«Turǵyn úıler mańynda avtokólikti turaqqa qoıýdyń erejesi ázirlenýi tıis» - baspasózge sholý
***
Aldaǵy jyldyń aqpan aıynda Reseıdiń Qara teńiz jaǵalaýyndaǵy Sochı qalasynda jalaýyn kótergeli turǵan XXII qysqy Olımpıadasynyń qyzyǵy bastalatyn shaq ta kún sanap jaqyndap keledi. Bul jahandyq jarys 2014 jyldyń 7 aqpanynda sóreden shyǵyp, 24 aqpanda márege jetedi. Oıyndarda sporttyń 15 túri boıynsha 98 medaldar jıyntyǵy sarapqa salynady. Sonyń ishinde Qazaqstan atletteri sporttyń 11 túri boıynsha jarysqa jalyn qosady. Osyǵan oraı búginnen bastap «Egemen Qazaqstan» gazeti osy Oıyndar týraly arnaıy bólim berip turatyn bolady. Al búgingi nómirde «Dúnıe dodasynyń dúbiri» degen taqyryppen aqparattar toptamasy jarııa etildi. Basylymnyń Sport jáne dene-shynyqtyrý agenttiginiń basshysy Tastanbek Esentaevqa silteme jasap habarlaýynsha, bizdiń sportshylarymyz shańǵy, bıatlon, frıstaıl, konkı, mánerlep syrǵanaý jáne snoýbord sekildi sport túrleri boıynsha saıystarda álemniń úzdik juldyzdarymen teń dárejede shaıqasady dep eseptep otyr. «Biz júldeni eń aldymen shańǵyshylar komandasynan kútemiz. Sodan keıin 2013 jyly álem chempıony atanǵan konkıshi Denıs Kýzın men jahandyq jarysta ekinshi bolǵan Denıs Ten osy deńgeıden tabylady degen oıdamyz», - dedi ol.
Osy basylymda Májilis depýtaty Tursynbek Ómirzaqovtyń «Turǵyn úıler mańynda avtokólikti turaqqa qoıýdyń erejesi ázirlenýi tıis» degen taqyryppen shaǵyn maqalasy jarııa etildi. Halyq qalaýlysynyń pikirinshe, qazirgi tańda Qazaqstan qalalarynyń áleýmettik ózekti problemalarynyń biri aýlalardaǵy avtomobıl kóliginiń júktemesi bolyp tabylady. Bul rette kóppáterli úıler aýlasyndaǵy kólikterdiń retsiz shoǵyrlanýy turǵyndarǵa kóptegen qolaısyzdyqtar ákelip júr. Avtokólikter arnaıy oryndarǵa ǵana emes, sondaı-aq, balalarǵa arnalǵan oıyn alańdaryna, kógal-gúlzarlarǵa, turǵyn úılerdiń kireberisterine, joldyń kólik júretin bóligine jáne trotýarlarǵa qoıylyp jatady. Bul jaıt turǵyndardyń zańdy narazylyqtaryn týdyrýda. «Avtokólikterdiń aýlalarda stıhııaly túrde shoǵyrlanýynyń negizgi sebebi, aýlalar mańynda avtoturaqqa arnalǵan jerlerdiń jetispeýshiligi bolyp tabylatyny anyq. Sonymen birge, kólikterin aqyly avtoturaq oryndaryna qoıýǵa múmkindigi joq turǵyndarmen qosa, avtoturaqta orny barlar da kóp jaǵdaıda kólikterin aýlalarǵa qoıyp ketedi. Esesine qaladaǵy kóptegen avtoturaqtar jarym-jartylaı bos turady. Aýlalarda jyldar boıy qaraýsyz turyp qalǵan kólik quraldary da joq emes. Bul másele de problemany kúrdelendire túsip otyr. Ýaqyt ótken saıyn atalǵan másele qıyndaı túspese, ońaılamaıtyny taǵy belgili. Osyǵan baılanysty avtokólikterdiń aýlalarda kóptep shoǵyrlanýy máselesin sheshý úshin olardy turaqqa qoıýdyń jeke erejesi ázirlenýi tıis dep bilemiz», - deıdi avtor.
