatynas nátıjesinde Qazaqstan - Túrkııanyń aımaqtaǵy eń mańyzdy saıası jáne ekonomıkalyq áriptesine aınaldy.
Atajurttyń táýelsizdigin alǵash tanyǵan Túrik eli men Qazaq jeriniń ajyramas dostyǵyna eki taraptyń memleket qaıratkerleriniń qosqan úlesi orasan zor ekendigin aıta ketken jón, tarıh olardy esh ýaqytta umytpaıdy.
Qazaq eli - Túrkııada 106 jyldan beri dári-dármek sektorynda jumys istep kele jatqan jáne 16 jyl boıy salanyń úzdigi retinde moıyndalǵan «Abdı IbraHım» kompanııasy men jeke basyma erekshe qymbat memleket. Óıtkeni sheteldik operatsııalardy 2013 jyly alǵash Qazaqstanǵa ashyp, 2015 jyly óndiris bastaýǵa kirisken «Abdı IbraHım Global Farm» kompanııasy búgingi tańda eń ozyq, maqtaýly mekemelerdiń biri. Osy aralyqta
60 mln AQSh dollary kóleminde ınvestıtsııa tartylyp, 12 myń sharshy metrlik jabyq alańdy alyp jatqan ónerkásip mekemesi 24 mln quty óndirdi. 120 qyzmetker zaýytta eńbek etedi, jalpy alǵanda 215 adam jumyspen qamtyldy.
«Abdı IbraHım Global Farm» kompanııasy sýsamyr derti jáne basqa vırýstarǵa qarsy ekpelerden bastap, júıke júıesi, júrek-qan tamyrlary aýrýlaryn emdeıtin jáne aldyn alatyn 100 túrli dári-dármek shyǵarady.
2020 jyly 100 túrli dári-dármekpen álemniń eń iri kompanııalarynyń qataryna enbek josparymyz bar.
Qazaqstandaǵy zaýyttan jaqyn arada Aýǵanstan, Ázerbaıjan jáne Grýzııaǵa taýar eksporttaı bastaıtynymyzdy qýanyshpen jetkizgimiz keledi. Aldaǵy ýaqytta Eýrazııalyq Odaq pen TMD elderine qaraı qanat jaıýǵa kúsh salamyz. Osy mańyzdy ınvestıtsııalyq jobany júzege asyrý barysynda Qazaqstannyń jergilikti óndirýshige qoldaý kórsetip, sheteldik ınvestorlarǵa jeńildikter usynylatynyna jáne lıberaldy ekonomıkanyń erejelerine sáıkes aıryqsha mán beriletinine kýá boldyq.
Osy turǵydan kelgende Qazaqstan ózge elderden anaǵurlym erekshelenedi. Túrkııanyń eń iri dári-dármek óndiretin kompanııasy retinde Qazaqstanǵa ınvestıtsııa salǵanymyzǵa jáne Elbasy jasaqtaǵan myǵym ekonomıkalyq júıede oryn tapqanymyzǵa dán razymyz. Barlyq áriptesterimizdi jáne iri ınvestorlardy baýyrlas elge ınvestıtsııa quıýǵa shaqyramyz.
Osy múmkindikti paıdalana otyryp, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen jahandyq qalaǵa aınalýǵa qadam basqan Astananyń 20 jyldyq mereıtoıymen shyn júrekten quttyqtaımyn. Elbasyǵa atadan qalǵan atamekenine, perzentin úkilep ósirgen meniń týǵan elime degen ystyq yqylasy men dostyq qarym-qatynasqa qosqan zor úlesi úshin alǵys aıtamyz.
***
Orhan SELEN
«Anajurt» gazetiniń kolýmnısi: Juldyzdaı jaryq qala
Keńes odaǵy ydyraǵannan keıin táýelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstannyń osy jyldar ishinde kózge túsken basty ereksheligi - barlyq damý men ózgeristerdi qaqtyǵyssyz, talas-tartyssyz, beıbit túrde júzege asyryp otyrǵandyǵy. Keıbir elderde basqarý júıesi bir-aq kúnde aýysyp, aıaǵy qandy qyrǵyn men saıası tóńkeriske ulasyp ketip jatqan jaǵdaılar barshylyq. Beı-bereketsizdiktiń aldyn-alý úshin qaısar rýh, qaıratty kúsh-jiger kerek.
Qazaqstan halqy 1991 jyldyń 25 jeltoqsanynan bastap tańdaýly tulǵa, alǵyr basshy Nursultan Nazarbaevqa biraýyzdan qoldaý kórsetip, el birligi men yntymaǵyn berik saqtap keledi.
Nursultan Nazarbaev - myqty memlekettik qaıratker, álemdik deńgeıdegi dana saıasatker. Túrkııalyqtardyń baýyrlas maqtanyshyn etene tanyp, ustanǵan saıasatyn durys túsinýi jahandanyp jatqan dúnıe aldynda ulttyq pozıtsııamyzdy kúsheıtýge múmkindik beredi. Túrkııaǵa Qazaqstandy, ult lıderin nasıhattaý maqsatynda atqaryp otyrǵan meniń jumystarym da ýaqyt óte kele óz nátıjesin kórseteri sózsiz.
Nebir náýbetter men qıyn-qystaý zamandardan aman-esen ótip, talaı tulǵasy ultty uıystyrý jolynda qurban bolǵan Qazaq eli táýelsizdiktiń shırek ǵasyrynda Nursultan Nazarbaevtyń sheber basqarýymen qýatty halyqqa, irgeli elge aınaldy. Buǵan eshkimniń talasy bolmaýy tıis. Qazaqstanda tańǵajaıyp dúnıeler jasaldy. Aıryqsha keremettiń biri dep uly dala elordasy - Astanany bólip aıtar edim.
Jańa qalany óz kózimmen kórdim jáne armansyz araladym. Meniń túıgenim, Astana - tek zamanaýı talapqa saı salynǵan shahar ǵana emes. Astana - Azııa qurlyǵynda damyp, álemniń jaryq juldyzyna aınalǵan memlekettiń bet-beınesi eken. Jan-jaǵyńyzǵa muqııat kóz salsańyz, Qazaqstannyń qanshalyqty baı el ekendigin baǵamdaısyz. Ár kirpishi jańa tehnologııamen, tyń ádispen qalanǵan. Qala turǵyndarynyń sany bir mıllıonmen shektelmeı, aldaǵy 25 jylda Azııanyń eń iri ári qýatty ortalyǵy bolýǵa múmkindigi bar.
