Túrkistanda kóne altyn-kúmis, qola tıyndar, dınar, dırhem qoıylǵan nýmızmatıka kórmesi ashyldy
Túrkistan aýmaǵynyń aqsha aınalymynan syr shertip, ólke tarıhyn zerdeleýshiler úshin tyń derekterge toly jádigerler toptamasyn usynǵan kórmeni qoryq-mýzeı dırektorynyń mindetin atqarýshy Ersin Tájibaev quttyqtaý sózben ashty.
«Áziret Sultan» qoryq-mýzeıi nazarlaryńyzǵa «Nýmızmatıkalyq materıaldar boıynsha Túrkistan tarıhy» atty kórmeni usynyp otyrmyz. Kórmege mýzeı qorynda jınaqtalǵan materıaldar negizinde ólkeniń túrli tarıhı kezeńderdegi materıaldyq-áleýmettik, saıası-rýhanı ómirinen habar beretin nýmızmatıkalyq jádigerler ornalastyryldy. Mýzeı qorynda 26 myńǵa jýyq jádiger bolsa, onyń 14 137 -i nýmızmatıkalyq mura. Árbir muranyń óz kezeńine saı tarıhı mańyzy zor»,-dedi Ersin Tájibaev.
Kórme ekspozıtsııasynda Túrkistannan tabylǵan eń kóne nýmızmatıkalyq jádiger – Kýshan patshalyǵynyń b.z. ІІ ǵasyryndaǵy bıleýshisi Hývıshka І patsha tusynda soǵylǵan qola aqshasy, álemde jalǵyz úlgisi ǵana belgili bolyp otyrǵan Shyńǵys han atymen Samarqanda soǵylǵan altyn dınar men ıAsy-Kúltóbe eskertkishindegi ómirdiń toqtalýyn naqtylap bere alatyn Shaǵataı ulysynyń kúmis dırhemderi men mys felster kómbesi, Altyn orda memleketiniń ońtústik-shyǵys shekarasynyń qaı tustan ótkendigin naqtylaýǵa kómek bere alatyn tıyndar men taǵy da basqa ólke tarıhyn zertteýde mańyzdy ról atqaratyn materıaldar usynyldy.
Kórme ekspozıtsııasy 5 bólimge bólindi. Birinshi bólimde Túrkistan oazısinde júrgizilgen arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan erteortaǵasyrlyq nýmızmatıkalyq materıaldar (ІІ-VIII ǵǵ.);
Ekinshi bólimde Syrdarııanyń orta jáne tómengi aǵysy aýmaǵynan tabylǵan Qarahan jáne Anýshteginder memleketterine qatysty nýmızmatıkalyq materıaldar (HІ-HІІІ ǵǵ.);
Úshinshi bólimde Túrkistan aýmaǵynan tabylǵan HІІІ ǵ. alǵashqy shıregi men HІІІ ǵ. orta tusynda soǵylǵan nýmızmatıkalyq materıaldar;
Tórtinshi bólimde eski Túrkistanda júrgizilgen arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan Shaǵataı ulysynyń aqshalary;
Besinshi bólimde Túrkistan aýmaǵynan tabylǵan, XIV ǵ. tán Altyn orda memleketiniń pýldary men dangtary ornalastyryldy.
«Kóne ıAsy –Jibek joly ótetin Túrkistannyń boıyndaǵy mańyzdy beketterdiń biri bolǵandyǵyn ıAsy-Kúltóbe, ortaǵasyrlyq Túrkistannyń tarıhı eskertkishterinde úzdiksiz júrgizilip otyrǵan arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylǵan nýmızmatıkalyq materıaldar rastaıdy.
Qazirgi tańda Qazaqstan arheologtarynyń Kóne Túrkistanda júrgizgen qazba jumystary nátıjesinde tabylǵan erteortaǵasyr men HH ǵasyrǵa deıingi ýaqyt aralyǵyna tán nýmızmatıkalyq tabystar jáne kezdeısoq tabylǵan tıyndar ólkedegi saýda-sattyqty, dinı-rýhanı, saıası ahýaldy zertteýge múmkindik bere alatyn edáýir kólemdegi materıaldar usyna alady»,-deıdi qor saqtaý bóliminiń basshysy Nurjamal Áshirbaeva.
Kórmeniń ashylýyna tarıhshylar men ǵalymdar, zııaly qaýym ókilderi, stýdentter men oqýshylar, mýzeı qyzmetkerleri qatysty.
«Nýmızmatkalyq materıaldar boıynsha Túrkistan tarıhy» kórmesi bir aı boıy isteıdi.
