«Túrik álemi entsıklopedııasy» jarııalandy - Sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy eńbek mıgratsııasy salasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtý máseleleri talqylandy - «ÓzA»
Ózbekstannyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Bahtıer Ibragımov Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Svetlana Jaqypovamen eńbek mıgratsııasy salasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtý máselelerin talqylady, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, kezdesý barysynda eki el arasyndaǵy eńbek mıgratsııasy máselelerin damytý jáne sol saladaǵy yntymaqtastyqty tereńdetý baǵytynda pikir almasyldy.
Svetlana Jaqypova osy saladaǵy yntymaqtastyqty ári qaraı damytýǵa daıyn ekenin bildirip, Ózbekstan tarapynan kóterilgen barlyq bastamalardy qoldaıtynyn málimdedi. Sonymen qatar, kezdesýde Ózbekstan Prezıdenti janyndaǵy Áleýmettik qorǵaý ulttyq agenttiginiń basshylyǵymen qańtar aıynda vıdeokonferentsııa túrinde kelissózder uıymdastyrý týraly kelisimge kelindi.
Taraptar eńbek mıgratsııasy máselesi boıynsha ekijaqty kelisim-shartty pysyqtap, Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy alǵashqy jumysshy toptyń kezdesýin uıymdastyrýdy, sondaı-aq aqpan aıynda Ózbekstannyń tıisti mınıstrlikteri men mekemeleriniń delegatsııasyn Qazaqstanǵa saparyn uıymdastyrý máselesin qarastyrdy.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Qazaqstannyń Samarqandtaǵy Bas konsýly oblystyq baspasóz tarıhymen tanysty» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, Qazaqstan Respýblıkasynyń Samarqand qalasyndaǵy bas konsýly Talǵat Sharıpov oblys baspasóz úıine baryp, mundaǵy gazetter qyzmeti, baspasóz tarıhymen tanysqan.
Bas konsýlǵa júz jyldan astam tarıhy bar oblys baspasózi, «Zarafshon», «Samarqandskıı vestnık» jáne «Ovozı Samarqand» gazetteriniń qyzmeti týraly aqparat berilgen.
Sonymen qatar, Qazaqstan konsýldyǵy oblystaǵy buqaralyq aqparat quraldarymen tyǵyz yntymaqtastyqta jumys isteýge daıyn ekenin bildirdi.
Talǵat Sharıpov óz sózinde, Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy mádenı baılanysty odan ári nyǵaıtý úshin eki eldiń baspasóz uıymdary men medıasektoryn belsendi túrde birlese jumys isteýge shaqyratynyn atap ótken.
Irannyń jańa sıgnaldyq barlaý esmınetsiniń erekshelikteri qandaı?
- «ParsToday»
«ParsToday»-diń dereginshe, ırandyq mamandar jasaǵan alǵashqy sıgnaldyq barlaý joıǵysh esmınetsi IIR-nyń Áskerı-teńiz kúshterine qosyldy.
«ParsToday» aqparat agenttiginiń «Tasnim» agenttigine silteme jasap habarlaýynsha «Zagros» sıgnaldyq barlaý kemesi tolyǵymen jergilikti jáne ırandyq jastar men ǵalymdarynyń kúsh-jigerimen salynǵan jáne armııanyń teńiz flotynyń teńiz qaýipsizdigi baǵytynda barlaý turǵysynan qajettilikterin qamtamasyz etedi.
««Jer-jer» jáne «jer-áýe» zymyran júıelerimen jabdyqtalǵan ırandyq «Zagros» ártúrli qashyqtyqtaǵy teńiz jáne áýe nysanalaryna qarsy tura alady. Sondaı-aq, bul joıǵysh jetildirilgen artıllerııalyq qarýmen jaqyn operatsııalardy qoldaý múmkindigin qamtamasyz etedi», dep jazady ırandyq BAQ.
Aıta keteıik, bul kemeniń erekshelikteriniń biri - elektrondy júıeler.
«Zagros» esmınetsi tikushaqty tasymaldaý múmkindigimen jáne áýe operatsııalaryna jaramdy palýbamen jabdyqtalǵan. Sondaı-aq áskerı-teńiz kúshterine joǵary operatsııalyq ıkemdilik ákeledi.
