Túrkistandyq sharýalardyń problemasyn sheshýge depýtattar atsalysatyn boldy
Kóshpeli otyrysqa elimizdiń Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri, Saýda jáne ıntegratsııa, Ekologııa jáne tabıǵı organdar, Tabıǵı monopolııalardy retteý salasyndaǵy ýákiletti organdardyń jaýapty qyzmetkerleri, oblystyq máslıhat depýtattary men salalyq qoǵamdyq qaýymdastyq ókilderi qatysty.
Keleli basqosýda kókónis salasyn damytýdaǵy problemalar men tejeýshi faktorlar atap ótildi.
Máselen, kókónis qoımalarynyń azdyǵy jáne jetkiliksizdigi azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýyna ákep soǵady.
Sondaı-aq, jylyjaı óndirisin damytýǵa jáne keńeıtýge sýbsıdııa alý máselesi, salany ońaı qarjylandyrý jaıy sóz boldy.
Elimizdiń búkil qalalaryn azyq-túlikpen qamtıtyn ońtústikte sharýalarǵa jaǵdaı jasalmaı keledi.
Aýyl sharýashylyǵy salasyn damytýǵa jáne keńeıtýge sýbsıdııa berý jáne qarjylandyrý máselesi ózekti. Máselen, eldegi jylyjaılardyń 70 paıyzdan astamy ornalasqan Saryaǵash aýdanynda bıyl kókónistiń baǵasy arzandamaı tur.
Onyń sebebin jergilikti sharýalar shyǵynnyń kóptigimen túsindiredi. Mıneraldy tyńaıtqyshtar men selıtra qymbat.
Onyń ústine bıyl qysqa kómir tappaı, jylyjaılar qulap qaldy. Aldaǵy qysta da kómir máselesi ózekti kúıinshe qala beredi.
«Qazir arzan kómirdiń bolmaý sebebinen jylyjaıǵa qaıta kókónis egemiz be, ekpeımiz be degen suraq týyndap tur bizde. Al Shubarkól kómirin bermeımiz, kommertsııalyq baǵamen alyńyzdar deıdi. Ol baǵa óte qymbat sharýalarǵa. Bul óz kezeginde qymbatshylyqqa alyp keledi»,- deıdi sharýa Danııar Qaltaev.
Jıynda kúngeılik dıqandar egin egýge memleketten sýbsıdııa sııaqty qoldaý kerek dese, endi biri salany damytýǵa qarajat tappaı otyrǵanyn jetkizdi.
«Kóp dıqandarymyz byltyrǵy maqtasynyń aqshasyn ala almaı otyr. Sol sebepti kópshiligi maqtasyn, dıqanshylyq egistigin ege de ala almaı jatyr»,- deıdi sharýa Tórehan Nurlybekov.
Aımaqta egistik naýqanyn júrgizýge qazir aǵyn sý da ózekti. Sebebi memleketten bólingen mıllıardtaǵan qarajatqa kanaldar jóndelmeı, egistikke sý jetpeı jatyr.
Aýyldaǵy kanaldardyń kóbi jekemenshikte bolǵandyqtan jyldar boıy jóndelmeıdi. Jańa kanal salýǵa qarajat bólingenimen qurylysy bastalmaı jatyp aıaqsyz qalady.
«Shardara aýdanynyń Jaýshyqum aýylynda 12 myń gektar jerdi ıgerýge kanal salý jobasy qaralǵan bolatyn. Oǵan byltyr 10 mlrd 700 mln teńge bólingen. Sony merdiger utyp alǵan. Alaıda bir jyldan beri istep jatqan jumysy joq. Qurylysy toqtap tur», - deıdi Túrkistan oblystyq máslıhatynyń depýtaty Baqytjan Sermanııazov.
Óńirde kommýnaldyq tarıfterdiń qymbattyǵy men qatty otynnyń tapshylyǵynan jylyjaı aýmaǵy azaıyp ketken.
Onyń ústine syrttan keletin kókónis baǵasyn rettep jatqan eshkim joq.
Agrobankten nesıe alý da sharýalarǵa qıyndyq týǵyzady. Jıynǵa kelgen sharýalar osy syndy problemalarǵa tıisti mınıstrlik ókilderinen jaýap alýǵa tyrysty.
Alaıda mardymdy jaýap ala almady. Atalǵan problemalardy sheshýge endi depýtattar aralasatyn boldy.
«Bizdiń maqsatymyz - jergilikti jerdegi sharýalardyń máselesin tyńdaý, ol problemalardy ortalyq memlekettik organdarǵa jetkizip, sheshý joldaryn qarastyryp, osy baǵytta tıisti usynystardy engizý. Al endi mınıstrliktegiler bul usynystardy júzege asyrmasa, onda biz ony Úkimet basshysynan talap etemiz»,- dedi QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Bolatbek Nájmetdınuly.