Túrkistan oblysy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha kóshbasshylar qatarynda
Bul maqala qoǵamda úlken silkinis týǵyzyp, el rýhanııatyna oń serpin berdi. Osy eki jyl ishinde Túrkistan oblysynda da «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy sheńberinde ulttyq qundylyqtardy dáripteıtin aýqymdy jumystar atqarylyp, jobalar júzege asyryldy.
Búginde oblys ákimi Ómirzaq Shókeevtiń bastamasymen Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy men «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy sheńberinde óńirde jobalar naqtylanyp, tıisti josparlar túzilgen. Túrkistandy rýhanı ári mádenı ortalyqqa aınaldyrý baǵytyndaǵy jumystardyń tujyrymdamasy jasaldy. Soǵan sáıkes, Q.A.ıAsaýı kesenesine jaqyn tusta rýhanı-mádenı jáne týrıstik nysandar salynyp, týrıster sany artpaq.
Qurylys ıÝNESKO ruqsat etken aýmaqtarda júrgiziledi. Túrkistan qalasynda álemde qaıtalanbaıtyn, joǵary sapaly ulttyq qolóner buıymdarynyń tehnologııasyn oqytatyn iri qolóner ortalyǵyn salý josparda bar. Іri saýda ortalyǵy da boı kótermek. Munda otandyq ónimder, óz sheberlerimizdiń buıymdary satylady. Odan da ózge jobalar qolǵa alynady.
Sonymen birge, ár salada aıryqsha jetistikterge qol jetkizgen tulǵalarmen «Túrkistan tórinde» degen ataýmen habarlar uıymdastyrylady.
2017 jyly oblys aýmaǵynda «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesi jumysyn bastap, aldaǵy josparlar júıelendi. Jumystar naqtylandy. Sarapshylar keńesi quryldy. Alǵashqy jyldyń ózinde 800-den astam eldi mekende 4 myńnan is-shara ótkizildi.
«Ajarly úı - yrysty» jobasy aıasynda aýdan, qalalarda erikti jastar kómekke zárý 786 otbasynyń aýlalaryn tazalap, qaqpalaryn syrlap, aýyl ajarynyń artýyna óz úlesterin qosty. Aýdan, qalalarda «Tal kúni» aktsııasy ótkizilip, 50 myńǵa jýyq aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy. Oblystaǵy qasıetti, kıeli oryndar men týrıstik mańyzy bar eskertkishterge 21 baǵyttaǵy týrıstik marshrýttar ashyldy. «Túrkistan - Túrki áleminiń mádenı astanasy» jobasy aıasynda 40-tan astam mádenı is-shara ótti.
«Týǵan jer» jobasy arqyly 97 nysan iske qosyldy
Túrkistan oblysynda baǵdarlamanyń 6 basymdyǵy negizge alynyp, 6 arnaıy joba sheńberinde aýqymdy jumystar atqaryldy.
«Týǵan jer» jobasy boıynsha kásipkerler men el azamattary týǵan aýyldaryna kómek kórsetip, eldi qýanyshqa bóledi. Osy joba arqyly 2018 jyly demeýshiler tarapynan quny 3 mlrd. 386 mln. teńgeni quraıtyn 97 nysan iske qosyldy. Aıaqtalǵan 97 nysannyń - 28 bilim mekemeleriniń qurylysy jáne 3-ýi qaıta jóndeý, 2-ýi medıtsına mekemesi qurylysy. 12-si sport nysandarynyń jańa qurylysy bolsa, 2-ýi sport alańyn qaıta jóndeý. 15 mádenıet nysany ashyldy. Abattandyrý boıynsha 30 joba iske asyryldy.
Óńirde «Altyn uıam» jobasy qolǵa alyndy. Joba boıynsha mektep bitirgenderine 10, 15 jáne odan da kóp jyl bolǵan túlekterge orynsyz sán-saltanat ornyna bilim alǵan mektebine kómek kórsetý jóninde úndeý joldandy. Nátıjesinde byltyr túlekterdiń kómegimen mektepterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jabdyqtaýǵa 10 mln. teńgege jýyq qarjy jumsaldy. Aldaǵy ýaqytta bul joba tsıfrlandyrý júıesi arqyly júzege asyrylmaq.
Bilim berý mekemelerinde, joǵary oqý oryndarda 3,5 myńǵa jýyq is-shara ótkizildi. Sondaı-aq «Kóne kitaptar - jazba eskertkishter» aqparattyq sharasy barysynda oblystaǵy 3465 kóne kitaptyń 185-i tsıfrly formatqa kóshirildi.
Ár aýdanda, ár aı saıyn...
