Túrki akademııasy Tashkentte Álisher Naýaı eńbekterin tanystyrdy
Ózbekstan Jazýshylar odaǵynda ótken alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Darhan Satybaldy, Ózbekstan Respýblıkasy Mınıstrler kabınetiniń Rýhanııat, memlekettik til departamenti basshysy Abdýgappor Kırgızbaev, Halyqqa bilim berý mınıstriniń birinshi orynbasary Ýsmon Sharıfhodjaev, Ózbekstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Sırodjıddın Saııd, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjehan Matyjanov, «Qoljazba jáne folklortaný» ǵylymı-ınnovatsııalyq ortalyǵynyń dırektory Tóráli Qydyr, sonymen qatar Ózbekstan Úkimetiniń laýazymdy tulǵalary, qazaq jáne ózbek zııaly qaýym ókilderi qatysty.
«Túrik tili degende aldymen esimizge Bilge Tonykók, Mahmud Qashqarı, Júsip Balasaǵunı sekildi danalarymyz oralady. Sol babalarynyń jolyn úzbeı jalǵaǵan, ana tiliniń órisin keńitip, yrysyn tasytyp jańa arnaǵa shyǵarǵan Álisher Naýaı da túrik tiliniń alyp atasy sanalady. Daraboz danyshpan Álisher Naýaı ana tiliniń jaýharlaryn óziniń shyǵarmalarynda jarqyratyp qoldanyp, túrk tilin ǵylym men bilimniń, klassıkalyq ádebıet pen ónerdiń tiline aınaldyrýǵa berik irgetas qalap, tarıhı-rýhanı sony betburys jasaǵan aımańdaı tulǵa bolady»,-dedi Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli sóılegen sózinde.
Óz kezeginde Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshisi Darhan Satybaldy baýyrlas elder arasyndaǵy dostyq, tatý kórshilik jáne strategııalyq seriktestik qatynastardyń joǵary deńgeıde ekenin atap ótti.
Onyń aıtýynsha, mádenı-gýmanıtarlyq saladaǵy yntymaqtastyqqa erekshe nazar aýdarylyp keledi.
«Búgingi shara – ádebıet pen óner salasyndaǵy bekem baýyrlastyq pen yntymaqtastyq baılanystarynyń taǵy bir dáleli. Uly aqynnyń tereń týyndylary bizdiń elder arasyndaǵy ádebı baılanystyń altyn kópirine aınalatyny sózsiz», ̶ dep atap ótti qazaqstandyq dıplomat.
Aıta ketý kerek, danyshpan aqyn Álisher Naýaıdyń jıynǵa qatysýshylardyń nazaryna usynylǵan «Hamsa» jınaǵyna kórnekti aqyn, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, «Parasat» ordeniniń ıegeri Nesipbek Aıtuly aýdarǵan «Láıli – Májin», «Eskendir qorǵany» dastandary engizilgen.
Sonymen qatar, Á.Naýaıdyń «Mýhákámátýl-lýǵátáın» (Eki til týraly pikir) atty eńbegi Túrki akademııasynyń qoldaýymen alǵash ret qazaq tiline tolyq aýdarylyp, translıteratsııasy jáne faksımılesimen birge jeke kitap retinde jaryq kórdi.
Biregeı basylymdy baspaǵa belgili ǵalym Tóráli Qydyr ázirledi. Álisher Naýaıdiń bul shyǵarmasynyń túrkitaný salasynda alar orny erekshe.
Eki (túrki hám parsy) tildiń tabıǵatyn tereń zerdelegen aqyn osy eńbegi arqyly túrki ádebı tiliniń baı sózdik qory men poetıkalyq qýatyn naqty mysaldar arqyly jetkizip bergen.
Budan bólek Halyqaralyq Túrki akademııasy uly aqynnyń túbi bir túrki tiline aýdarylǵan tańdamaly týyndylaryn jınaqtap, «Ǵazaldar» jınaǵyn jaryqqa shyǵardy.
Atalǵan kitapqa Álisher Naýaıdyń on bir tildegi óleńderi engizildi.
Basqosý aıasynda baýyrlas elderdiń rýhanı baılanysyna qosqan zor úlesi úshin Naýaı ǵazaldarynyń aýdarmalaryn jınaqtaǵan kórnekti aqyn, Ózbekstannyń Halyq jazýshysy Mýhammad Alı jáne qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń Qarasózderin ózbek tiline aýdarǵan belgili ǵalym Qozoqboı Iýldashev jáne Ibodýlla Mırzaev Halyqaralyq Túrki akademııasynyń arnaıy medalimen marapattalady.
