Túrkııaǵa kórpe jiberip, otqa oranǵan Semeı ormanynda tamaq pisirgen: ShQO-da kópbalaly analar volonter bolyp júr

ÓSKEMEN. QazAqparat – Halqymyzdyń «Áıel bir qolymen álemdi, bir qolymen besikti terbeıdi» degen sóziniń mán-maǵynasy tereńde jatyr. Rasymende turmystyń taýqymetine tótep berip, qoǵamǵa, elge paıdaly bolý – erlikpen para-par. Búgingi bizdiń keıipkerimiz Gúljamal Bershimbekova – kópbalaly analarǵa, turmysy tómen otbasylarǵa rııasyz kómek kórsetip júrgen volonter. 2019 jyly ol qurǵan qoǵamdyq birlestikke myńǵa jýyq ana múshe boldy. Búginde «Januıa» atty ortalyq ashyp, qandaı da bir qıyndyqqa tap bolǵan názik jandylarǵa jan-jaqty qoldaý tanytýda.

- Altyn ýaqytyńyzdy kópbalaly analarǵa kómek kórsetýge arnaýyńyzǵa ne túrtki boldy?

- 2019 jyly Astanada 5 birdeı qyzdyń ómirin órt jalmaǵany muqym Qazaqstan halqynyń qabyrǵasyn qaıystyrdy. Bul oqıǵa kópbalaly otbasylarǵa memleket tarapynan qoldaý qajettigin aıqyn kórsetti. Ózim de kópbalaly anamyn. Óskemendegi áıelder birigip «Aqjúnis» atty erikti analar tobyn quryp, ákimdikke bardyq. Osyndaı toptar sol jyly elimizdiń túkpir-túkpirinde qurylyp jatqan-tuǵyn. Sóıtip, ákimdiktiń tabaldyryǵyn alǵash attap kórdim. Ol jaqta bizdiń shaǵymdarymyzdy muqııat tyńdap, sheshý joldaryn usyndy. «Júrgenge jórgem ilinedi» demekshi, analardyń máseleleri birtindep sheshile bastady. Bizge oblystaǵy árbir memlekettik mekeme basshylarymen tikeleı sóılesip otyrýǵa jaǵdaı jasaldy.

- Kópbalaly analardy tolǵandyrǵan eń negizgi másele qandaı edi?

- Baspana máselesi. Odan keıin múmkindigi shekteýli balalardy tárbıelep otyrǵan analar medıtsınalyq kómektiń sapasyna shaǵymdandy. Balalaryn mektepke daıyndaýǵa kómek surap, tegin ystyq tamaqpen qamtý qajettigin aıtqandar da boldy. Áıteýir, sol jyly ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalyp, memleket kópbalaly otbasylardyń jaǵdaıyna basa nazar aýdardy. Bir jyldyń ishinde oblys boıynsha áleýmettik turǵyda az qamtylǵandarǵa 300-den astam baspana berilse, onyń ishinde kópbalaly januıalar da az bolǵan joq. Kóp uzamaı Shyǵys Qazaqstanda kópbalaly otbasylardyń úı kezegi bólek shyǵaryldy. Bul da baspanasyz júrgen analardyń sanyn azaıta túsýge sep boldy.

2020 jyldan bastap tek úı berilýine ǵana emes, sol úılerdiń sapasyna, otbasylardyń qandaı jaǵdaıda turyp jatqandyǵyna kóńil bólýge kóshtik. Óńirdegi metsenattardy, janajyr jandardy tartyp qarjylaı qıyndyqqa tap bolǵandarǵa azyq-túlik, kıim-keshek alyp berip otyrdyq. Áleýmettik jeli arqyly aqsha jınap, qaıyrymdylyq kontsertter ótkizdik. Sol kontsertterde kópbalaly áıelderdiń ónerli balalary án-bıden shashý shashty.

