Túrkistan tarıhyna qatysty tarıhı kitaptardyń tusaýkeseri ótti
«Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalalary aıasynda jáne el Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıyna oraı elimizde «Áziret Sultan» entsıklopedııasyn tuńǵysh ret baspadan shyǵaryp, kópshilik qaýymǵa usynyp otyrmyz. Osy ýaqytqa deıin elimizde Abylaı han, Abaı Qunanbaıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Shoqan Ýálıhanov, Jambyl Jabaev, Máshhúr Júsip Kópeevtiń kóptomdyq kitaptary jaryqqa shyqqany belgili. Alaıda, Qoja Ahmet ıAsaýıge arnalǵan entsıklopedııa joq. Osy oraıda «Áziret Sultan» entsıklopedııasynyń birinshi tomy usynylyp otyr. Sonymen qatar, qoryq-mýzeı qoryndaǵy 1842 jyly kóshirilgen Qoja Ahmet ıAsaýıdiń «Dıýanı hıkmet» kitaby shaǵataı tilinen qazaq tiline aýdaryldy. Sondaı-aq, arnaıy ǵylymı ekspedıtsııa uıymdastyryp el aýzyndaǵy jáne hatqa túsken ańyz-áńgimelerdi jınaqtaǵan bolatynbyz. Tańdamaly kitaptyń orys jáne aǵylshyn tilderindegi nusqasyn jaryqqa shyǵardyq. Bul usynys kesenege kelgen sheteldik týrısterdiń qyzyǵýshylyǵy negizinen týyndady«, - dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
«Áziret Sultan» entsıklopedııasyna ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mádenı muralar tizimine 2003 jyldan bastap engen Orta Azııadaǵy teńdesiz biregeı sáýlet eskertkish Qoja Ahmet ıAsaýıdiń kesenesi, ondaǵy arab, parsy tilderinde jazylǵan jazýlar men onyń mán-maǵynasy, saıypqyran Ámir Temirdiń buıryǵymen jasalǵan ortaǵasyrlyq túpnusqa HІV ǵasyrdyń shyraǵdandary, taıqazan, laýha (týdyń ushy), esikteri, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń artynda qalǵan baǵa jetpes muralary, uly tulǵanyń sońynan ergen shákirtteri, olardyń eńbekteri, Túrkistanda jerlengen qazaqtyń handary, sultandary, bıleri, batyrlary, dinı-rýhanı jáne ıgi jaqsylary týraly málimetter, qoryq-mýzeı qorynda saqtalǵan qundy jádigerler, ıAsaýı esimimen baılanysty tarıhı oryndar jáne qoryq-mýzeı quramyndaǵy halyqaralyq, respýblıkalyq mańyzy bar eskertkishter týraly málimetter engizilgen.
Al, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń «Dıýanı hıkmet» kitaby shaǵataı tilinen qazaqshaǵa aýdarylǵan. Buryn-sońdy jarııalanbaǵan nusqasy qoryq-mýzeı qorynda saqtalyp kelgen. Kitapty qoryq-mýzeıdiń tapsyrysymen shaǵataı tilinen T.Qydyr jáne K.Asetova aýdarsa, Kenjeǵalı Qoshym-Noǵaı kórkem aýdarma jasady.
Buǵan deıin túrki ádebı tilinde jazylǵan «Dıýanı hıkmet» kitabyn túrki tilderinde, onyń ishinde qazaq tilinde de birneshe ret jaryq kórdi. Solardyń qatarynda M.Jarmuhameduly, S.Dáýitov, M.Shafıǵov, J.Ábdirashev, E.Dúısenbaıuly, Á.Jámishev, Q.Qarı, Ǵ.Qambarbekova, B.Saǵyndyqov, H.Imanjanov, Á.Ibatov, Z.Jandarbek, A.Nurmanova, Á.Bókebaev, T.Qydyr sekildi aqyndar men ǵalymdardyń sińirgen eńbegi zor. «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń qorynda saqtalǵan hıkmetterdi de ǵylymı aınalymǵa túsirý jáne kópshilik nazaryna usyný maqsatynda mátinniń transkrıptsııasy men kórkem aýdarmasy qatar berildi.
Túrkistan óńirindegi kıeli jerler men Qoja Ahmet ıAsaýıge qatysty el aýzynda saqtalǵan ańyz-áfsanalarǵa arnalǵan «100 ańyz» kitabynyń qazaqsha nusqasy 2018 jyly jaryq kórgeni belgili. Búgingi tusaýkeser barysynda orys jáne aǵylshyn tilderindegi aýdarmasy qoldanysqa endi.
Sonymen qatar, «Túrkistanda jerlengen qazaq bıleri» kitaby qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde jaryq kórdi. Buǵan deıin «Túrkistanda jerlengen handar men sultandar» kitaby qoldanysqa engen bolatyn.
Bıyl kesene tarıhy, ondaǵy jazýlardyń máni, Ámir Temir dáýirinen saqtalǵan tarıhı muralar, Túrkistannyń tarıhyna qatysty «Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi» úsh tilde daıyndaldy.
Esigin tuńǵysh ret aıqara ashqaly otyrǵan Túrkistan oblystyq ámbebap Ál-Farabı kitaphanasynyń ekspozıtsııalyq zalynda ótken alǵashqy is-shara aıasynda qoryq-mýzeı qorynda saqtalǵan «Dıýanı hıkmet» kitabynyń qoljazbasy, 1895-1910 jj. aralyǵynda Qazan, Táshkent, Ystanbul baspasynan shyqqan «Dıýanı hıkmet» kitabynyń nusqalary, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń izbasary Sheıh Hýdaıdad Tash Muhammed Býharıdiń «Býstan ýl-mýhıbbın» qoljazba kitaby, Ábý Hanıfanyń «Ál-fıhk ál-akbar» t.b. qundy kitaptar kópshilik nazaryna usynyldy.
Sharaǵa «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov, fılosofııa jáne teologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Dosaı Kenjetaı, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent, ıasaýıtanýshy Zikirııa Jandarbek, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, arheolog-ǵalym Marat Tuıaqbaev qatysty.