Qalanyń keń dańǵyldary men alańdary, saıabaqtary men demalys oryndary, jazdyq sahnalary men jaıaý joldary jáne shahardy ekige jaryp, erkeleı aqqan Esil ózeni janǵa jaılylyq syılaıdy. Kún saıyn qonaq úıdiń onynshy qabatynan tamashalap, juldyzdaı jaryq kóriniske toıa almadym. Samaladaı ottar kempirqosaq syndy túrli túske aýysyp, kózdi arbady. Kóńilge jylylyq uıalatyp, jan saraıymdy nurlandyrdy. «Jaryq shahar - Astana» degen tirkes eriksiz tilime oraldy. Qazaqstannyń asqaq astanasy týraly áńgimeleý ońaı bolmasa da ásemdigi áli kúnge erekshe sezimge bóleıdi.
Astana - qazaq tilinde «bas qala» degen sóz eken. Burynǵy aty Akmolınsk (Patshalyq Reseı tusynda), Tselınograd (Keńes odaǵy kezeńi), keıin Aqmola dep ózgertilgen. Jas bolsa da halyqaralyq talapqa saı shaHardyń «Astana» atanýy sımvolıkalyq mańyzǵa ıe.
Astananyń el ordasy retinde tańdalýynyń úsh mańyzdy faktory bar dep sanaımyn:
1. Táýelsizdikke qol jetkizgen azat memleket tarıhqa jańa bas qalamen enýdi durys kórdi.
2. Burynǵy astana - Almaty qalasy eldiń ortalyǵynan alys jatty.
3. Reseı shekarasyna jaqyn aımaqtarda halyqtyń sanyn kóbeıtý qajettiligi týdy.
Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev saıası danalyǵymen qatar, qala turǵyzý sheberligin Astana tájirıbesi arqyly kórsetti. KSRO-nyń bodandyǵynan bosap, 1991 jyly 16 jeltoqsanda egemendigin jarııalady. Aıtýǵa ońaı bolǵanymen, ámirshil júıeniń tyrnaǵynan qutylý is júzinde jaıdan-jaı kele salǵan joq. 15 jeltoqsanda kommýnısttik partııanyń múshesi bolyp, bir kúnnen keıin erkin naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý jáne osy protseske beıbit túrde qol jetkizý áleýmettanýshylardyń zertteý nysanyna iligetin qyzyqty taqyryptyń biri ekeni sózsiz. Óıtkeni bul - tarıhı muǵjıza, tosyn qudiret. Alladan beriletin erekshe qubylystyń ıesi - Nursultan Nazarbaev.
Aıta keterligi, qazaq halqy bir ǵana ulttan quralmaıdy. Qazaqtar, orystar, nemister, ózbekter, tatarlar, ýkraın, uıǵyrlar, basqa da etnos ókilderi tatýlyqty tý etip, ózara túsinistikpen ómir súrip jatyr. Bul etnıkalyq áralýandyq pen dinı qundylyqtardy saıası qural retinde qoldanýǵa jol bermegen Elbasynyń úlken jetistigi. Sondyqtan Memleket basshysy HH-HHІ ǵasyrdyń kóshbasshysy retinde tarıhta qalady.
Tabystyń kilti, muǵjızanyń qudireti Qazaqstan ishinde ǵana aıtylmaı, búkil álemge jetýi tıis. «Onyń ne qajeti bar?» degen suraqtyń jaýaby qanshalyqty qarapaıym bolsa, sonshalyqty mańyzdy. Eger de qalar bolsaq, ártúrli ulttar men senimder ádiletti túrde kıkiljińsiz ómir súre alatyn kórinedi. Elbasy sarabdal saıasatker retinde zamana týǵyzǵan «jatsyný» aýrýynan alys boldy, kerisinshe alysty jaqyndatty, jaqyndy baýyryna basty. Tereń oıy jáne jetistikke jetýge umtylǵan talpynysy arqyly múmkin emes dúnıeni shyndyqqa ulastyrdy.
Jaqynda qazaq jeri týraly jazǵan jazbalarymdy jınaqtap, «Ǵalamnyń jaryq juldyzy - Qazaqstan» degen ataýmen kitap shyǵardym. Jańylyspaǵanyma senimdimin.
Kópti kórdim, talaı jerdi araladym...
Tek Qazaqstanda jáne Astanada ǵana baqytty kúı keshtim.
Orhan SELEN
«Anajurt» gazetiniń kolýmnısi
***
Musa Iyldyz: Astana - kúlli túrkige ortaq qala
Salaýatty el salıqaly basshynyń arqasynda júıeli damyp, Ortalyq Azııadaǵy ınnovatsııalyq mádenıet, úsh tildi bilim, ultaralyq toleranttylyqtyń Aqordasy atandy. El baılyǵy men jer baılyǵyn, geografııalyq orny men saıası-mádenı almasý barysyndaǵy san jylǵy tájirıbesin tıimdi paıdalanyp, aımaqtyń kóshin bastady. Saryarqa tórine sáni men saltanaty jarasqan jańa qala turǵyzdy.
Tarıh qoınaýyna úńilsek, ýaqyt talaby men zaman aǵymy týyndatqan qajettilikke sáıkes astanany aýystyrý ár memlekette kezdesetin qalypty jaǵdaı. Qazaq tarıhynda da bul ózgeris birneshe márte qaıtalanady. Handyq dáýirde tuǵyrly meken Syǵanaq, Túrkistan, Tashkent bolsa, HH ǵasyrda ıaǵnı 1917 jyly Alashorda úkimeti qurylǵan kezde Semeı qalasyna bas shahar mártebesin bergen edi.
1920-1924 jyldar aralyǵynda - Orynbor, 1924-1929 jyldary - Qyzylorda, 1929 -1997 jyldary - Almaty astana retinde bekitildi.