Bizge keletin ár anaǵa óz quqyqtaryn túsindirip, suraqtaryna birlese jaýap izdedik. Koronavırýs pandemııasy kezinde kópbalaly, az qamtylǵan otbasylardy 3000 maskamen qamtamasyz ettik. Ár maskany top músheleri óz qoldarymen tikti. Aýyr jaǵdaıda qalǵan jandarǵa járdem kórsetip, dári-dármek jetkizdik. Jalpy pandemııa kezinde 350 otbasyna osylaı qoldaý kórsetildi.

- «Jan Ana» qoǵamdyq birlestigi retinde qashan tirkeldińizder?

- 2022 jyldyń aqpan aıynda birlestigimiz zańdy túrde tirkeldi. Óz qarajatymyzǵa qalanyń ortalyq kóshesinen keńse ashtyq. Sol jyly 8 naýryz merekesine oraı kópbalaly analarǵa jáne qyzdarǵa ShQO Dostyq úıinde úlken merekelik is-shara uıymdastyryp, al Ulystyń uly kúni qarsańynda qaladaǵy ortalyq alańda 6 qanatty kıiz úı tigip, 200 lıtr naýryz kóje men 1000 baýyrsaq taratyldy. Al bıylǵy áz-Naýryzda 500 lıtr kóje, 4000 baýyrsaq tarattyq. Qurban aıt kezinde 270-ke jýyq otbasyna qaıyrymdylyq jasaldy. Birlestik analary qoǵamdyq sharalardan da qalys qalmaı, «Samal» saıabaǵyndaǵy alma aǵash kóshetterin otyrǵyzýǵa atsalysty.

Abaı oblysy qurylǵanda Semeıde analar arasynda aýqymdy saıys ótkizilgen edi. Sonda 7 ana bardyq. Birlestik múshesi Gúlbaran Kóksegenova Tomırıs patshaıymnyń erekshe avtorlyq kostıýmin tikti. Sóıtip, birinshi orynǵa ıe bolyp, alty tigin mashınasyn utyp aldyq. Sol mashınalar arqyly analardy tiginshilikke baýlı bastadyq. Sebebi «Balyq berme, qarmaq ber» degendeı, olarǵa aqsha tabýǵa múmkindik jasaýdy negizgi baǵdarǵa aınaldyrǵymyz keldi.

- Osyǵan keńirek toqtalsaq. Kópbalaly analardy jumyspen qamtý úshin qandaı jumystar atqaryldy?

- Jergilikti jumyspen qamtý ortalyǵymen tyǵyz baılanystamyz. Sol arqyly «Bastaý Bıznes» baǵdarlamasymen áıelder kásiptik bilim ala bastady. Shashtaraz, aspaz, tiginshi syndy mamandyqtardy meńgerip, sertıfıkat alyp shyqty. Gúlbaran Kóksegenova ózimizdiń keńsede de tiginshilik kýrsyn ashyp, 7 anaǵa úıretti. Belsendi analarymyzdyń biri Marjan Qaısenova tálim-tárbıege, dástúrge baýlıtyn úıirme ashty. Endi biri sýret úıirmesin qolǵa alsa, ekinshisi logoped, logomassaj sabaqtaryn júrgizdi. Bári tegin. Jumysymyz qyzyp ketti. Keńse tarlyq etken soń, 2022 jyldyń jeltoqsan aıynda qazirgi otyrǵan jerge kóship keldik. Sodan beri resmı túrde «Januıa» ortalyǵy dep atalamyz.

Esigimizdi qaqqan ár anaǵa memlekettik baǵdarlamalardyń múmkindikterin jiti túsindirip, týyndaǵan máselelerin quzyrly mekemelermen birlese sheshemiz. Zańgerlik, psıhologııalyq kómek kórsetemiz. Іshte shashtarazymyz bar. Ol apta saıyn balalardyń shashyn tegin alyp, analarǵa shash qııýdy úıretedi. Aıyna bir ret shashtaraz analar qaıyrymdylyq maqsatynda qarttar, balalar úılerine baryp shash qıyp keledi.