Byltyr Túrkistan oblysynyń árbir aýdanynda qoǵamdyq sanany jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan is-sharalar, festıvaldar ótkizildi. Ár aı saıyn myńdaǵan adamnyń qatysýymen qazaq mádenıetin salt-dástúri men týrızmin, nasıhattaıtyn jobalar júzege asty. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy arasynda oblysta alǵashqy ret dástúrli túrde ótkizilip otyratyn keshendi sharalar júıesi qolǵa alyndy.
Qazaq mıfologııasynda yqylym zamannan beri Naýryz toıy alǵash Qazyǵurtta toılanǵan degen ańyz bar. Osy oraıda Qazyǵurt taýynyń baýraıynda «Naýryz Qazyǵurttan bastalady» is-sharasy ótkizilip, oǵan 20 myńdaı adam qatysty.
Báıdibek aýdanynda ótken «Qymyzmuryndyq» is-sharasynda ejelgi dástúrdi jańashyldyqpen jalǵastyrý maqsatynda saýmal, qunan qymyz, túnemel qymyz, han qymyz túrleri tanystyrylyp, qymyz baptaýshylar, qolóner sheberleri baıqaýlary, sáıgúlikter saıysy ótti.
Alǵash ret Túlkibas aýdany, Shubaıqyzyl shoqysynda «Qyzyl kitapqa» engen qyzǵaldaqty qorǵaý jáne sol aımaqtyń týrıstik áleýetin kóterý maqsatynda «Qyzǵaldaq» festıvali ótkizildi.
Úsh júzdiń basy qosylǵan Ordabasy taýynda «Týǵan jerge taǵzym - Ordabasyǵa oralý» atty shara ótti. Tóle bı aýdanynda halyqaralyq kórkemsýret «Qasqasý» pleneri ótkizilip, túrli erderden kelgen sýretshiler óńirdiń tamasha tabıǵatyn týyndylaryna arqaý etti.
Jetisaı qalasynda «Qaýyn fest» oblystyq festıvali ótkizildi. Festıvaldiń maqsaty - baqsha daqyldarynan óndiriletin ónim túrlerin kóbeıtip, kásipkerlikti damytý, baqsha ónimderin, tereń óńdeýdi qolǵa alý jáne dıqandardyń ózara tájirıbe almasýyna jaǵdaı jasaý.
Shardara aýdanynyń týrıstik áleýetin kóterý maqsatynda «Safari Shardara» festıvali qolǵa alyndy. Bul is-sharaǵa jurtshylyq pen týrıstik fırmalardyń qyzyǵýshylyǵy joǵary boldy. Túlkibas aýdanynda «Salbýryn - mereke ǵoı saıatshyǵa» is-sharasy uıymdastyrylyp, munda da ulttyq dástúrler pash etildi.
Túrkistan - kórkem jáne anımatsııalyq fılmderdiń ortalyǵy
Elbasy baǵdarlamalyq maqalasynda týǵan jerge degen qurmet pen patrıotızmdi jastar sanasyna sińirý úshin anımatsııa, kıno salasyna da mán berý kerektigin aıtty. Bul rette Túrkistan oblysy ózge óńirlerden oq boıy ozyp tur deýge negiz bar. Sebebi bir jyl ishinde óńir rejısserleri ulttyń rýhanı baılyǵyna aınalatyn týyndylar túsirip, el yqylasyna ıe boldy.
Aldymen «Qazaqstannyń kıeli jerler geografııasy» arnaıy jobasy boıynsha Túrkistan oblysynan 24 nysan respýblıkalyq tizimge engizildi. 60-tan astam tarıhı-mádenı eskertkishter oblystyq mańyzy bar qasıetti oryndar tizimine kirdi.
Oblystaǵy kıeli oryndardy retke keltirý, damytý úshin 2018 jyly demeýshiler tarapynan quny 208,4 mln. teńgege jumystar, sharalar atqaryldy.
Atap aıtqanda, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi aýmaǵyn jáne Kúltóbe qalashyǵyn qalpyna keltirý, Ýkasha Ata kesenesine baratyn avtokólik joly, avtoturaq jáne oryndyqtar, Appaq Ishan meshitiniń shatyryna kúrdeli jóndeý jumystary qolǵa alyndy.
ıÝNESKO-nyń «Uly Jibek joly eskertkishteri» atalymy boıynsha álemdik mádenı muralar tizimine engen ortaǵasyrlyq 8 eskertkish (Saýran qalashyǵy, Túrkistan, Sıdaq, Qaraspan, Jýantóbe, Kúltóbe, Otyrar oazısiniń eskertkishteri, Bórjar qorǵany) týraly tuńǵysh ret derekti fılmder túsirildi.
