Túrkistandaǵy «Kúltóbe qalashyǵy» álemdik mýzeılerden kem túspeıtin bolady
Mádenıet ınstıtýty baspasóz qyzmetiniń málimetine qaraǵanda, qazirgi kúni jobanyń alǵashqy kezeńdegi dala maýsymy aıaqtalǵan. «Kúltóbe qalashyǵy» arheologııalyq parki áıgili Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń mańyndaǵy «Áziret Sultan» murajaı-qoryǵynyń aýmaǵynda ornalasqan. Qazirdiń ózinde munda týrıster, qala qonaqtary sonymen qatar, ejelgi órkenıet tarıhyna qyzyǵatyn izdenýshiler, mamandar qysqa marshrýt arqyly sol dáýirge saıahat jasap, arheologtar men sarapshylardyń qyzyqty áńgimesin tyńdaı alady.
Jobanyń ǵylymı jetekshisi PhD doktory, qaýymdastyrylǵan professor Andreı Hazbýlatovtyń aıtýynsha, bul jobanyń basty ereksheligi Kúltóbe-ıAsy qalashyǵynyń saqtalý satysy men korrelıatsııa deńgeıin tutastaı Túrkistan shuratynyń rýhanı, dinı mańyzdylyǵymen birge qarastyrýmen baılanysty. Bul qalashyqtyń jaıǵasý keńistigin arheologııalyq, mádenı zertteýler tóńiregine jiti mán berýge jeteleıdi.
Taza ǵylymı múddeden bólek, bul nysan ishki, syrtqy týrızm jáne tarıhı-mádenı ári elimizdegi kıe tutýshylardyń táýáp etý saıahaty turǵysynan da ınvestıtsııalyq tartymdylyq boıynsha mańyzdy. Al dál osyǵan uqsas álemdegi arheologııalyq parkter ornalasqan óńirindegi jergilikti bıýdjettiń aıtarlyqtaı qomaqty úlesin quraıtyny belgili. Sarapshylar da «Kúltóbe qalashyǵynyń» Túrkistan aımaǵyndaǵy kıeli mádenı-rýhanı eskertkishter tizbeginde eń tanymal týrıstik pýnktterdiń birine aınalatyn áleýeti zor ekenin atap ótedi. Sonymen qosa Kúltóbe-ıAsy qalashyǵyn negizge ala otyryp, arheologııalyq park formatynda otandyq ǵylym men bilimdi damytyp, zertteýlerdi odan ári júrgizý úshin tárbıelik jáne bilim berý maqsatyndaǵy tamasha demeýdi de jolǵa qoıýǵa bolady. Ásirese mádenıe alýantúrlilikti, elimizdiń ornyqty damýynyń ajyramas bóligi sanalatyn órkenıetter men dinı dıalogyn qoldaý baǵytynda da erekshe mańyzdy. Bul turǵydan alǵanda úlken bıznestiń osyndaı jobalarǵa qatysýy da aıryqsha ról atqarady.
Bıyl joba aıasynda aýqymdy jumystar atqaryldy, obekti aýmaǵynan birneshe jyldarǵa josparlanǵan kólemniń úshten biri ashylǵan. Biregeı artefaktiler arshylyp alynǵan. Jobada arheologııa men konservatsııanyń klassıkalyq jáne jańa tásilder sıntezi qoldanyldy. Sonyń ishinde georadarly zertteýler jasalyp, tsıfrly kompıýterlik tehnologııalar men 3D-vızýalızatsııa kóbirek paıdalanylǵan.
«Bizdiń josparymyzǵa sáıkes, aldaǵy jumysymyz arheologııalyq parktiń kontseptýaldy «núktesin» jasaý bolyp otyr, onda ejelgi nysandardyń buzbaı saqtalǵan jáne rekonstrýktsııasy jasalǵan fragmentteri usynylatyn bolady. Máselen, keıingi antıkalyq, erteortaǵysyrlyq, ortaǵasyrlyq jáne keıingi ortaǵasyrlyq kezeńderge jatatyn ǵıbadathanalar, qamal qabyrǵalary, turǵyn úıler, kósheler, eksterer jáne ınterer dızaın elementteri bar saýda alańdaryn kórsetýge múmkindik bar. Bundaı eskertkish Qazaqstannyń basqa jerlerinde joq bolǵandyqtan, «Kúltóbe qalashyǵy» arheologııalyq parki biregeı arheologııalyq parkter qataryna enetin bolady. Bul park tarıhı-mádenı muralardy saqtaýdyń barlyq otandyq jáne halyqaralyq talaptaryna jaýap beredi», - deıdi arheologııalyq qazbalar jetekshisi Serik Aqylbek.
Onyń aıtýynsha, qazirgi kezde Túrkistan qalasynyń tarıhı Kúltóbe tóbesinen bastalatyny ǵylymı turǵydan dáleldengen. Arheologııalyq zertteýler kórsetkenindeı, Kúltóbede eń kóne, jaqsy saqtalǵan arhıtektýralyq eskertkishter bizdiń dáýirimizge deıingi birinshi ǵasyrlarǵa, al eń bergisi – qazaq handyǵyna tıesili bolyp otyr. ıAǵnı, Kúltóbe qalashyǵy – dala tarıhynyń júzdegen jyldarǵa jalǵasqan jylnamasynyń kýágeri. 2 myń jylǵa jýyq ýaqyt boıy zertteýsiz qaldyryp, topyraq pen qum astynda jatqan Kúltóbe qalashyǵy ýaqyt aǵynynyń qoınaýyna enip, quryp ketýdiń de az aldynda qalǵan.
