Túrkistannyń bas jospary: Prezıdenttiń bastamasymen qandaı nysandar salynady
Keńeske iri otandyq kásipkerler de shaqyryldy. Biraq jaı qatysý úshin emes. Ony bıznesmenderdiń ózderi de sol jerde ǵana túsindi. Prezıdent olardyń árbireýine bir-bir nysannan salyp shyǵýdy tapsyrdy. QazAqparat tilshisi qalanyń bas jospary men arnaıy aımaqtyń qalaı qurylatynyn, sondaı-aq, kimge qaı nysannyń qurylysy júktelgenin saraptap shyqty.
Shyny kerek, Túrkistandaǵy jıyn ádettegi tártippen ótedi degen oı boldy. Biraq Prezıdent keńeske deıin iri ınvestorlardyń tizimin suratqan kórinedi.
Al otyrysty ashqanda: «Osy ýaqytqa deıin memleket bıznes jasaý úshin, aqsha tabý úshin barlyq jaǵdaı jasady. Endi, sizderden de suraý bar degendeı, qalanyń qurylysyna qalaı atsalysamyz, sol jaıynda sóılesemiz», - dep birden eskertti.
Osydan keıin Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Asqar Mamın Túrkistannyń bas josparyn tanystyryp, memleket tarapynan atqarylatyn sharalardy túsindirdi.
Onyń aıtýynsha, eń aldymen 25 gektarǵa ınjenerlik jeliler tartylady. Sebebi ol jerde oblys ákimdigi, memlekettik organdardyń aýmaqtyq bólimsheleri, Kongress ortalyǵy jáne «Túrkistan bas jospary» mekemesi ornalasady. Al Túrki áleminiń mádenı jáne rýxanı ortalyǵy eki myńnan astam gektardy alyp otyr. Onda Qoja Axmet ıAssaýı kesenesi, kóne zaman úlgisindegi kósheler, saıabaqtar, sondaı-aq, túrki mádenıetimen tanysý aımaǵy bolady.
«2019-2021 jyldar aralyǵynda «Nurly jol» men «7-20-25» baǵdarlamalary boıynsha 10 000 páter salynady degen jospar bar. Budan bólek, xalyqaralyq áýejaı men avtovokzal turǵyzylady. Aldaǵy ýaqytta jańa temirjol vokzalynyń qurylysyn da qarastyratyn bolamyz», - dedi A.Mamın.
Al oblys basshysy Janseıit Túımebaev osy ýaqytqa deıin kelisilgen jobalardy jarııalady. Sonyń basym bóligi aýdandarda ashylyp otyr. Máselen, Saıram aýdanynda jıhaz fabrıkasy, Saryaǵashta úlken baý-baqsha, Tóle bı aýdanynda qus fabrıkasy, Túlkibasta demalys aımaǵy jumys isteı bastady. Aldaǵy ýaqytta Ordabasy aýdanynda munaı-xımııa zaýyty, Sozaqta fosfor zaýyty jáne Kentaý qalasynda tsement zaýyty ashylady. Túrkistannyń ózinde kún elektr stansasy salynady. Budan bólek, bes juldyzdy eki qonaq úı, fıtnes ortalyǵy sııaqty birneshe nysandy salý boıynsha kelisim bar eken.
Alaıda munyń bári oblys ortalyǵy úshin az bolatyny belgili. Sodan Memleket basshysy minberge iri kásipkerler shyǵa bastaǵanda naqty tapsyrma berýge kiristi. Máselen, «Bazıs-A» kompanııasynyń basshysy Aleksandr Belovıch óziniń qurylys salasyndaǵy tájirıbesi jaıynda aıtyp jatqanda Prezıdent birden odan Túrkistanda qandaı nysan salýǵa nıetti ekenin surady. Kompanııa basshysy sál bógelip qaldy. Osy kezde Nursultan Nazarbaev: «Sizder sport jáne mádenı nysandardy jaqsy salasyzdar ǵoı. Men oılaımyn, bul jerge teatr kerek. Oǵan qaýqaryńyz jetedi dep oılaımyn. «Astana-Opera» sııaqty úlken teatr bolmasa da, ádemi teatr salý qajet. Іshinde qazaq jáne orys teatry bolatyndaı ámbebap bir teatr salynǵany durys shyǵar», - dedi. «Bazıs-A» kompanııasynyń basshysy kelisti.
Al Túrkistan qalasynyń bas josparyn bekitkennen keıin Prezıdent ınvestorlardyń tizimin shyǵaryp, keńeske kelgen árbir kompanııaǵa jeke-jeke tapsyrma berdi. Atap aıtqanda, ENRC - Túrki murajaıyn, BI Group - Qazaq batyrlarynyń ortalyǵyn, Highvill Kazakhstan - turǵyn úı aýdanyn, Mabetex Group - aýrýxanany, «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy - stadıondy, «Qazaqstan temirjoly» ulttyq kompanııasy - jastar saraıyn, «KEGOC» - Qoja Axmet ıAssaýıdiń shaǵyn mýzeıin, «Qazposhta» AQ - poshta bólimshesi men tsıfrlyq keńseni, Sembol - týrızm kolledjin, Qazaqtelekom - Smart texnologııalardy, al kásipker Danııar Ábilǵazın basseıni bar jabyq sport keshenin aldy.
