Turar Rysqulovtyń Stalınge haty
20-shy jyldardyń aıaq sheninde aýyl sharýashylyǵyn ujymdastyrý naýqanyn bastap, zorlyq kúshteýmen qazaq halqyn otyryqshylandyrýǵa kiristi. Zorlap otyryqshylandyrý barysynda burmalaýshylyq, asyra silteýshilik oryn alyp, óreskel qatelikter jiberildi. Ujymdastyrý nátıjesinde Qazaqstandaǵy 40 mln mal sany 4,1 mln-ǵa deıin kemıdi. Eldi ashtyq jaılap, juqpaly aýrýlar tarady.
Eldegi qalyptasqan jaǵdaıdy, úkimet tarpynan jiberilip jatqan óreskel qatelikterdi aıtyp Turar Rysqulov I.V.Stalınge, qazaq ólkelik komıtetteriniń birinshi hatshysy L.Mırzoıanǵa birneshe hat joldaıdy. Tómende Turar Rysqulovtyń Stalınge 1933 jyldyń naýryzynda jazǵan hatyn jarııalap otyrmyz.
«Qonysynan aýǵan qazaqtar jóninde Stalın joldasqa jazǵan baıandaý hatymnyń kóshirmesin habardar etý úshin osy hatpen birge sizge joldap otyrmyn.
Qonysynan aýǵan qazaqtardy ornalastyrý jónindegi usynystardyń jobasyn ázirleý úshin RSFSR Halyq Komıssarlary Sovetiniń janynan qurylǵan komıssııanyń tóraǵasy retinde men bul máselemen jete tanysyp, qonysynan aýǵan qazaqtardy VKP (b) Ortalyq Komıteti tarapynan erekshe nusqaý bolmaıynsha, Qazaqstan men kórshiles ólkelerge túgel ornalastyrý ekitalaı ekenin anyqtadym. Sondaı-aq qonysynan aýǵan qazaqtardy ortalyqtyń kómeginsiz Qazaqstannyń óz ishinde túpkilikti ornalastyrý Qazaqstannyń jalǵyz ózi úshin, teginde, qıyn bolmaq. Sizdiń bul máselelerdi taıaý aralyqta VKP (b) Ortalyq Komıtetiniń aldyna qoıatynyńyz ózinen-ózi belgili. Sovet tarapynan da (atap aıtqanda, RSFSR Halyq Komıssarlary Soveti tarapynan) qonysynan aýǵan qazaqtarǵa kómek kórsetý jóninde dál qazir derbes sharalar belgileý isimen bel¬gili bir dárejede shuǵyldanýǵa týra keledi.
Osy maqsatpen men VKP (b) Ortalyq Komıtetine osy baıandaý hatty jazdym. Ondaǵy maqsat - bul máselege basshy jol¬dastardyń nazaryn jete aýdaryp, Qazaqstanǵa kómektesý. Siz meni Qazaqstannyń ishki isterine qol suqqysy keledi eken dep oılap qalmańyz, men qoıylyp otyrǵan másele tek Qazaqstan turǵysynan ǵana emes, sonymen birge jalpymemlekettik tur¬ǵydan da aıryqsha mańyzdy bolǵandyqtan, bul másele jóninde VKP (b) Ortalyq Komıtetine jazyp otyrmyn.
Siz osy baıandaý hatpen tanysyp, onda aıtylǵan oı-pikirlerdi eskeredi dep úmit etemin.
Kommýnıstik sálemmen T.Rysqulov
(Reseıdiń memlettik saıası-áleýmettik tarıhı muraǵaty (RGASPI), I. V. Stalınniń qupııasyzdandyrylǵan qujattary, 558-qor, 1-tizbe, 65-is, 42-paraq)
Qazaqtar 1931 jyldyń aıaq kezinen bastap qonysynan aýyp, bir aýdannan ekinshi aýdanǵa jáne Qazaqstannan tys jerlerge kóship, kóktemge qaraı bul kóshý kúsheıe túsken edi-de, 1932 jyldyń jazynda qonysynan aýǵandardyń bir bóligi (qoldanylǵan sharalar nátıjesinde) mekenderine qaıtyp oralǵan bolatyn, osy qonysynan aýa kóshý qazir qaıtadan beleń alyp barady. Ashtyq pen indettiń saldarynan birqatar qazaq aýdandarynda jáne qonysynan aýǵandar arasynda adamdardyń qyrylyp jatqany sonsha, bul másele ortalyq organdardyń shuǵyl aralasýyn qajet etip otyr. Qazaqstanda qazaq halqy¬nyń belgili bir bóligi dýshar bolǵan mundaı múshkil jaǵdaı ózge ólkelerdiń ne ózge respýblıkalardyń eshqaısysynda joq. Qonysynan aýǵandar kórshiles ólkelerge jáne Tashkent, Sibir, Zlotoýst temirjoldary boıyna ózderimen birge indet aparyp taratýda. Sovet jolymen belgilengen (atap aıtqanda, RSFSR Halyq Komıssarlary Soveti tarapynan) ishinara sharalarmen másele sheshiletin emes. Ortalyq Komıtettiń qaýlysy boıynsha der kezinde bólingen azyq-túliktiń edáýir bóligi tıisti jerine jetpegen. Bul máseleniń mańyzy zor bolǵandyqtan, sizdiń osy hatpen tanysyp, atalmysh jaıǵa aralasýyńyzdy, sóıtip, ajalyna ashtyq jetkeli turǵan kóptegen adamdardyń ómirin saqtap qalýǵa kómektesýińizdi ótinemin.
