Túrkistan oazısiniń tarıhı-mádenı nysandary tilshilerge tanystyryldy
Búgingi tańda Túrkistan oblysynyń tarıhy men mádenıeti úshin erekshe mańyzy bar arheologııalyq jáne sáýlet eskertkishteriniń sany 1663 nysandy quraıdy. Olardyń ishine halyqaralyq mańyzy bar eskertkish- Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi, 31 ulttyq jáne 421 jergilikti mańyzy bar, sondaı-aq aldyn ala jazbalar tizimine 1210 tarıhı-mádenı mura engizilgen. Arheologııalyq nysandar arasynda Kúltóbe qalashyǵyn erekshe atap ótýge bolady. Elbasy Nursultan Nazarbaevqa 2020 jylǵy 28 qyrkúıektegi Túrkistan qalasyna jasalǵan saparynyń qorytyndysy boıynsha jalpy aýdany 27 ga ýchaskede arheologııalyq jáne konservatsııalyq-restavratsııalaý jumystary júrgizilip jatqan «Kúltóbe qalashyǵy» arheologııalyq parkin qurý jónindegi joba tanystyrylǵany belgili. Bul rette qalashyqtyń barlyq alańy árqaısysy 9 ga-dan 3 ýchaskege bólingen. Búgingi tańda jumystar 18 gektarǵa júrgizilgen. Bolashaqta bul abattandyrylǵan arheologııalyq saıabaq, jaıaý júrginshiler kóshesi, jabyq kúmbez bolady dep josparlanyp otyr. Joba QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi men negizgi demeýshisi bolyp tabylatyn Eurasian Resources Group (ERG) ónerkásiptik kompanııasy jáne «Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty» JShS (sońǵysy «QazaqGeography» RQB-nyń strategııalyq seriktesi bolyp tabylady) arasyndaǵy Ózara yntymaqtastyq týraly memorandým negizinde júzege asyrylady.
«Kúltóbe qalashyǵyn aýqymdy Eýrazııa halyqtary mádenıetteriniń yqpaldasý jáne ózara yqpaldasý úderisterin zertteýdegi negizgi eskertkish retinde jalǵasyp jatqan ǵylymı zertteýler Túrkistannyń túrki áleminiń kóne kıeli ortalyǵy retindegi mártebesin odan ári nyǵaıta túsedi. Sonymen qatar, Japonııadaǵy Esınogarı, AQSh-taǵy Parkın, Blısbrýk - Reınheım eýropalyq arheologııalyq parki sııaqty álemniń áıgili arheologııalyq parkteri úlgisimen kóptegen týrısterdi tartatyn bolady», - dep atap ótti Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýtynyń (QazǴZMI) bas dırektory jáne qazba jumystarynyń ǵylymı jetekshisi Andreı Hazbýlatov.
Al, oblystyq Týrızm basqarmasynyń basshysy Gúlmıra Ahberdıevanyń aıtýynsha, Túrkistan qalasyn Túrki áleminiń mádenı jáne rýhanı astanasy, Ortalyq Azııadaǵy halyqaralyq týrızm men qajylyq ortalyǵy retinde damytý búgingi tańda týrızm salasyndaǵy memlekettik saıasattyń strategııalyq basymdyqtarynyń biri bolyp tabylady.
«Biregeı sáýlet-tarıhı jáne arheologııalyq eskertkishteri, sondaı - aq tańǵajaıyp tabıǵaty men ózindik mádenıeti bar Túrkistan oblysy týrızmdi ulttyq jáne halyqaralyq deńgeıde damytý úshin úlken áleýetke ıe. Máselen, Kúltóbe qalashyǵynda tabylǵan barlyq zattardyń tarıhı jáne mádenı mańyzy zor sanalady. Óıtkeni ol - I ǵasyrdan XIX ǵasyrǵa deıingi túrli tarıhı kezeńderde qala turǵyndarynyń materıaldyq, ekonomıkalyq ómiriniń aıǵaǵy. Buǵan 2020 jyldyń dalalyq maýsymynda Kúltóbe qalashyǵynda QazǴZMI-diń «Kúltóbe qalashyǵynyń tarıhı nysandaryn qalpyna keltirý« jobasy aıasynda tabylǵan sırek kezdesetin jáne qyzyqty artefaktiler qoıylǵan kórmede bolǵan Nursultan Nazarbaev ta kóz jetkizdi», - deıdi Gúlmıra Ahberdıeva.