***
Qoǵamǵa tanymal saıasatker, Astana qalasynyń ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetovtiń armany ne? Elordanyń endigi damý baǵyty qalaı órbıdi? Qazaqtyń bas qalasyna aǵylǵan elge tosqaýyl qoıyla ma? Astanadaǵy eń basty másele - baspana jaıyn túpkilikti sheshýdiń joly tabyla ma? Mine, ortalyqtyń turǵyndaryn ǵana emes, ózge de óńirdegilerdi jıi mazalaıtyn mańyzdy saýaldarǵa keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizgen qala ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov jaýap berdi. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetindegi «Táýelsizdiktiń máńgilikke jalǵasqanyn qalaımyn» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, tek bıyl shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaýdyń nátıjesinde olardan óndiriletin ónimniń kólemi alǵash ret 1 trln 100 mlrd teńgeni qurapty. Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý boıynsha jalpy baǵasy 87 mlrd astam teńgeni quraǵan 19 ınvestıtsııalyq jobanyń jumysy jolǵa qoıylyp, úsh myń adam turaqty kásip tapqan. Kásipkerliktiń eńse kóterýine oraı atalǵan saladan shahar qazynasyna 600 mlrd teńge salyq túsip otyr. Respýblıkanyń ortaq qazanyna qarjy quıatyn donor óńirlerdiń tórttigine kiretin Astana 2015 jyly ol jaqqa 7,5 mlrd teńge aýdarmaqshy. Al 2016 jyldan bastap somanyń kólemin 17,3 mlrd teńgege kótermekshi. «Brıfıng barysynda áriptester belgili ákimniń belgisiz qyrlary da qozǵaldy. Jeke armany, qaıda turatyndyǵy, áleýmettik ahýaly suraldy.- Jeke armanym - balalarym men nemerelerimniń aman-saý ósip, jetilgenin kórý. Al memlekettik qyzmetker retinde ata-babalar armandaǵan táýelsizdiktiń máńgilikke jalǵasqanyn qalaımyn, - degen Tasmaǵambetov, jeke tirshiligin de jasyrmady. - Ákimderdiń jalaqysy jalpy bir ǵoı, ıaǵnı 650 myń teńge kóleminde alamyz. Astanada jumys istep jatqanyma bes jyl boldy. Kelgen kezdegi maǵan tıgen «Audi» markaly qyzmettik kólikpen júremin. Sondaı-aq «Lexus» markaly jol talǵamaıtyn kólik bar. Elordada páterim bolǵan, alaıda qyzmet aýystyryp kelgende úsh jyl boıy jer úı jaldap turdym. Almatyda úıim bar, sony satyp osynda jeke úı salyp aldym», - depti.
Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan - 2050» strategııasyn jarııalaǵannan beri 1 jyl ýaqyt ótti. Osy merzim ishinde ne isteldi? «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, bul týraly Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev keńinen tarqata aıtyp bergen. Onyń atap ótýinshe, «Qazaqstan - 2050»-de Elbasy 2050 jylǵa qaraı ІJÓ-degi aýyl sharýashylyǵy óniminiń úlesin 5 ese arttyrýdy tapsyrdy. Sondaı-aq el agroónerkásip kesheniniń 2020 jylǵa deıingi damýynyń jańa baǵdarlamasyn ázirleýdi júktedi. Bul tapsyrma da júzege asyrylǵan.
«2020 jylǵa deıingi Qazaqstannyń agroónerkásiptik keshenin damytýdyń jańa baǵdarlamasy boıynsha salany ary qaraı órkendetý úshin el bıýdjetinde 2020 jylǵa deıin 3 trıllıon teńge qarajat kózdeldi. Osy baǵdarlama aıasynda aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý boıynsha «Bas jospar» quptaldy. Oǵan qajetti qarjynyń barlyǵy qarastyrylǵan», - deıdi Baqytjan Saǵyntaev. Maqala «Aıqyn maqsat, asqaq murat» degen taqyryppen berilgen.