Bas qalany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshim Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Keńesinde 1994 jyly 6 shildede qabyldandy. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev plenarlyq májiliste sóz sóılep, kóshtiń sebepterin 32 ólshem boıynsha túsindirdi. 1997 jyly 20 qazanda Prezıdent Jarlyqqa qol qoıyp, 8 qarashada memlekettik sımvoldar resmı túrde Almatydan Aqmolaǵa kóshirildi. 1997 jyly 10 jeltoqsanda Aqmola qalasy - Qazaqstannyń jańa astanasy bolyp jarııalandy.
Aqmolanyń Qazaqstannyń dál ortasynda ornalasýy jáne shekara arasyndaǵy ara qashyqtyqtyń shamamen teń bolýy bas qala tańdalǵan tusta erekshe esepke alyndy. El ordasynyń soltústik óńirge aýystyrylýy qazaqtyń sol aımaqtaǵy sanyn arttyrýǵa jáne óńirdi qazaqylandyrýǵa jol ashty. Halyq sanynyń kóbeıýi Aqmoladaǵy demografııalyq jaǵdaı men mádenı-áleýmettik qurylymdy ózgertýge yqpal etti. 1997 jyly ońtústikten soltústikke aǵylǵan halyq demografııaǵa dúmpý ákeldi. Sondaı-aq 2009 jylǵa deıin aýyldyq aımaqtardan qalaǵa at basyn burǵandar kóbinese Astanaǵa baǵyt alyp otyrdy.
Astananyń strategııalyq jáne georgafııalyq ornalasýy, tabıǵı apattardyń az bolýy, baı jerasty resýrstary, keńeıý múmkindigi de elordaǵa aınalýynyń negizgi sebepteri edi. Bastapqyda Alataýdyń eteginde ornalasqan, aýasy taza, tabıǵaty qolaıly Qazaqstannyń eń sulý da jasyl qalasy Almatydan qysy qatal jazyq dalaǵa kópshilik barǵysy kelmeı, eki oıly boldy. Búgingi sátte bul ıdeıanyń tarıhı sheshim nátıjesinde júzege asqan sátti joba bolǵanyna kózi jetti, ýaqyt ótken saıyn durystyǵy aıqyndalyp keledi.
Táýelsizdiktiń tórt jylynda ushy-qıyrsyz dalada boı talastyrǵan bas qalanyń ǵajaıyp ǵımarattary, túzý tartylǵan keń dańǵyldary Ortalyq Azııanyń bet-beınesin túbegeıli ózgertti. Ońtústiktegi halyq sanynyń kóptigi jáne jumyssyzdyqtyń ósýine baılanysty týyndaǵan máseleler de joıylyp, demografııalyq jáne ekonomıkalyq ósýler beleń aldy.
Astana turǵyndary Keńes odaǵynan qalǵan muralardan arylyp, kóshe-aýdandardyń burynǵy ataýlary ózgertilip, jańasy jedel arada qulaqqa sińisti bolyp ketti. Ásem qalanyń kelisti kelbeti, turmys-tirshiligi eldiń patrıottyq sana-sezimin oıatty.
Astana - Elbasynyń aqıqatqa aınalǵan arman-tilegi. Memleket basshysy Astanany «Mega kentke» aınaldyryp, úlgili shahar retinde álemniń eń ozyq 30 qalasynyń qataryna engizý maqsatyn kózdeıdi. Qalanyń arhıtektýrasyna, ınfraqurylymyna, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa, áleýmettik jaǵdaı jasaýǵa orasan kúsh, qomaqty qarjy jumsaldy. Álemge áıgili arhıtektorlar shaqyrylyp, jobalaý jumystarymen aınalysty. Sáýlet óneriniń ozyq úlgileri Qazaqstannyń tól mádenıetimen qatar, túbi bir túrkitildes eldermen tarıhı sabaqtastyǵyn ashyp kórsetýge tyrysty. Sózimizge dálel retinde Respýblıka kóshesin mysalǵa alýǵa bolady. Keńestik dáýirden qalǵan ǵımarattarǵa deıin ulttyq oıýmen órnektelgen. «Aqorda» saraıy, Prezıdenttik mádenıet ortalyǵy, Nazarbaev Ýnıversıteti, Halyqaralyq áýejaı, Esil jaǵasyndaǵy qaz-qatar tizilgen úıler ulttyq naqyshymen qalanyń ajaryn asha túsken. Nazarbaev Ýnıversıtetiniń kók baıraqtyń túsimen tústes kómkerilgen kók kúmbezi sonadaıdan kózge ottaı basylady. Alǵashqysy - kıiz úıdiń shańyraǵy bolsa, keıingi kúmbez - shyǵys saraılary men meshitterde jıi qoldanylǵan kóshpeli musylman mádenıetiniń bir nyshany ispettes.
Elbasynyń aıtýynsha, qazaq eliniń ózgesheligi men ereksheligin kórsetetin kók kúmbez sanaly túrde tańdalǵan eken.
Soltústik shahardyń alǵashqy ǵımaraty jáne megapolıstiń sımvoly «Báıterek» - barlyq ózgeristiń basy bolǵan monýment. Uly dala mádenıetiniń temirqazyǵy ispetti.
Halyqtyń sany 1 mıllıonnan asqan qalada bir-birine uqsamaıtyn memlekettik mekemeler, iskerlik keńseler, saýda keshenderi, oıyn-saýyq ortalyqtary, meıramhanalar halyq ıgiligine kóptep usynylǵan. Árqaısysy tarıhtyń jańa betin ashyp, alashtyń órshil rýhyn asqaqtatyp tur. Saq, ǵun, kóktúrikten jetken kóshpendiler órkenıetin qazirgi zamanmen astastyryp, túrki mádenıetinde eshqandaı qarama-qaıshylyqtyń joq ekendigin dáleldeıdi.
Qysqa ýaqytta Astanada EQYU sammıti, qysqy Azııa oıyndary, IYU sammıti, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń kongresi syndy halyqaralyq mańyzy bar basqosýlar men álemdik deńgeıdegi EHRO - 2017 kórmesi ótti. Halyqaralyq shara «Bolashaq energııasy» taqyrybymen burynǵy KSRO, qazirgi Ortalyq Azııa elderiniń ishinde alǵash ret uıymdastyrylyp, energetıka salasynyń damýy boıynsha Qazaqstannyń múmkindikterin ortaǵa saldy.