Memleket basshysy kásipker Nurlan Smaǵulovty da turǵyzyp, bir nysannyń qurylysyn alýdy usyndy. «Sen barlyq jerde salyp júrsiń ǵoı. Búkil jerde - Mega. Astanadaǵy Mega-nyń jartysyn salsań da, bolady ǵoı. Osy jerge de bir nysan salý qajet», - dep atap kórsetti N.Nazarbaev. Kásipker N.Smaǵulov Túrkistanda kólik satýǵa nıetti ekenin jetkizdi. Osyǵan oraı, bir avtosalon turǵyzýdy usyndy. Prezıdent bolsa, qajetti jobany Túrkistan oblysynyń ákimimen kelisip alýdy tapsyrdy.
«Qazatomóndiris» ulttyq kompanııasy da óz nysanyn kelisip salatyn boldy. Memleket basshysy bárin óz qaǵazyna túrtip aldy. Oblys basshysy da qalysqan joq. Árbir ınvestordy jáne oǵan júktelgen nysandy belgilep otyrdy.
Prezıdent Túrkistannyń negizgi máselelerin de atady. Onsyz qalany damytý múmkin emes. Máselen, jergilikti xalyqtyń 12 protsenti ǵana kárizdik júıege qosylǵan. Túrkistan «Batys Eýropa - Batys Qytaıdyń» boıynda jatsa da, qalanyń ishinde asfaltty joldar tym az. QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbektiń aıtýynsha, kóshe joldaryn retke keltirý úshin 51 mlrd teńge kerek. Kelesi jyly 10 mlrd teńge bólinedi. Mınıstr eki jarym jyldyń ishinde jol máselesin tolyǵymen sheshýge ýáde berip otyr.
«Ekinshiden, sý qubyryn tartý qajet. Budan bólek, kárizdik kollektor kerek. Ekeýine 2 mlrd teńge ketedi. Kelesi jylǵa ol aqsha bar. Sondyqtan jumysty kóktemde bastasaq, bir jarym jyldyń ishinde tolyǵymen bitiremiz», - dedi J.Qasymbek.
Qazirgi kezde qala aýmaǵy - 9 700 gektar, xalyqtyń sany - 162 000 adam. Bas josparǵa sáıkes, Túrkistan 22 000 gektarǵa deıin keńeıedi. Halyqtyń sany 2035 jyly 350 000, al 2050 jyly 500 000 adamǵa deıin ósedi degen boljam bar. Demek, sý da, gaz da, elektr energııasy da kóp ketedi. Osyǵan baılanysty «Kentaý-Túrkistan» sý magıstraliniń ekinshi jelisi salynady. Gaz qubyrlary tartylyp, qosymsha elektr stansa turǵyzylady. Osy oraıda Prezıdenti balamaly energııa kózderin keńinen paıdalanýdy tapsyrdy. Sebebi ol jaǵanyn Túrkistannyń aýa-raıy qolaıly. «Qazir bul jerde túk joq, aı dala dep otyrǵan shyǵarsyzdar. Astanaǵa barǵanda sol jaǵalaý da týra sondaı bolǵan. Búginde ol jer tanymastaı ózgerdi. «Kóz - qorqaq, qol - batyr» degen sóz bar. Kirisip ketsek, erteń qandaı qalany salyp shyqqanymyzǵa ózimiz de tańǵalatyn bolamyz. Bunyń bári el úshin, qazaq úshin, Qazaqstan úshin kerek. Bizdiń mindetimiz - ekonomıkasy myqty, sáýletti ári zaman talabyna saı qalany salý. Men osyny jeke qadaǵalaıtyn bolamyn. Bizde Astana men Almatynyń qurylys tájirıbesi bar. Endi, bul jerde biz Túrki áleminiń rýxanı-mádenı astanasyn salaıyn dep otyrmyz. Taıaý arada Túrkistan úlken qurylys alańyna aınalady. Oǵan barlyǵymyz atsalysýymyz qajet», - dedi N.Nazarbaev.
Keńes kezinde Memleket basshysy «Turkistan» atty arnaıy ekonomıkalyq aımaq qurý týraly Jarlyqqa da qol qoıdy. Negizgi maqsat - ınvestıtsııa tartý. Al ınvestıtsııa kóp bolsa, oblystyń ekonomıkasy da ósedi. Oǵan qosa, Túrkistan arqyly aımaqaralyq saýdany damytý josparlanǵan. Ol úshin Qazaqstan men Ózbekstannyń shekarasynda «Ortalyq Azııa» atty xalyqaralyq saýda aımaǵy ashylady.
Osylaısha, Túrkistannyń bas jospary bekitildi. Prezıdent naqty baǵyt-baǵdar berip, oblys ekonomıkasyn qalaı damytý qajettigin túsindirdi. Basty talap - Túrkistannyń tarıxı qundylyqtaryn saqtaı otyryp, ákimshilik-iskerlik ortalyǵyn qurý.
«Sosyn qalany damytý qoryn da qurǵan durys sııaqty. Kim qoldaý jasaýǵa daıyn, sol aqshany aýdarsyn. Sonymen, bárin kelisip aldyq. Endi, bir-eki jylda bitiretin bolsaq, Túrkistan jaınap shyǵa keledi. Táýelsizdigimizdiń tiregi nyq bolsa, áli de talaı-talaı qalalardy salamyz», - dep atap kórsetti Nursultan Nazarbaev.
