Túrkistanda ortaǵasyrlyq kóshe zerttelip jatyr
Ortaǵasyrlyq bas kóshede qolǵa alynǵan jumysty QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi jáne «Qazqaıtajańartý» mekemesiniń arheologııalyq toby júrgizýde.
«Bas kósheniń uzyndyǵy — 620 metrdi, eni — 5 metrdi quraıdy. Qazirgi tańda 100 metrge jýyq jerde arheologııalyq qazba jumystary júrdi. Bıylǵy jyly 320 metrden asa aýmaqty zertteýimiz qajet. Joldyń qos qaptalyndaǵy turǵyn úılermen qosa eseptegende tarıhı kósheniń eni 25 metrge deıin ulǵaıady. Bul kósheniń boıynda Esim han negizin qalaǵan Han ordasy men han meshiti bar. Arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan tabystar bul orynnyń altynshy qurylys qabaty XVII ǵasyrdyń sońy men XVIII ǵasyrdyń birinshi jartysy arasynda qalyptasqandyǵyn, ıaǵnı bul kezeńde Han ordasyn — Táýke, Qaıyp, Bolat, Sámeke jáne Ábilmámbet handardyń meken etken kezeńine sáıkes keletinin kórsetedi. 1743-1745 jyldar aralyǵynda Sámeke hannyń úlken uly Seıit Ahmet ıAsaýı kesenesiniń shyǵys betinen ekinshi Han ordasyn qalyptastyrady. Ábilmámbet han ólgen soń (1771j.) qazba júrgizilip jatqan Ordany onyń uly Bolat han 1798 jylǵa deıin meken etken degen tujyrym jasaýǵa bolady,-dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri, arheolog Marat Tuıaqbaev.
Onyń aıtýynsha, 2011jyly qazbadan arshylǵan bólmelerdiń 15-iniń qabyrǵalary saz kesekpen qaıta órilip, saqtalýyna jáne mańyzdylyǵyna qaraı olardyń bıiktikteri 1,2 m-den
«Bólmelerdegi sypalar, tandyrlar, tashnaýlar, sandaldar qaıta qalpyna keltirildi. Qabyrǵalary saban aralas sybaqpen sybalyp hannyń turǵan úıiniń bir bóligi sol zamanǵy kórinisimen jasalǵan», - deıdi ol.
Arheolog Marat Qymyzulynyń aıtýynsha Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi men «Jeti ata» qaqpasyna deıingi aralyqty jalǵaıtyn Jeti ata kóshesi 1950 jyldarǵa deıin jumys istep turǵan. Atalǵan aýmaqtyń tarıhı orny saýda-sattyq pen qolónershilerdiń mekeni bolǵan. Osy oraıda Kósheni XVIII ǵasyrdaǵy bóligine deıin zerttep, joldyń qos qaptalyndaǵy úılerdiń de ornyn ashyp, qaıta qalpyna keltirý josparlanǵan. Nátıjesinde, Túrkistan qalasyna kelgen týrıster qysh, aǵash, keramıkadan jasalǵan qolóner buıymdaryn satyp alyp, tipti qolónershilermen birge jasap, úırenýge de múmkindik almaq.
Sondaı-aq, ejelgi shaharǵa saıahattap kelgender tarıhı oryndardy tamashalap qana qoımaı, handar men bıler minájat etken meshitke de bas suǵyp, Han ordasymen de tanysatyn bolady.