Patrıottyq sezimmen áshekeılenip, ulttyq boıaýmen kómkerilgen qalada birneshe ult ókilderi shańyraǵyn shaıqaltpaı, tútinin túzý ushyryp otyr. Konfessııaaralyq kelisim, dinaralyq dıalog jáne mádenıetter arasyndaǵy únqatysý syndy termınder memlekettik jıyndarda jıi aıtylady. Qazaqstan qoǵamyndaǵy toleranttylyq pen etnostar tatýlyǵy memlekettiń basty nazarynda.
Birlik pen dostastyqtyń, beıbitshilik pen yntymaqtastyqtyń belgisi retinde pıramıdany beıneleıtin Beıbitshilik jáne kelisim saraıy kórgen kisini tańǵaldyrmaı qoımaıdy. Ásirese, qalada boı kótergen meshitter, shirkeýler, Elbasy ashqan «Halyqtar dostyǵy» monýmenti máńgilik dostyqty pash etedi.
Astananyń bitimgerlik baǵyttaǵy jumystary da arnaıy toqtalýdy qajet etedi. Jahandyq beıbitshilikke qaýip tóndirgen Sırııa daǵdarysyn sheshý maqsatynda sammıtter ótkizip, búkil álemge tanyldy. Sırııadaǵy úkimet kúshteri men oppozıtsııalyq toptar arasyndaǵy jıyndy Astanada ótkizý týraly usynys utymdy shyqty. Beıbitsúıgish bas qala - Astananyń aty Nıý-Iork, Jenevamen qatar atalǵany zor maqtanyshqa bóleıdi.
Musa Iyldyz
Qoja Ahmet ıAsaýı ýnıversıteti
Ókiletti keńesiniń tóraǵasy
***
Ferıt Parlak: Qazaqstan kóp elge úlgi bolyp otyr
Munaı, gaz, jerasty baılyǵy syndy tabıǵı resýrstar «qoryna baı» elderdiń basym bóliginde «ekonomıkalyq júıe shıkizattyń baǵasyna» qaraı qalyptasady.
Shıkizat molshylyǵynan týyndaıtyn jaıbaraqat ómirdiń saldarynan qalyptasatyn, tıimsiz ekonomıkalyq júıe ınvestıtsııalyq jaǵdaıǵa da keri áserin tıgizedi. Túpki nátıjesinde quny birneshe ese qosylǵan taýarlar syrttan jetkiziledi jáne oǵan táýeldilik arta beredi. Al taýar men shıki zattyń baǵasy tómendegen jaǵdaıda syrtqy naryqqa táýeldi bolyp qalǵan elder «ómirdiń aşy shyndyǵymen» arpalysyp jatady.
***
Qazaqstan shıkizat baılyǵyn qundy taýarlarǵa aınaldyrý jáne «óndiristiń» áralýandyǵyn arttyrý maqsatynda batyl qadam jasaǵan respýblıkalardyń aldyńǵy qatarynda tur. Nursultan Nazarbaevtyń bastamasy men kóshbasshylyǵynyń arqasynda atqarýshy bılik bilim salasynan bastap zańdyq júıege deıingi, aýyl sharýashylyǵynan jerasty resýrstaryna deıingi árbir salada «óndiristik mádenıetti» qalyptastyrý maqsatynda naqty jumystar atqaryp, kóptegen elderge úlgi bolýda...
Osy turǵydan kelgende, Qazaqstan - men sııaqty ekonomıka salasyn zerttep júrgen jýrnalısterdiń mindetti túrde zertteý obektisine kiretin aımaqtardyń biri...
***
Qazaqstannyń múmkindikteri orasan. Máselen, ýran óndirisinen aldyńǵy qatarda. Qunarly jer kóleminen álemniń toǵyzynshy eli. Mıllıardtaǵan halqy bar naryqqa erkin shyǵa alatyndaı strategııalyq aımaqta ornalasqan. Álemdik munaı qorynyń 2 paıyzyna, gaz qorynyń 1 paıyzyna ıelik etedi. Bul kórsetkishter Qazaqstandy álemniń eń ozyq, ekonomıkasy damyǵan 30 eliniń qataryna sózsiz jetkizedi.
***
Qazaqstannyń budan bólek, «shıkizatqa baı» keıbir elderge qaraǵanda bir artyqshylyǵy bar: Ol - osy áleýetti quny artqan taýarlardy óndirisinde paıdalanyp, ál-aýqaty edáýir joǵary Qazaqstan memleketin qalyptastyra alatyndyǵyn uǵynǵan basshylyq pen bılikke ıe bolýy.
***
Qazaqstannyń jerasty resýrstaryn paıdalanyp, aýyl sharýashylyq salasyndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardyń júzege asyra bastaǵanynan da habardarmyz. Aıqyndalǵan 650 ınvestıtsııalyq jobaǵa sheteldikterdiń qyzyǵýshylyǵy artyp otyr. Júzden astam «jerasty aımaǵynyń» jańa ınvestorlary ekonomıkaǵa jańa serpin tıgizetindigi anyq. Osy tusta túrik ınvestorlarynyń da osy jobalarǵa qatysýy úshin tıisti jumys atqaryp otyrmyz.
Sátti isterine kýá bolyp otyrǵan Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshisi Abzal Saparbekulymen jáne áriptesterimen birge jıi-jıi bas qosamyz. A.Saparbekulynyń suhbat barysynda kótergen oı-pikirin túrik iskerlerine aınytpaı jetkizemiz jáne Qazaqstan ekonomıkasyna kún ótken saıyn qyzyǵýshylyq artyp otyrǵandyǵyna kýámiz. Basqa eldermen de dál osyndaı jumys atqarylyp otyrǵandyǵyn bilemiz.
Bul qadamdardy Túrkııa kózqarasymen baǵamdaıtyn bolsaq, Túrik eli men Qazaqstan arasyndaǵy ekonomıkalyq qarym-qatynasta saýda aınalymy sońǵy 4 jylda tómendegenimen, 10 jyldyń ishinde rekordtyq kórsetkishke kóterildi.
2000 jyldardyń basynda 464 mln dollar kóleminde bolǵan saýda aınalymy 2012 jyly shamamen on ese artyp, 4,4 mlrdqa ósti.