1.Qonysynan aýǵan qazaqtardyń sany jáne olardyń jaǵdaıy týraly derekter
Qonysyn tastap, Qazaqstanmen kórshiles ólkelerge kóshken qazaqtardyń mekenjaılarynan kelip túsken, shamamen alynǵan sońǵy derekterge qaraǵanda, qazir Orta Edilde - 40 myń, Qyrǵyzstanda - 100 myń, Batys Sibirde - 50 myń, Qaraqalpaqstanda - 20 myń, Orta Azııada 30 myń qazaq bar. Qonysynan aýǵandar Qalmaqstanǵa, Tájikstanǵa, Soltústik ólkege jáne basqa da osy sııaqty shalǵaı jerlerge kóship ketti. Baılar bastaǵan bir qaýym Batys Qytaıǵa aýdy.
...Qazaqtardyń arasynda 1932 jyldan bastap beleń alǵan ashtyq pen indet - osy qonystan aýýdyń jáne qazaq sharýashylyqtarynyń shańyraǵy shaıqalýynyń eń kesapatty zardaptary, jaz aılarynda biraq saıabyrsyǵan ashtyq pen indet qazir qaıtadan surapyl órship tur (otyr). Ótken kóktemde qazaq aýdandarynda asharshylyq pen indet saldarynan adam ólimi óte kóp bolǵan edi.
Jergilikti jerdiń aqpary boıynsha, Torǵaı, Batpaqqara óńirinde halyqtyń 20-30 paıyzy qyrylyp bolǵan, qalǵandary kóship ketken. Shalqar aýdanyndaǵy áldeneshe aýyldarda turǵylyqty halyqtyń 30-35 paıyzy qyrylyp qalǵan. Osyndaı aýdandar quramyna kiretin, Aqtóbe oblysy boıynsha 1930 jylǵa deıin ómir súrip kelgen.
1 012 500 adamnan 1932 jyly 725 800-i ǵana tiri qalǵan, bul - 71 paıyz ǵana degen sóz. Qyzylorda aýdandyq atqarý komıteti tóraǵasynyń derekteri ondaǵy aýyl sovetterinde 15-20 paıyz-aq adam tirshilikte bar ekenin aıǵaqtap tur. Jergilikti OGPÝ málimetteri boıynsha, onda buryn 60 myń halyq turǵan, sonyń 36 myńy ólip, 12 myńy kóship, endi nebári 12 myńdaıy ǵana qalǵan.
Ash-aryqtar tógilgen qoqystardy, aqtaryp, tamaqtan ótetinniń bárin talǵajaý etip, jabaıy ósimdikterdiń tamyrlaryn, usaq jándikterdi jep kúneltýde. Sol mańdaǵy ıt pen mysyq ataýly túgel jelingen, qazaqtar turatyn qostardyń aınalasynda ıtterdiń, mysyqtardyń, usaq jándikterdiń aqkemik bolǵansha qaınatylǵan súıek-saıaqtarynan kóz súrinedi. Ólgen kisilerdiń etin jegen oqıǵalar jaıynda habar jete bastady.
...1932 jylǵy mamyr aıynda Qarqaraly aýdanyndaǵy halyqtyń sany 50 400 adam bolsa, sodan qarasha aıynyń qarsańynda tiri qalǵany - 15 900, al aýdan ortalyǵynda kún saıyn 15-20 adam óledi.
Ásirese balalar arasynda ólim-jitim kóp. Qazaq áıelderi balalaryn mekemeler men úılerdiń aldyna tastap ketýde. Qazaq organdary 1932 jyldyń aıaǵynda-aq panasyz qalǵan.
50 myń qazaq balasynyń eshqaıda ornalastyrylmaǵany resmı túrde habarlandy. Qyzylordada panasyz balalar sany qańtar aıynda 452-ge jetken. Aıagóz stansysynda bir qazaq áıeli óziniń eki balasyn birdeı poıyzdyń astyna tastaǵan, al Semeıde qazaq áıeli eki balasyn osylaı muz oıyǵyna tastap jibergen.