BAQ ókilderi Kúltóbede usynylǵan ári onyń úzdiksiz tarıhyn kórsetetin, qańly dáýirinen bastap HH ǵasyrdyń basyna deıingi barlyq biregeı eskertkishtermen tanysty. Qazaqstandaǵy jalǵyz jaqsy saqtalǵan eskertkish – ejelgi qala mádenıetiniń kýágeri ekendigin kórsetedi. Sondaı-aq, baspasóz týryna qatysýshylar Qarnaq aýylynyń batys shetinde ornalasqan, VII – VIII-XIV ǵasyrlarǵa jatatyn Qarnaq qalashyǵyna bardy. Eski mazar aýmaǵyna, myńjyldyq Majratýt tut aǵashyn kórdi. «NEPA» ǵylymı-eksperımenttik praktıkalyq arheologııa « JShS dırektory Rýslan Sherbaevpen kezdesip, josparlanǵan arheologııalyq jumystarmen tanysty. Qarnaq aýylyndaǵy «18-19 ǵǵ.Shammat-Ishan meshit-medresesi« murajaıyn aralady. Olarǵa kóptegen tarıhı-mádenı mańyzy bar nysandardyń saqtalýy men týrısterdiń kelýine qoljetimdi bolýy tıistigi týraly aqparattar aıtyldy.
«Atalǵan joba elimizdiń Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen júzege asýda. Oǵan sáıkes Eýrazııalyq toptyń múshelerimen úsh baǵyttan turatyn ǵylymı arheologııalyq restavratsııalyq jumystar atqarylýda. Máselen, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesinde ıÝNESKO-nyń zamanaýı materıaldy qoldanbaý, aýtentıfıkatsııasyn saqtaý, túpnusqasyn jumys barysynda restavratsııa kezinde ejelgi tehnologııany saqtaý negizge alynǵan. Qurylys balshyqtan jasalyp, onda birqatar ǵylymı jumystar júrgizildi. Bizdiń top birneshe nysandy anyqtap, olardy qaıta qalpyna keltirdik», - deıdi Andreı Hazbýlatov.
Atalǵan sharaǵa oblys ákiminiń orynbasary Meıirjan Myrzalıev te arnaıy qatysyp, tarıhı oryndardy keńinen tanymal etýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qazaq tarıhy úshin orny bólek nysandardyń odan ary damýyna jergilikti bılik tarapynan kóńil bólinip, atqarylǵan jumystyń nátıjesi aýyz toltyryp aıtarlyqtaı ekenin jetkizdi.
«Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy bolǵaly beri óte qarqyndy damý ústinde. Búginde oblystyń áleýmettik mańyzyn damytý boıynsha keshendi jospar qabyldandy. Sonyń aıasynda óńirdegi týrızmniń damýyna 320 mlrd teńgeden astam qarjy qarastyrylyp, 30-dan astam joba júzege asyrylýda. Odan bólek týrızmniń damýy boıynsha memlektetik baǵdarlama qabyldanyp, onyń aıasyna 10 týrıstik nysan engizilip otyr»,- dedi Meıirjan Myrzalıev.
Aıta keteıik, «QazaqGeography» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi 2013 jyldyń 16 qazanynda qurylǵan. Atalǵan birlestik músheleri geografııa men sabaqtas ǵylymdardy zerdeleý jáne tanymal etý men ǵylymǵa, bilimge jáne qorshaǵan ortany saqtaýǵa járdemdesý barysynda aýqymdy jumystar atqarýda. Sonymen qatar, tabıǵatty qorǵaý qyzmetine qatysýda, elimizdiń tabıǵı, tarıhı jáne mádenı murasyn tanymal etýge de atsalysyp júr. Qazaqstanda týrızmdi damytý úshin elimizdiń biregeı tarıhı-mádenı jáne geografııalyq nysandaryna nazar aýdarýǵa baǵyttalǵan túrli jobalardy júzege asyrýda.