El ekonomıkasynyń damýy úshin jasalǵan osyndaı qadamdar jáne eki el kóshbasshylarynyń jaqyn qarym-qatynasy syrtqy saýdany 10 mlrd AQSh dollaryna jetkizetindigine, jańa bıik maqsattardyń aıqyndalatyndyǵyna senim artamyz.
Ferıt PARLAK
«Dúnıe» gazetiniń Ankaradaǵy ókili
***
Haırettın Ivgın: Astana - Qazaqstannyń Ystanbuly
Elorda - álemde qala qurylysy turǵysynan qazirgi ýaqytpen úndesetin, mádenı kórinisi men sáýlettik sıpaty joǵary jáne tehnıkalyq talaptarǵa saı salynyp, kún saıyn keńeıip kele jatqan megapolısterdiń biri hám biregeıi. Tipti, Astana 14 jyl ishinde-aq adam tanymastaı ózgerip, 2012 jyly «Túrki áleminiń mádenı astanasy» atanǵan edi.
Astana - qazaq memleketiniń teńdessiz jaýhary, Aq ordasy. «Astana» uǵymy «bas qala» degen maǵynany bildiredi. Bul ataýdy iri memlekettik qaıratker, túrki áleminiń ulyq kóshbasshysy, qadirmendi tulǵa Nursultan Nazarbaev usyndy.
«Astana» sózi - parsydan tarap, barlyq túrki elderiniń tiline enip, erkin sińip ketken. Túpnusqasy - «Asıtane». Túsindirme sózdikterde birneshe nusqada kezdesedi. «Tabaldyryq, dárgeı, úlken zikirhana, memleket qaqpasy, bas qala, aq orda» tektes mazmunǵa ıe. Keıbir ádebı týyndylarda «asıtan», «pánı» tirkesteri birge atalyp, «dúnıe» maǵynasynda paıdalanylatynyn baıqaımyz. Shyntýaıtynda, «asıtane» sózin «Ystanbul» retinde Osman memleketinde qoldanǵan jáne qarsylyqsyz qabyldaǵan.
«Asıtane» Ystanbuldyń bet-beınesimen jarastyq taýyp, ajaryn aıshyqtaý úshin dóp basa aıtylǵan. Osydan 150 jyl burynǵy Osman memleketinen qalǵan týyndylar men jazylǵan hattarda Ystanbuldy «Asıtane» dep ataǵan dáıekti dálelder bar. Ol az deseńiz, aıbyny men aıdynyn pash etý maqsatynda «Asıtaneı saadet» (Baqytty astana), «Asıtaneı alııe» (Uly astana) dep te áspettegen.
Ystanbul - búgingi sátte álem kóz tikken qala jáne dúnıe júzindegi eń sulý, kórikti mekenniń biri. Sondyqtan Ystanbul syndy zańǵar kókpen boı talastyrǵan Astanaǵa bul ataý ábden jarasady degen oıdamyz. Shyraıly shaharǵa at qoıyp, aıdar taqqan Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa qurmet, yqylasymyz sheksiz.
Astana - Qazaqstannyń da, Túrkııanyń da, kúlli túrkiniń de qazirgi Ystanbuly. «Túrkilik rýhty balalarymyzdyń boıyna sińirip, kúlli álemge tanytýǵa tıispiz», «Qazaq jurtynyń arǵy túbi - ǵundardan bastalady, kóktúrikterden jalǵasyp, Altyn ordaǵa ulasady. Keıin Táýelsizdikke tireledi. Biz keshe ǵana paıda bola qalǵan halyq emespiz» degen uly qaıratker Nursultan Nazarbaev Astanany óz qolymen ornyqtyrdy. Bizder bul máńgilik amanatty kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaımyz jáne árdaıym ulyqtap ótemiz.
Astana dáýir aǵymymen, jaratylystyń jalǵasýymen damyp, órkendeı túsedi. Azııanyń ǵana emes, álemniń eń qadirli bas qalasy atanaryna senim mol. Ult lıderi Nursultan Nazarbaevtyń eldiń ekonomıkalyq damýyna qatysty kóregendilikpen, kemeńgerlikpen alǵa qoıǵan maqsat-ıdeıasy men jobalarynan óz úlesin ala bermek. Erekshe maqtanyshymyz retinde júrek túkpirimizden de berik oryn tabary haq.
Álem sóz akademııasynyń tóraǵasy Haırettın IVGIN
***
Hasan ÝLÝSOI: Elbasymen kezdeskenim esten ketpeıdi
«Álemniń tý tóbesinde, jerdiń eń bıginde turǵandaımyn. Tómen kóz tastaǵanymda keń daladaǵy jotalar men shatqaldardyń arǵy jaǵynan Astana, bolashaq bas qala salynatyn aımaqty kórgendeı boldym»...
Osy joldardy Prezıdenttiń ózi qoltańbasyn qoıyp syılaǵan memýarlyq kitabynan oqyǵan edim. Sham janǵan aýyl - Shamalǵanda ótken balalyq shaǵy týraly jazylǵan estelikterden áserlenbeý múmkin emes-ti. Sol áńgimelerin oqyp, kemel oıly, keń tynysty kemeńger kóshbasshyǵa jáne Astanaǵa degen qyzyǵýshylyǵym tipti artty.
Jumys babymen kóp elge bardym, nebir qalany kórdim. Alaıda Astana sııaqty taza, júıeli jáne qaýipsiz boı kótergen qalany biren-saran jerde ǵana kezdestirgenim bar. Qaısar minez halyqtyń bas qalasynda bolýǵa tıis barlyq dúnıe josparly túrde, joǵary talǵammen jasalǵan. Zamanaýı talapqa saı arhıtektýrasy, biri-birinen asyp túsetin ǵımarattary, saıaly saıabaqtary arqyly tańdanysymdy oıatqan shaharda bilim men qoǵamdyq ómirge qatysty atqarylyp jatqan jumystar meni birden baýrap áketti. Opera jáne balet teatry, «Báıterek», «Áziret Sultan» meshiti - tańǵalarlyq jobalar. Nazarbaev Ýnıversıteti de qaıran qaldyrady. El erteńi úshin jas býyndy jetildirip qana qoımaı, halyqaralyq bedelge ıe bolý maqsaty kózdelipti.
