Turǵyn úıge muqtaj adamdar kezegine turýdyń talaptary qandaı
M.Áýezov aýdanynda Naılıa Ordabaevanyń tóraǵalyǵymen ótken is-sharaǵa Turǵyn úıdi bólý bóliminiń bas mamany Rıta Nurbekqyzy, «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ mamany Sholpan Sanatova, sondaı-aq aýdan turǵyndary qatysty.
Rıta Nurbekqyzynyń aıtýynsha, turǵyn úıge muqtaj adamdardy esepke alý úshin birinshi kezekte Almaty qalasynda úsh jyl tirkeýi, menshik quqyǵynda baspanasy bolmaýy qajet. «5-10-20» baǵdarlamasy boıynsha «Turǵyn úı qatynastary týraly» QR Zańynyń 67 jáne 68-baptarynda kórsetilgen azamattar esepke tura alady, bul halyqtyń áleýmettik osal toptary, memlekettik qyzmetkerler, áskerı qyzmetshiler jáne taǵy da basqalary.
«Halyqtyń áleýmettik osal toptaryna ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysýshylarynan bastap jetim balalarǵa deıingi 11 sanat jatady. Olardyń qatarynda zeınetkerler men birinshi jáne ekinshi toptaǵy múgedekter, múgedek balalardy tárbıelep otyrǵan kóp balaly otbasylar jáne t.b. bar. Tólem qabiletsizdigine baılanysty baǵdarlamalarǵa qatysýǵa múmkindigi joq azamattar memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úı kezegine tura alady. «5-10-20» baǵdarlamasyna qatysý úshin baǵdarlamanyń óz talaptary bar, áleýmettik osal halyqtan basqa zeınetkerler de qatysa alady, biraq kepilgerlerdiń (kepilgerdiń) bolýy shart», – dedi ol.
Sondaı-aq, kezdesý barysynda jastarǵa arnalǵan baǵdarlamalarǵa qatysty suraqtar qoıyldy.
«Meniń qyzym mine ýnıversıtetti bitirgennen keıin bir jyl jumys isteıdi. Bilgim keletini, meniń oǵan páter satyp alý múmkindigim joq. Bizdiń jaǵdaıda ne isteý kerek?»,- dedi aýdan turǵyny.
Bul jaǵdaıda Rıta Nurbekqyzynyń aıtýynsha, eki baǵdarlama qarastyrylǵan: «Almaty jastary» — bul qala ákimdigi men Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń birlesken jobasy. Oǵan megapolıstiń 35 jasqa deıingi jastary qatysa alady. Sondaı-aq, páter máselesin 29 jasqa deıingi jastar úshin satyp alýsyz jalǵa beriletin turǵyn úı baǵdarlamasynyń kómegimen ýaqytsha sheshýge bolady. Memleketten páterdi 5 jyl boıy jalǵa alýǵa múmkindik bar.
Barlyq baǵdarlamalar qala ákimdiginiń, Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń saıtynda jáne turǵyn úı saıasaty basqarmasynyń saıtynda jarııalanady.
Óz kezeginde Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń spıkeri máseleniń qarjylyq bóligi, atap aıtqanda, qaryz mólsherlemeleri boıynsha, bastapqy jarna týraly, jıyntyq tabys qalaı esepteletini, baǵdarlamaǵa qatysý úshin ótinishti qaıda jáne qalaı berýge bolatyny týraly jáne basqa da kóptegen máseleler týraly aıtyp berdi.