Tarıhı-mádenı muralarymyzdy nasıhattap, jastarǵa patrıottyq tárbıe berý maqsatynda túsirilgen «Kóne jetigenniń syry» atty 10 serııaly telehıkaıa, «Kıeli Qazyǵurt», «Otyrardy qorǵaý», «Kúsh atasy - Qajymuqan», «Báıdibek bı», atty tarıhı-anımatsııalyq fılmder ázirlenip, respýblıkalyq telearnalardan kórsetildi.
Odan bólek, «Túrkistan», «Oqsyz», «Ordabasy-birlik týy» anımatsııalyq fılmderi men 10 serııaly «Tóle bı» teleserıalynyń túsirilimi aıaqtaldy.
Sonymen qatar Otyrar qalashyǵyn týrıstik nysanǵa aınaldyrý maqsatynda qalashyq qaqpasyn qaıta qurý, irgeles aýmaǵyn abattandyrý, kógaldandyrý jobasy, Vızıt-ortalyǵynyń qurylysy da bastaldy.
2018 jyly «Kıeli Túrkistan jáne túrki dúnıesiniń rýhanı jańǵyrýy» atty ǵylymı-teorııalyq halyqaralyq konferentsııasy ótkizildi.
Oblystaǵy aıryqsha mańyzy bar tarıhı-mádenı jáne arheologııa eskertkishteriniń fotoalbomy jáne «Ońtústiktiń qasıetti oryndary: ańyz-ápsanalar» jınaǵy jaryq kórdi.
Sonymen qatar Túrkistan oblysy aqyn jazýshylarynyń tańdamaly 10 kitaby shyǵaryldy. Bul jınaqta respýblıkaǵa jáne oblysqa belgili 22 qalamgerdiń dúnıeleri jaryq kórdi.
Oblysta «Jańa gýmanıtarlyq bilim 100 jańa oqýlyq» arnaıy jobasy boıynsha memlekettik tilge aýdarylǵan 18 oqýlyqty tanystyrý sharalary ótti. Oǵan oblystaǵy joǵary oqý orny basshylary men zııaly qaýym ókilderi qatysty. 
«Qazirgi zamanǵy qazaqstandyq mádenıet jahandyq álemde» arnaıy jobasy boıynsha 2018 jyly oblys ónerpazdary men mádenıet qaıratkerleri álemniń 10 memleketinde óner kórsetti. Baıqaýlar men festıvalderge qatysty.
«Memlekettik tildiń latyn qarpine kóshýi» arnaıy jobasyn júzege asyrý maqsatynda búgingi tańda oblysta myńnan astam is-shara ótkizildi. Shet elderden kelgen jazýshylar, zııaly qaýym ókilderi, túrkitanýshy ǵalymdardyń qatysýymen semınarlar men ǵylymı-praktıkalyq konferentsııalar ótkizildi.
2017 jyly «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» arnaıy jobasyna engizilgen memlekettik «Daryn» syılyǵynyń ıegeri, aıtysker aqyn B. Shoıbekov, jeke kásipker S.Ertaev, Q.Orynbasar, E.Velk, Á.Dálıevalarmen kezdesýler ótkizildi.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasyndaǵy is-sharalardy Túrki elderi arasynda keńinen nasıhattaý maqsatynda «TÚRKISTAN MEDIA» halyqaralyq ortalyǵy ashylyp, jumys atqarýda. Sonymen qatar, medıa ortalyqtyń bazasynda «TÚRKІSTAN» ıntellektýaldy klýby ashylyp, Baǵdarlama aıasynda respýblıkaǵa tanymal tulǵalarmen qyzyqty suhbattar uıymdastyrylýda.
Oblys ortalyǵy Túrkistanǵa kóshirilgen soń oblystyq «Rýhanı jańǵyrý» Jobalyq keńsesi Túrkistan qalasyndaǵy Q.A.ıAsaýı atyndaǵy halyqaralyq Qazaq-Túrik ýnıversıtetiniń bazasynda ornalasty. Tıisti materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen. Búginde oblystaǵy 16 aýdan, qalada Jobalyq keńseler tolyǵymen qurylyp, jumys atqaryp keledi.
Igi isterge jumyla ketetin Túrkistan jurtshylyǵy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń eki jyldyǵyn osyndaı tabystarmen qarsy aldy. Alda da atqarylar jumys kóp jáne ulttyq qundylyqtardy dáripteýge degen qulshynys óte joǵary. Jańa dáýiri bastalǵan Túrkistan áli talaı bastamalardyń ordasyna aınalatyny sózsiz.