«Kóregen ene, ıbaly kelin», «Qyz syny» atty baıqaýlar, túrli mádenı sharalar ótkizip turamyz. Analarymyz, balalarymyz belsendi qatysýda. «Jan Ana» atty voleıbol komandasyn quryp, kún saıyn jattyǵyp, jarystarǵa da qatysyp júrmiz.

«WhatSapp» messendjerinde toptar ashtyq. Onda barlyǵy 1000-ǵa jýyq ana otyrady. Sonda da túrli taqyryptar talqyǵa salynyp, máseleler kóterilip jatady.

- Qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, qazir máselesi sheshilgen 1-2 ananyń oqıǵasyn aıtyp berseńiz.

- Óskemen irgesindegi Ahmer kentinde ishkilikke salynǵan erkek áıeli men 5 balasyn qysta dalaǵa qýyp shyqqan. Aıaldamada tońyp turǵan ol bizge qońyraý shaldy. Olardy túgel alyp ketip, «Úlbi» áleýmettik ortalyǵyna ornalastyrdyq. Zańgerimiz polıtsııaǵa baryp, mán-jaıdy jetkizdi. Kúıeýi ákimshilik qamaqqa alynyp, áıeli men balalary úıine oraldy. Biraq maqsat – balalardy ákeden aıyrý emes qoı. Bostandyqqa shyqqan er adam turaqty baqylaýǵa alynyp, túsindirý jumystary, psıhologııalyq kómek kórsetildi. Qazir másele sheshildi, ol anamyz baqytty, turaqty jumysy da bar.

Taǵy bir oqıǵany aıtyp óteıin. Shesheleri qaıtys bolyp, balalary jetim qalǵan. Al ákesi Ózbekstan azamaty eken. Osynda ara-tura kelgen saıyn aşy sýdan urttap alyp, áıeli men balalaryn uryp-soǵyp júripti. Tipti baltamen de júgirgen. Analary marqum bolǵan soń otbasyna járdemaqy túsip turatyn bank kartochkasyn ózimen alyp, shetelge ketip qalǵan. Sóıtip, balalar qalaı kún kórerlerin bilmeı qınalǵan. Bizge habarlasqan soń Óskemen qalalyq Polıtsııa basqarmasynyń bastyǵyna kirip, máseleni túsindirip aıttyq. Tártip saqshylary álgi erkekti qalaǵa kelgende ustap, 20 kúnge qamaýǵa aldy. Sodan keıin ol Ózbekstanǵa jóneltilip, bank kartochkasy balalarǵa qaıtaryldy.

- Túrkııadaǵy zilzaladan zardap shekkenderge kórpe tigip jiberipsizder. Sol jaıly aıtyp ótseńiz.

- Baýyrlas túrik halqynyń basyna qıynshylyq túskende tasada qalmaı, qolushyn sozǵymyz keldi. Analar jınalyp, kúni-túni kórpe tiktik. Barlyǵy 100-den astam kórpeni gýmanıtarlyq kómekke qosyp jiberdik. Bıyl Semeı ormanynda alapat órt shyqqan kezde 100 keli et pen túrli azyq-túlik jınap, 7 áıel sonda bardyq. Sol jerde bir kún qonyp, órt sóndirýshilerge tamaq pisirip, qoldaý kórsettik.

- Aldaǵy josparlaryńyz qandaı?

- Zamanaýı tigin tsehyn ashqymyz keledi. Onda etno shapandar, ulttyq kıimder tigip, qyz jasaýyn daıyndasaq deımiz. 12 tiginshimiz daıyn. Sodan keıin tek qalada jumys isteı bermeı, aýdandarǵa da den qoısaq degen jospar bar. Naqty aıtqanda, Samar aýdany men Rıdder qalasynda «Januıa» ortalyǵynyń fılıalyn ashýdy kózdep otyrmyz. Ol jaqtaǵy ákimdikter qoldaý tanytty. Qazir bizge beriletin nysan izdestirýde.

- Áńgimeńizge kóp rahmet!