Qazaqstan - ortaq mádenı mura men ulttyq sanasy arqyly árdaıym álemdi qyzyqtyrǵan memleket. Táýelsizdikke qol jetkizgen alǵashqy kúnnen jıi baryp-kelip júretin, yntymaqtastyqty arttyrý úshin izdenisimizge únemi sep bolǵan elderdiń biri. Investıtsııa salý úshin eshqandaı kúdik keltirmedi, densaýlyq saqtaý salasyndaǵy eń iri kompanııamyzdy jarqyn bolashaqqa bastap otyr. 400 qazaq baýyrymyzǵa jumys ornyn ashý bizder úshin úlken maqtanysh.
Qalyptasqan myqty júıesi arqyly kóńilimizge senim uıalatqan Qazaqstannyń azǵantaı ýaqytta júrip ótken jolynyń ońaılyqpen kele salmaǵanyn, damýdyń bastaýynda eseli eńbek, úzdiksiz izdenis jatqanyn esten shyǵarmaǵan jón.
Adamnyń taǵdyryndaı eldiń de, jerdiń de taǵdyry bolatynyna senemin. Táýelsiz Qazaqstannyń kúndeı jarqyrap shyǵýy, kisi qyzyǵarlyq dárejege qol jetkizýi men kóshbasshynyń memýarlyq hıkaıasy arasynda tyǵyz baılanystyń bar ekenin baıqaımyn. Alataýdyń etegindegi Úshqońyr jaılaýynan bastalyp, joqshylyq pen qıyndyqtardy artqa tastaǵan ómir appaq armandarǵa ulasty. Tańǵajaıyp tabandylyq pen názik dıplomatııanyń arqasynda kók baıraǵy kókte jelbiregen jańa memleket paıda boldy.
Imperııa ydyraǵannan keıin kóptegen elderdiń baılyǵyna baqaı esep júrgizgisi kelgen kúrdeli saıasatqa qaramastan Qazaqstan Batys Eýropadan áldeqaıda úlken aımaqqa ıelik etip, shırek ǵasyr ishinde álemge tanyldy. Jer júzindegi alpaýyttardyń basyna qara bult úıirilip turǵan sátte, óz halqynyń bolashaqqa degen úmitin jaǵa alý naǵyz erlik emes pe?
Jastaıynan bilim qýyp týǵan jerinen, otbasynan alystap, ómir belesterinen ótip, 44 jasynda KSRO-daǵy eń jas premer-mınıstr bolyp taǵaıyndalýy peshenege jazylǵan barmaqtaı baq bolsa kerek.
Prezıdenttiń ómirbaıanyn oqyp kórseńiz, 1991 jyldan búgingi tańǵa deıingi atqarǵan isteri ǵumyr boıy jınaqtaǵan tájirıbesinen týǵanyn baıqaısyz. Stýdent kezinde kóshbasshylyǵymen kózge túsip úlgeripti. Totalıtarlyq júıege qaımyqpaı qarsy turyp, týra aıtýdan tartynbaǵany naǵyz tulǵalyq qasıet emeı, nemene?! Talasýǵa týra qaraı almaıtyn taqyryptardyń ózinde biliktilikke, bilimge, tájirıbege negizdelgen usynystary qanshama?! Aıta bersem, tańdanysym bunymen shektele qoımas.
Eń bastysy asa ardaqty Nursultan Nazarbaevpen tanysý baqytyna ıe boldym. Alǵashqy kezdesýde-aq onyń kishipeıdilik tanytyp, baýyryna tartyp turatyn danalyq qasıetin baıqadym. Qoǵamnyń barlyq toby men azamattary osy minezin joǵary baǵalaıdy, shynaıy jaqsy kóredi.
Mártebeli Elbasynyń boıynda men úshin máni zor taǵy bir qasıeti bar. Jastyq shaǵynda metallýrgııa salasynda eńbek etýge bel býyp, mektepte hımııa sabaǵyn unatqanyn bildim. Men de onyń zamandasy retinde sol jyldary talaı shytyrmandy oqıǵalardy basymnan ótkerip, týǵan jerimnen alystap, hımııa pánine den qoıǵan edim. Keıin farmatsevtıka óndirisinde eńbek ettim. Meniń de ómir jolym taǵdyrlas Qazaqstan elinde jumys isteýge alyp keldi, sonyń arqasynda qurmetti Nursultan Nazarbaevpen tanysyp, óndiristik ornymyzdy kórsetip, óziniń qoltańbasymen kitabyn aldym. Umytylmaıtyn estelik, esten ketpes kún boldy.
Atqarǵan isteri men taýdaı tulǵasy arqyly túrki áleminiń aqsaqaly atanǵan qadirmendi Elbasyǵa alǵys aıta kele, budan keıingi jyldarda da eline basshylyq etýine tilektestigimdi jetkizemin. Osy múmkindikti paıdalana otyryp, Astananyń 20 jyldyǵymen quttyqtaımyn.
Hasan ÝLÝSOI
«Nobel Ilach» kompanııasy
basqarmasynyń tóraǵasy
***
Astana álemdik sáýlet óneriniń jaýharlaryn bir arnaǵa toǵystyrǵanymen de asqaq - Halıl Akynjy
Aqmola, Tselınograd, Astana - osy úsh ataý Qazaqstan tarıhynyń úsh bólek kezeńin kórsetedi. Alǵashqysy orystyń otarlaý saıasatyn, keıingisi Keńestik Qazaqstandy kóz aldyńyzǵa ákeledi. Jer-sý ataýlaryna erekshe mán bergen qazaqtyń bolmysy men ulttyq tanymyn joıý úshin júrgizilgen astyrtyn saıasatty túsiný qıyn emes. Úshinshi ataý - tas buǵaýdan bosaǵan táýelsiz Qazaqstannyń jarqyn sımvoly. Qazaq dalasynyń bir buryshynda Reseı patshalyǵynyń maqsatyna saı Qazaq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń bas qalasy mindetin atqarǵan Almatydan astananyń Aqmolaǵa, ortalyq aımaqqa kóshirilgeniniń dáıekti dáleli. Áralýan etnıkalyq toptar men ulystardy biriktirip otyrǵan Astana dep atalatyn jańa qalanyń salynyp, qazaq eliniń bas qalasy atanǵanyn aıdaı álemge bildirip tur.
