Túrki áleminiń uly oıshyly
Abaı Qunanbaıuly – zamanaýı qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshy retinde qazaq mádenıeti úshin de, búkil túrik álemi mádenıeti úshin de mańyzdy tulǵa. Ol qazaq tiline, jalpy rýhanııatyna, sondaı-aq búkil túrki áleminiń ádebıeti men mádenıetine jańashyldyq pen baılyq ákeldi, qalamynyń kúshimen álemdi tańǵaldyrdy. Óleńderinde de, qara sózderinde de qazaq mádenıeti men túrik mádenıetin ár qyrynan tanytty.
Abaı Qunanbaıuly – zamanaýı qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshy retinde qazaq mádenıeti úshin de, búkil túrik álemi mádenıeti úshin de mańyzdy tulǵa. Ol qazaq tiline, jalpy rýhanııatyna, sondaı-aq búkil túrki áleminiń ádebıeti men mádenıetine jańashyldyq pen baılyq ákeldi, qalamynyń kúshimen álemdi tańǵaldyrdy. Óleńderinde de, qara sózderinde de qazaq mádenıeti men túrik mádenıetin ár qyrynan tanytty.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Abaıdyń 175 jyldyǵyn atap ótý týraly sheshimi barsha qazaq halqy men túrik álemin qýantyp, jazýshylar men aqyndardyń kóńilinen shyqqany belgili.
Qazaq ádebıetiniń jetekshi ókili retinde aqyn ári oıshyl Abaı Shyǵys jáne Batys klassıkterimen jete tanys bolǵan. Ol – shyǵystan shyqqan Naýaı, Hafız, Nızamı, Fýzýlı sııaqty aqyndardyń shyǵarmalarynan nár alyp, orys ádebıetiniń aldyńǵy qatarly tulǵalarynyń eńbekterin oqyp, sol arqyly batys ádebıetin túsinip, ony eline jetkizgen uly tulǵa.
Abaı arab jáne parsy ádebıetimen de jaqsy tanys. Osman ádebıetin de biledi. Ónegeli otbasy men dástúrli mektepte bilim alýy jetistiginiń basty kilti. Kóptegen shyǵarmasynda Shyǵys pen Batysty, ásirese poezııa men rıtorıkany jaqsy úılestirdi. Ultynyń qundylyqtaryn beınelep, olardy álemniń basqa mádenıetteri men qundylyqtaryna salystyrýdy maqsat etti. Onyń eńbekteri orys tili sekildi shetel tilderine aýdarylǵan.
Abaı on úsh jasynda ákesi Qunanbaıdan ákimshilik pen basqarý tájirıbesin úırenip, ákimshi jáne memleket qaıratkeri bolýǵa qadam jasady. Halqynyń jáne qoǵamnyń máselelerin erte ańǵardy. Tipti sol kezeńde de jurtshylyqqa utymdy, shynaıy kózqarasy jáne ádildigimen tanyldy. Onyń óleńderinde halyqtyń ulttyq jáne rýhanı qundylyqtary, dúnıetanymy, qoǵamnyń problemalary naqty kózqaraspen jazylǵan.
Abaı – aqyn jáne oıshyl ǵana emes, ádebıettanýshy da. Ol Qazaqstannyń tarıhı kezeńderindegi qoǵam men ádebıet taqyrybynda ǵylymı zertteýler júrgizgen ǵalym. Qara sózderi men óleńderinde halyqtyń qatelikterin synaıtyn synshy fılosofııalyq ıdeıalaryn ádilet pen ádiletsizdik, adamgershilik, óner, ádebıet, rıtorıka jáne ǵylymı salalarda usynatyn qoǵam ınjeneri sııaqty.
Abaıdyń aqyly, qoǵamdy aǵartý, keńes berýi tek qazaq halqy úshin jazylmaǵan. Ol búkil túrik álemine jol kórsetetin tulǵa desek artyq aıtqandyq emes. Hakimniń tatý túrki álemin qurý ıdealdaryn iske asyrýymyz kerek. Ol – búkil túrik álemi moıyndaıtyn, ustanatyn jáne túsinetin uly jáne bilimdi tulǵa.
Túrki áleminiń tutastyǵy turǵysynan qarastyrsaq, Abaıdy abyz jáne biriktirýshi element, baǵyt berýshi desek qatelespeımiz. Osy oraıda, Abaıdyń ıdealdy tulǵasyn túrki álemine odan ári tanytý mańyzdy másele sanalady. Abaı Qunanbaıulyn Túrkııada nasıhattaý maqsatynda 2020 jyly Eýrazııa Jazýshylar odaǵy túrli is-shara ótkizýdi josparlap otyr. Solardyń biri retinde Abaı týraly ǵalymdar men zertteýshilerdiń eńbekteri jınaqtalǵan kitap shyǵarmaqpyz. Eki jyl boıy ázirlengen bul týyndyǵa Túrkııadaǵy ǵalymdardyń Abaı týraly jazǵan túrli maqalasymen qatar, Qazaqstanda zerttelgen taqyryptardyń túrikshe nusqasy da enbek.
Bul jınaq Pamýkkale ýnıversıtetiniń professory Nergıs Bıraıdyń jetekshiligimen daıyndaldy.
Uly Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan bul erekshe kitaptyń tusaýkeseri túrki álemi úshin mańyzdy qyzmet atqaratyn Halyqaralyq Túrik akademııasy men Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń yntymaqtastyǵy nátıjesinde oqyrmanǵa usynylmaq.
Uly Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı Túrkııanyń túrli ýnıversıtetterinde de tanystyrylý rásimi ótedi. Osylaısha, Túrkııanyń jastary Abaıdy etene tanı túspek.
Sonymen qatar Túrki áleminiń birlesken ádebı jýrnaly Kardeş Kalemler Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı arnaıy nómir daıyndaıdy.
Túrik halqy Abaı týraly bile otyryp, uly oıshyldy da, ony týǵan qazaq halqyn da erekshe súıedi jáne qurmetteıdi. Uly oıshyl jáne aqyn Abaıǵa Allanyń izgiligi bolsyn.
ıAkýp Ómeroǵlý,
Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń basshysy arnaıy «Egemen Qazaqstan» úshin
