Túrkistanda Qazaqstan men Ózbekstannyń ІІІ óńiraralyq yntymaqtastyq forýmy ótedi
Túrkistan oblysy ákimi baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, óńir bashysy Ómirzaq Shókeev bastaǵan delegatsııa Ózbekstan Respýblıkasynyń Úrgenish qalasynda Úkimet basshylarynyń qatysýymen ótken «Agroónerkásiptik kooperatsııa, ónerkásip jáne týrızm salasyndaǵy óńirlik bıznestiń yntymaqtastyǵy» taqyrybyndaǵy Ózbekstan men Qazaqstan aımaqaralyq yntymaqtastyǵynyń 2-forýmyna qatysty.
Jıynǵa QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın men ÓR Premer-Mınıstri A. Arıpov, sondaı-aq eki eldiń bıznes-qoǵamdastyǵy qatysty. Túrkistan oblysy ákimniń orynbasary M. Myrzalıev óńirdiń ınvestıtsııalyq jáne týrıstik áleýetin tanystyrdy. Ózbekstan Túrkistan oblysy men jalpy Qazaqstannyń mańyzdy, strategııalyq jáne senimdi seriktesi bolyp tabylady. Osyǵan baılanysty, Qazaqstan-Ózbekstan yntymaqtastyǵynyń Túrkistan oblysyn damytýdaǵy mańyzyn atap ótken jón.
«Forým aıasynda Túrkistan oblysy men Ózbekstan Respýblıkasynyń óńirleri arasynda ózara yntymaqtastyq týraly 7 kelisim men jalpy somasy 50 mln. AQSh dollary bolatyn 3 eksporttyq kelisimshartqa qol qoıyldy. Bul shara aımaqaralyq qatynastardy odan ári damytyp, nyǵaıtýǵa yqpal etpek. Eki eldiń óńirlerine ınvestıtsııa tartý aıasynda Túrkistan oblysynyń ákimi men Tashkent jáne Syrdarııa oblystarynyń hokımderi yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıdy, onyń ishinde Túrkistan oblysy men Tashkent oblysynyń Kásipkerler Palatasy óńirlerge ınvestıtsııa tartý aıasynda ózara yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıdy» delingen habarlamada.
Sonymen qatar, Túrkistan men Nurafshon qalalarynyń ákimdikteri arasynda ınvestıtsııalardy birlesip tartý jáne eksportty ózara damytý týraly kelisimge qol qoıyldy. Ákimdikter ınvestıtsııalyq jobalardy birlesip júzege asyrý jáne eki qaladaǵy týrıstik aınalymdy ózara ulǵaıtý týraly ýaǵdalasty.
Sondaı-aq, forým kezinde qazirgi ýaqytta Ózbekstan Respýblıkasy men Túrkistan oblysynyń birlesken týrızmi bastaý alatyn Jibek joly boıynsha quramdastyrylǵan týrlardy qosa alǵanda, «Altyn kvadrat» jańa jáne qazirgi zamanǵy týrıstik baǵyttary ázirlenýde. Osyǵan baılanysty, forým aıaqtalǵannan keıin Túrkistan, Tashkent, Samarqand jáne Buhar óńirleri arasynda osy oblystardyń týrızm nysandaryn bir baǵytqa qosatyn týrıstik klasterdi qurýdaǵy yntymaqtastyq pen ózara is-qımyl týraly tórt jaqty kelisimge qol qoıyldy.
Túrkistan oblysy týrızmniń ordasyna aınalady. Túrkistan-týrızmi tartymdy,emge daýa, janǵa shıpa bolatyn nysandarymen maqtana alatyn, tumsa tabıǵaty kózdiń jaýyn alatyn kórikti meken. Sondaı ár qyryn damytý arqyly týrısterdi tartýǵa zor múmkindik beretin elimizdegi tarıhı, tylsym mekenniń biri de biregeıi. Byltyr óńirge 2 mıllıonǵa jýyq adam qonaq bolǵan.
Oblystyń jańa tarıhy bastalǵan sátten bastap qalada avtokólik joldarynyń qurylysy, sondaı-aq 3 mln.adam qabyldaýǵa qaýqarly jańa halyqaralyq áýejaı qurylysy qarqyndy júrýde. Oblys basshylary atalǵan is-sharalar men qajetti ınfraqurylym qurylysy otandyq jáne sheteldik týrıstik aǵynnyń ulǵaıýyn qamtamasyz etetinine senimdi.
«Túrkistan kúzde ótetin túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq Keńesiniń Sammıtin ótkizýge daıyn dep aıtýǵa bolady. Búginde Túrkistan qalasynda birqatar áleýmettik-mádenı nysandar, sonyń ishinde «Uly Jibek joly dástúrli qoldanbaly óner ulttyq ortalyǵy», aýmaǵy 7 000 sharshy metrdi quraıtyn amfıteatr, mýzykalyq sýburqaq, shyǵys monshasy, álemdik deńgeıdegi murajaılar, tarıhı ortalyqtar boı kóterdi. Sondaı-aq, Kongress holynyń, «Kerýen Saraı» kópfýnktsıonaldy týrıstik kesheniniń qurylysy, «Rıksos» jáne «Hılton» sııaqty álemdik standartty qonaq úılerdiń qurylysy, H. A. ıAsaýı murajaıy jáne t.b. júrgizilýde. Shaharda 24 turǵyn úıdiń qurylys jumystary júrgizilip, 73 turǵyn úıdiń qurylysyn bastaý josparlanýda. Sondaı-aq, Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeev myrzanyń syıǵa tartqan aýmaǵy 80 ga bolatyn meshittiń qurylysyn atap ótken jón» dep málim etti baspasóz qyzmeti.
Aımaq basshylary bul sharalar men qajetti ınfraqurylymnyń qurylýy ishki jáne sheteldik týrısterdiń sanyn arttyratynyna senimdi. Osy oraıda, Túrkistan kúzde ótetin túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń sammıtin ótkizýge daıyn ekendigin atap ótý qajet.
Forým barysynda eki eldiń jetekshi kásiporyndarynyń kórmesi ótip, onda Túrkistan oblysynyń kásipkerleri qatysýshylardy óńirdiń týrıstik baǵyttary men óndiriletin ónimdermen jan-jaqty tanystyrdy. Atap aıtqanda, týrızm basqarmasy jáne «Turkistan tourism centr» týrıstik aqparattyq ortalyǵy, «ShimTour» jáne «Quansh tour» týrıstik kompanııalary, «Industry Tourism Association Of Central Asia» («ITA Of CA») týrıstik kompanııalary, «Saryaǵash Týr», «Sapar Saryaǵash» kompanııasy jáne «Saryaǵash ESK» shıpajaıy ózderiniń týrıstik jarnamalyq materıaldaryn usynyp, forým qatysýshylaryn óńirdiń týrıstik áleýetimen tanystyrdy.
«Kentaý transformator zaýyty» AQ, «Qaıyp-ata» JShS, «Ordabasy Qus» JShS, «Dala Fruit.kz» JShS, «CG Foods Central Asia» jáne qolónershi G. B. Kýnhodjaev óz ónimderimen jan-jaqty tanystyrdy.
Forým aıasynda 2020 jyldyń qazan aıynyń ekinshi jartysynda Túrkistan oblysynda Qazaqstan men Ózbekstannyń ІІІ óńiraralyq yntymaqtastyq forýmy ótetini týraly sheshim qabyldandy.