Sondyqtan da ǵalymdar ejelgi Túrkistanǵa onyń Ózegin, Uly dala tarıhyndaǵy eń áıgili qalanyń bastaý alǵan ıadrosyn qaıtaryp beretin ýaqyt jetti dep sanaıdy. Óz kezeginde tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Muhtar Qoja ıAsy (Túrkistan) qalasynyń ortaǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhyndaǵy áıgili róliniń barshaǵa aıan ekenin alǵa tartady.
«Bul barlyq ortalyqazııalyq memleketterdiń ekonomıkalyq jáne saıası múddeleriniń toǵysatyn oryny, Uly daladaǵy saýda jáne áleýmettik mádenı ortalyqtardyń túıisetin jeri, Ortalyq Azııadaǵy qýatty jer ıgerý mádenıetiniń kórsetkishi, Qazaq handyǵynyń saıası sheshimder qabyldaǵan júregi jáne kúlli musylman áleminiń kıelisi sanalatyn «ekinshi Mekkesi». Ortaǵasyrdaǵy Túrkistanda alýantúrli mádenıet dástúrleri toǵysty. Munda ár túkpirden birinen biri asqan sheberler jınalyp, óz bilimderi men tájirıbelerin bólisti. Al Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin salý sol zamannyń eń úzdik ınjenerleri men sáýlet jáne kórkem tehnologııalardy biriktirgen bolýy múmkin», - dep túsindiredi Muhtar Qoja.
Arheolog Aısulý Erjigitova bul tóńirekte syry ashylmaǵan qupııalar áli de jetkilikti ekenin aıtady. Máselen, «keseneni qalaı turǵyzǵan, onyń materıaldaryn qaıdan alǵan, osynda «ılep» jasaǵan ba, joq alystan tasyǵan ba?».
«Kúltóbeden tabylǵan kókshil bezendirilgen sylaq qysh taqtaısha fragmentteri men keramıka kúıdirýge arnalǵan ortaǵasyrlyq sheberhanalar – bul jaı ǵana arheologııalyq qazbadaǵy sáttilik emes. Biz osy arqyly qazaq dalasyndaǵy eń aýqymdy arhıtektýralyq obektiniń qurylys spetsıfıkasy men oǵan qatysty tarıhtyń tyń paraqtaryn ashýǵa úmittimiz», - deıdi Aısulý Erjigitova.
Sarapshylar Kúltóbe qalashyǵy – erte ortaǵasyrdaǵy ıAsy retinde belgili bolǵan Túrkistannyń eń kóne bóligi degen pikirge toqtaıdy. Álemdik tarıhpen mádenıette Túrkistan-ıAsynyń sopylyqtyń túrkilik tarmaǵynyń negizin qalaýshy uly tulǵa, uly oıshyl, shaıyr Qoja Ahmet ıAsaýı esimimen tyǵyz baılanysty ekeni málim.
«Sóz joq, bul qala kóptegen memleketterdiń ekonomıkalyq jáne saıası tartylys núktesine aınaldy. Uly dala keńistigindegi ejelgi jer ıgerýshilerdiń Ortalyq Azııadaǵy mádenıetiniń saýdalyq ári mádenı ortalyǵy, Qazaq handyǵynyń saıası ortalyǵy, Shyǵys musylmandarynyń «ekinshi Mekkesi» atandy. Orta ǵasyrdaǵy Túrkistan ártúrli mádenıet dástúrleriniń bastaýlar túıisin sıpattaıtyn qala mádenıetiniń barlyq jalpy jáne spetsıfıkalyq erekshelikterin ózine sińirdi. Qalada kórkem mádenı ómir burq-sarq qaınady – munda sýǵa arnalǵan jáne basqa da keramıka túrleri paıda boldy, aǵash ustalar, saýsaǵy asyl zergerler jumys istedi. Bul qala Uly Jibek joly boıyndaǵy Túrkistan óńiriniń óner men qolóner sheberleriniń bir ortalyǵy boldy. Bunda ıAsaýı dáýiriniń órkendeý kezeńinde keń baıtaq dalanyń túkpirinen sheberler aǵyldy, dál osy jerde Ámir Temir kezeńiniń áıgili ǵımaraty Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń oıýlary, áshkeıleri túzildi. Pesh pen oshaqtar men keramıka qaldyqtarynyń tabylýy sonyń dáleli», - deıdi mádenıettanýshy Janerke Shaıǵozova.
Ǵalymdar jobanyń nátıjesi búgingi qýatty memleket retindegi Qazaqstannyń damýynda úlken mánge ıe bolatynyn aıtyp, onyń halyqaralyq ǵylymı-tehnologııalyq damýda da óz ornyn tabatynyna sendiredi. Ulttyq deńgeıde bul joba birtutas ultty nyǵaıtý konteksinde tarıhı jáne kıeli jerlerdiń máni men mańyzyn qaıta saraptaýǵa jaǵdaı týǵyzady deýge bolady. Kúltóbe-ıAsy qalashyǵy «Áziret Sultan» memlekettik murajaı-qoryǵynyń quramynda. Eń bastysy Kúltóbe – bul jaı ǵana «qyzyq oryn» emes, álemdegi aty dardaı mýzeıler men parkterden esh qalyspaıtyn ashyq aspan astyndaǵy keleshek biregeı arheologııalyq park.
Aıta keteıik, osy joba boıynsha barlyq jumystar ERG Eýrrazııalyq tobynyń qarjylyq qoldaýymen júzege asýda.