1991 jyl - qazaq úshin memleketti qalyptastyrýdyń, ult bolashaǵyn aıqyndaýdyń, jerge ıelik etýdiń jarshysy boldy. Qazaq halqynyń kóne tarıh pen salt-dástúrge baı ómir salty saltanat qurǵan Uly Dalanyń qaq ortasynda oryn tepken Astana - beıbit eldiń kóz qýanyshyna, baǵa jetpes baılyǵyna aınaldy. Qutty qonys Nursultan Nazarbaevtyń esimimen sabaqtas, bolashaqta da aty qatar atala beredi. Óıtkeni jańa astananyń ornyn tańdaýda ǵana emes, ulttyq oıý-órnekpen bezendirilgen arhıtektýralyq dızaınde de Elbasynyń qoltańbasy bar.
Elordanyń ajary álemdik sáýlet óneriniń jaýharlaryn bir arnaǵa toǵystyrǵanymen de asqaq. Qala kóshelerinen dástúrli qytaı arhıtektýrasyn, HHІ ǵasyrdyń Londony men Parıjin, ıyq tiresken shirkeýlerdi, munaraly meshitterdi kórýge bolady. Ártúrli mádenı is-sharalardy ótkizýge arnalǵan ǵımarattar, mýzeı-murajaılary eriksiz moıyn burǵyzady. Astananyń álemde balamasy joq, aıshyqty ǵımaratynyń biri - Han shatyr. Biregeı nysan ór minezdi qazaq halqynyń shejireli tarıhynan syr shertip, óz bıligin ýysynda myqtap ustap otyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Tuǵyrly monolıttik som quımalardan turǵyzylǵan keshen: «Biz búkil jer júzin, álem halyqtaryn jaqsy tanımyz. Integratsııalaný úrdisine daıynbyz. Alaıda ulttyq bederimizdi umytýǵa peıildi emespiz» degen oıdy jetkizetindeı. Jańa qala álemdik deńgeıdegi is-sharalardy ótkizý úshin de barlyq múmkindikterdi qarastyrǵan.
Táýelsiz Qazaqstan syrtqy saıasattaǵy róline de basa mán berip, dos kóbeıtý, kórshiles eldermen syılasý jáne ózara senimge negizdeletin qarym-qatynas qurý ıdeıasymen qarýlandy. Álemniń alyp memleketteri Qytaımen jáne Reseımen myńdaǵan shaqyrym shekaralas jatqan Qazaqstan eki kórshisimen yntymaqtastyǵyn nyǵaıtyp, áriptestik qarym-qatynasyn jalǵastyryp otyr. Ózge uıymdarmen jarasymdy áriptestik ornatty. EYQU jáne IKU uıymdarynyń sammıtin ótkizip, táýelsizdikke jańadan qol jetkizgen elderdiń ekiniń birine buıyra bermeıtin BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes músheligine tańdaldy.
Táýelsizdikti jarııalaǵannan keıin óz resýrstaryn basqarýdy qolǵa alǵan Qazaqstan álem ekonomıkasyna óz múddesine saı damý qadamdary arqyly jol taba bilgen sırek kezdesetin elderdiń biri. Jerasty baılyǵyn sheteldik tehnologııa men kapıtaldyń kúshimen paıdalana alatyndyǵyn túsinip, Keńes kezeńinen qalǵan taptaýryn ádisten jedel arylyp, álemdik ekonomıkaǵa ıntegratsııalaný úshin naqty qadamdar jasady. Ǵalamdyq deńgeıdegi mańyzdy sharalardyń birine aınalǵan Astana ekonomıkalyq forýmy osy úderisti jalǵastyrý úshin jyl saıyn ekonomıst-ǵalymdar men memlekettik qyzmetkerlerdiń basyn qosyp keledi. Jahandyq ekonomıkalyq qubylystar men jańalyqtardy talqyǵa salatyn forým álemniń eń yqpaldy jıyny.
Túrki áleminiń aqsaqaly Nursultan Nazarbaev 1992 jyly ótken Túrki tildes elderdiń alǵashqy sammıtinde jáne 2006 jyly Antalııada ortaq uıym qurý týraly usynys jasap, tyń bastama kótergen bolatyn. 2009 jyly Nahchyvan kelisimi arqyly dúnıege kelgen Túrki keńesi búginde túrki áleminiń birtutastyǵyna yqpal etip, basty ról atqaryp otyr. Týysqan halyqtardyń birligin kózdeıtin keńes múshe elderdiń kózqarastaryna qurmet kórsetip, túrki ıdeıasyn iske asyrý boıynsha aýqymdy jumystardy júzege asyrýda.
Túrki keńesiniń mańyzdy mekemesi Túrki akademııasy Astanada iske kiristi. Túrki tarıhyna qatysty táýelsiz zertteý jumystary arqyly túrki elderin ǵylym salasynda tanyta bastady.
Bas qalanyń kóshirý, qazirgi bilim men ǵylymǵa mán berý, din men ulttyq múddeniń arasyn alshaqtatpaý, zaıyrlylyq ıdeıalaryn paıdalana otyryp memleket basqarý jáne latyn álipbıine aýysý - HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen basqa bir Túrikti - Atatúrikti eske salady.
Osy tusta Túrkııanyń ult-azattyq kúres kezeńinde qazaq aqyny Maǵjan Jumabaıdyń «Aq teńiz, Qara teńiz ar jaǵyna, Baýyrym, meni tastap qaldyń ketip» dep baýyryn Altaıǵa shaqyrǵan «Alystaǵy baýyryma» atty óleńi eriksiz eske túsedi. Túrkııalyqtar Altaıǵa qaıtpady, alaıda túrikterdiń Atasy atanǵan Túriktiń arqasynda táýelsiz el boldy. Maǵjanyń:
«Eriksiz er túrikti oıǵa alarsyń
Kókke asqan Han Táńirge qaraı-qaraı...» dep jyrlaǵan óz eli de búgin Túrkııa syndy táýelsizdigin jarııalady. Endi qazaq Táńirtaýǵa óz qaıǵy-qasiretimen, kiriptarlyǵymen emes, basyn tik kóterip, táýelsiz el bolýdyń maqtanyshymen jáne ójet minezimen qarap otyr. Ol da «túrki áleminiń aqsaqaly» mártebesin ıelengen Qazaqqa qaryzdar.