«Túrik álemi entsıklopedııasy» jarııalandy - TRT
Atatúrik atyndaǵy zetteý ortalyǵy «Túrik álemi entsıklopedııasyn» daıyndady. Tarıhtan ádebıetke, jol kórsetýshi túrik áıelderinen mádenı qundylyqtarǵa deıin aýqymdy qazyna usynatyn entsıklopedııa ortaq mura men mádenı jádigerlerdiń bolashaq urpaqqa jetkizilýinde rol atqaratyn bolady.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, Túrik tarıhy, mádenı mura jáne mańyzdy tulǵalar týraly málimetter jınaqtalǵan eńbekti 99 jazýshy qurastyrdy. 9 kategorııadan turatyn entsıklopedııada jarııalanǵan 143 baptyń 21-i endi Ázerbaıjan túrik tilinde jazyldy.
«Eńbektiń qyrǵyz, qazaq, ózbek tilderinde de jarııalanýy josparlandy. Artynan batys tilderine de aýdarylady. Týyndy tsıfrlyq platformada qoljetimdi. Aýqymdy eńbekke 10 kúnde 6280 adam qyzyǵýshylyq tanytty», dep jazady TRT.
Sondaı-aq osy aptada «TRT»-da «Qazaqstan álemniń eń myqty armııalarynyń qatarynda» degen taqyryptaǵa aqparat jaryq kórdi.
Jańa jylda álemniń eń myqty armııalarynyń tizimi jańartyldy.
AQSh-tyń «Global Firepower» áskerı statıstıkalyq saıtynyń málimeti boıynsha, álemdegi eń qýatty armııalar anyqtaldy.
AQSh-tyń áskerı statıstıkalyq saıty qalyptastyrǵan reıtıngte Qazaqstan armııasy 57-orynǵa turaqtaǵan.
Tizim boıynsha qazaq áskeri Ortalyq Azııadaǵy eń myqty ásker atandy.
Qazaqstan tizimde 58-orynnan 57-orynǵa kóterilgen.
Bul jetistik eldiń qorǵanys áleýetiniń belsendi damýynyń jáne onyń aımaqtaǵy strategııalyq kóshbasshylyǵynyń kórinisi boldy.
Belgili bolǵandaı Qazaqstannyń 2024 jylǵy áskerı bıýdjeti 1,3 trıllıon teńgeni (shamamen eki mıllıard tórt júz qyryq segiz mıllıon AQSh dollary) qurady.
Qazaqstannyń Qarjy mınıstrligi 2020 jyldan bastap qorǵanys salasyna jumsalǵan qarjynyń birtindep óskenin bildirdi.
Aıta keteıik, «Global Firepower» áskerı statıstıkalyq tiziminde Ózbekstan 58-shi, Túrikmenstan 77-shi, Qyrǵyzstan 105-shi, Tájikstan 108-shi orynda tur.
Altaıda «Adamzat shańǵysynyń paıda bolýynyń» eske alý kúni atap ótildi - «Halyq gazeti»
16 qańtarda Altaı qalasynyń Genaral taýyndaǵy Halyqaralyq taý shańǵysy kýrortynda «Adamzat shańǵysynyń paıda bolýynyń» 19-ynshy eske alý kúnine arnalǵan is-sharanyń jáne «Adamzat shańǵysynyń paıda bolýy» murajaıynyń ashylý saltanaty ótti, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Іs-sharanyń ashylý saltanatynda qazaqtyń shashýy jáne ejelgi ań terisi shańǵysy sııaqty kóńildi qoıylymdar mereıli sáttiń sánin asyrdy. Paraplanmen ushýdyń tamasha qoıylymy men áýe shary arqyly ushyrylǵan tilek lebizi ashylý saltanatynyń atmosferasyn sharyqtaý shegine jetkizdi.
Sondaı-aq osy aptada qytaılyq «Halyq gazeti» basylymynda «2024 jyly Qytaıda jańa týǵan náresteler sany ósti» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Qytaıdyń Ulttyq Statıstıka bıýrosynyń 17 qańtarda jarııalaǵan derekterine sáıkes, 2024 jyly Qytaıda jańa týǵan nárestelerdiń sany 9,54 mıllıondy qurady. Bul kórsetkish 2023 jylmen salystyrǵanda 520 000-ǵa kóp.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekterine sáıkes, 2024 jyly týý kórsetkishi myńǵa shaqqanda 6,77-ni qurap, ótken jylmen salystyrǵanda 0,38 paıyzdyq tarmaqqa ósken.