Túrki qaǵanaty ultymyzdyń etnogenezi tarıhyndaǵy asa mańyzdy beles - M.Tájın

ASTANA. 5 maýsym. QazAqparat - Túrki qaǵanaty ultymyzdyń etnogenezi tarıhyndaǵy asa mańyzdy beles. Bul týraly búgin elordadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ótip jatqan Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq tarıhyn zertteý jónindegi vedomstvoaralyq jumys tobynyń keńeıtilgen otyrysynda QR Memlekettik hatshysy Marat Tájın málim etti.

VI ǵasyrda tarıh arenasyna jańa tarıhı tulǵa - Túrki qaǵanaty - kóptegen halyqtardyń etnogenezine, kúrdeli de sanqıly mádenı keshenderdiń ornyǵýyna asa úlken yqpal jasaǵan Dalalyq túrki ımperııasy shyqqandyǵyn aıta kele Memlekettik hatshy bul bizdiń ultymyzdyń etnogenezi tarıhyndaǵy asa mańyzdy beles bolǵandyǵyn basa aıtty.

«Biz Shyńǵys han ımperııasy dáýiriniń naqty kórinisin qaıta jańǵyrtýǵa, osy taqyrypty saýdaǵa salýshylyqtan da, oǵan dástúrli túrde ońaılatyp qaraýdan da bas tarta otyryp, sol kezeńniń etnostyq bolmys-bitimin de túsinýge tıistimiz», - dedi ol.

Memleket basshysynyń «Tarıh tolqynynda» eńbeginde: «Bizdiń arǵy ata-babalarymyz Qıyr Shyǵystan Batys Eýropaǵa deıingi, Sibirden Úndistanǵa deıingi aýmaqty alyp jatqan memleketterdiń damýynda eki myń jyl boıy eleýli ról atqaryp keldi. Orasan zor keń-baıtaq aýmaqta qonys aýdarýmen bolǵan kóshpeliler Eýrazııanyń etnostyq jáne memlekettik bet-beınesin bir emes, birneshe ret ózgertti», - dep jazǵandyǵyn aıta kele M.Tájın: «Bul qurylymdardyń qazirgi Qazaqstan men Ortalyq Azııa aýmaǵynda turyp jatqan jalpy (arǵy túrkilik) antropologııalyq tıp pen arǵy túrkilik tildik topty qalyptastyrýdaǵy róli qandaı? Olardyń Qytaı, Rım, Kýshan ımperııalarymen, Parfııamen jáne basqalarmen ózara qatynasynyń (saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanystarynyń) júıesi qandaı bolǵan? Uly Jibek jolynyń, ásirese onyń bizdiń el aýmaǵy arqyly ótetin bóliginiń - Dala jolynyń dıplomatııalyq jáne saýda-ekonomıkalyq róli qandaı edi? Ol jol mádenıetterdiń ózara kirigýi men birin biri baıytýyna, Ortalyq Azııa men Eýrazııanyń basqa da memleketteriniń, ásirese Shyǵys elderiniń mádenı-órkenıettik qarym-qatynasyna qalaısha septesken?», - degen saýal tastady.