Halıl AKYNJY
Túrki keńesiniń burynǵy bas hatshysy
***
ıAhııa Akengın: Uly dalanyń basty ordasy
Astana aýmaǵy bıik tóbe kezdese bermeıtin, jazyq dalada ornalasypty. Alaıda qalanyń jańa túsken kelin sekildi sulý kelbeti ózine tartyp turady. Áserli sezimge bólegen bul kórinisti tek qana bıikte ushyp, uıasyn kók júzine salǵan samuryq qustyń ańyzy men «Báıterek» aǵashyn qosyp jyrlaý kerektigin uǵyndym.
Meniń oıymsha, Astanamen taǵdyrlas dep Ystanbul qalasyn emes, Ankarany qarastyrǵan jón tárizdi. Óıtkeni Ankara ımperıalızmniń jaýlaýshy kúshterin Anajurttan shyǵarý maqsatynda qut bolyp qonǵan uly jeńisten keıin astana bolyp, Ystanbuldan aýystyrylǵan edi. Astana shahary da Keńestik ımperııanyń qamytynan qutylyp, táýelsiz jańa memlekettiń elordasy retinde álemniń saıası kartasynan oryn aldy.
Báıterektiń bıiginen bas qalany baǵdarlaǵan sátte Ystanbuldy eske salǵan manaǵy sózderdi ýaqyt óte kele jan dúnıemmen tarazylap, bir qorytyndy shyǵardym. Qalanyń kelbetin, bet-beınesin kórsetetin basty erekshelikterdiń biri - án arqaýyna aınalyp, júrekte jylylyq, sanada tereń iz qaldyrǵan óner týyndylarynyń menmundalap turýy eken. Sáýlet óneriniń keremetin kóz aldymyzǵa jaıyp salǵan Astana bir qaraǵanda beti ashylǵan jas kelinniń nemese jańadan kúıeý jigit atanǵan otaǵasynyń ishki tolqýy men tebirenisin kórsetýimen shekteletindeı. Alǵashqy jyldarda Ankara da uıańdaý kúı keshti. Alaıda bir ǵasyrlyq ómirlik tájirıbeden ótip, ysyldy, tolysqan, kemeldengen shaqqa jetti.
Deı tursaq ta, kúndelikti ómirdiń túrli oqıǵalaryna zer salǵanymyzda Astananyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵyt-baǵdar beretin qutty mekenge aınalyp úlgergenin moıyndaımyz. Mysaly, Sırııa máselesindegi túıtkilderdi sheshýge qatysty bitimgerliktiń negizgi obektisi retinde álem tilderine «Astana protsesi» degen termın endi.
Ár bastama qazaqtyń ulttyq rýhymen, qazaqy bolmysymen astasyp, basy-qasynan Nursultan Nazarbaev syndy oıshyl tulǵanyń tabylǵany aqıqat. «Saıasatker aldaǵy saılaýdy, memlekettik qaıratker bolashaq urpaqty oılaıdy» degen barshaǵa málim bir tujyrym bar. Astananyń qazirgi Qazaqstannan góri, bolashaqtaǵy Qazaqstannyń keleshegin oılap, urpaqqa qalatyn mura retinde boı kótergeni anyq. Bul oıdy Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýyndaǵy «Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, ıaǵnı, odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis» degen paıymynan da ańǵaramyz.
Astananyń ajaryn aıshyqtap, áleýetin arttyra túsetin, toqtala ketetin taǵy bir oqıǵa bar, ol Astana tarıhyndaǵy utqyr sheshim «Latyn álipbıine kóshý» baǵdarlamasynyń qabyldanýy. Astana - saıası tańdaýdyń jemisi bolsa, latyn qarpi - mádenı tańdaýdyń nátıjesi. Osy eki mańyzdy faktor bir-birin tolyqtyryp, kúsheıte túsedi. Nursultan Nazarbaevtyń kezekti qolǵa alǵan jobasy kirshiksiz júzege asatyndyǵyna eshqandaı kúmánimiz joq.
Týystas el - Qazaqstandaǵy aıtýly oqıǵalardy Túrkııa turǵysynan qaraǵanymyzda rızashylyq sezimmen birge, sheksiz qýanyshqa kenelemiz. Prezıdenttiń ustanǵan ustanymy Túrkııa Respýblıkasynyń negizin qalaǵan Gazı Mustafa Kemal Atatúriktiń qaıratkerligimen úndesedi.
Ómirin ádebıetke arnaǵan qalamger retinde jan-dúnıeme shýaq tókken álem shaharlarynyń bet-beınesinde ulttyq naqyshqa baı óner týyndylary men sımvoldary bar ekenin baıqaımyn. Astana da kórikti kelbetin qalyptastyra otyryp, máńgilik el bolý muratyna jetedi dep senemin. Ystyq yqylasymdy Astanaǵa arnaǵan óleńimmen aıaqtasam deımin.
Bıikterde ushady, Astanaǵa qonady,
Erkindiktiń erke qusy jany izgi.
Kúlden túlep, qaıta samǵap barady,
Erteginiń Samuryǵy tárizdi.
Jelmen birge júıtkip-júıtkip jarysqan,
Alataýdan asaý qulyn ketti endi.
Aqmolaǵa sadaq tartyp, baqylaǵan alystan,
Bir jaýjúrek ákeledi kóktemdi.
Samarqannyń juldyzymen syrlasqan,
Rasanhana emes pe eken, «Báıterek».
Máýlánanyń qazyǵyndaı jyr-dastan,
Jer men kókten tabylmasa, qaıter ek.
Dalada kórgen boljam tústerin,
Ótúkenniń joramaly - Astana.
Azat kúnmen alǵa júrgen kóshterin,
Turaqtatqan kerýen ǵoı, bas qala.
ıAhııa Akengın, Túrki álemi Jazýshylar
jáne ónerpazdar qorynyń prezıdenti.