...Ashyqqan qazaqtarǵa jedel kómek kórsetip, indetke qarsy kúresip qana qoımaı, sonymen birge osy qubylystyń negizgi sebepteriniń tamyryna balta shabatyn sharalardy júzege asyrýdy da barynsha jumyla qolǵa alý kerek. Al mundaı sebepterdiń túp-tamyry nede?
2.Mal basynyń kemip ketýi
Qazaqtardyń qonysynan aýýy men sharýashylyǵynyń shaıqalýyna negizgi sebepterdiń biri - mal basynyń kemip ketýi. Men 1932 jyly 29 qyrkúıekte siz¬diń atyńyzǵa jazǵan baıandaý hatymda Qazaqstanda mal basynyń kemip ketý saldaryn egjeı-tegjeıli ashyp kórsetip, ony qalpyna keltirý sharalaryna toqtal¬ǵan bolatynmyn. 1932 jylǵy, aqpan aıyn¬da júrgizilgen (ekinshi ret qaıta tekserilgen) búkilodaqtyq mal sanaǵynyń málimetterine qaraǵanda, Qazaqstanda 1928-1929 jyldardaǵy 40 mln bas maldan sanaq kezinde 5 397 myń bas qana mal qalǵany, ıaǵnı mal basynyń 85,5 paıyz kemip ketkeni anyqtaldy.
...Qazaqtardyń kópshiliginiń - tórtten úsh bóliginiń ál-aýqaty mal sharýashylyǵyna negizdelgen, onyń ónimderi Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵynan alynatyn ónimderiniń 60 paıyzyn quraıdy, turǵy-lyqty halyqtyń 90 paıyzy mal sharýashylyǵymen aınalysatyndyqtan, bul másele edáýir dárejede ulttyq másele bolyp tabylady.
...Qazaqtardyń jerin tartyp alýdy kásipke aınaldyrǵan patshalyq qurylys tusynda bolǵan jerge qonystandyrý basqarmasynyń ózi-de kóshpeli sharýashylyqta bir semıanyń qalt-qult etip kún kórýi úshin ǵana keminde 30 bas maly bolýy kerek dep eseptegen.
3. Asyra silteýshilikter men kóz boıaýshylyqtar
... Qazaq sharýashylyqtaryndaǵy shyn jaǵdaıdy anyqtaý barysyndaǵy kózboıaýshylyq (asyra silteýshilikterge jol ashqan sebepterdiń biri - osy) elementteri neden kórindi? Maldyń sanyn anyqtaý kezinde qazaq organdarynyń eldiń qum ishinde jasyrǵan maldary bar degen eseppen árqashan naqty qolda bar malǵa 50-100 paıyz qosyp jazatyny («qazir bizde jer-jerde maldy 50-100 paıyzǵa deıin jasyratyny jóninde derekter bar». Goloşekın joldastyń maqalasynan) jurtqa málim. Sóıtip, 1931 jyldyń aıaǵynda Qazaqstanda 20 mln mal bar dep eseptelip kelse, 1932 jyldyń kóktemine qaraı Qazaqstanda mal sany 10 mln basqa jetedi dep málimdedi, al is júzinde, 1932 jyly, aqpanda júrgizilgen mal sanaǵy boıynsha, ólkede 5397 myń bas mal ǵana bolyp shyqty. Osy tárizdi qubylmaly tsıfrlar ózge salalarda qanshama jáne jalpy qazaq halqyna qyzmet kórsetýde taǵy da qandaı iri-iri kemshilikter bar degen suraq týady. Bul jaıttardy anyqtap alýdyń aldaǵy jumys úshin mańyzy zor.
4. Qazaq sharýashylyqtaryndaǵy egis kólemi jóninde
...1932 jyly birqatar qazaq aýdandarynda egis kólemin esepteý barysynda eleýli kózboıaýshylyqtarǵa jol berilgeni qazir anyqtalyp otyr. 1932 jylǵy kóktemgi egis naýqany barysynda birqatar kolhozdar men kóptegen aýdanda tuqym sebý normasy týraly jaýyrdy jaba toqyǵan, aqparlar jasalyp, óreskel burmalaýshylyqtarǵa jol berilgen. Sonymen birge bul aýdandardan osy kezeń qarsańynda tuqym qory az jınalǵan jáne qaryzǵa alyn¬ǵan tuqym kóp jerde el-jurtqa jetkizilmegen. Demek, bul - egis josparyn oryndaý barysynda aýdandar tarapynan taǵy da kózboıaýshylyqqa jol beriledi jáne taǵy da jurttyń qonysynan aýyp, asharshylyqqa ushyraýyna se¬bep bolady degen sóz.
5. Qazaqtardy otyryqshylandyrý jóninde
VKP(b) Ortalyq Komıtetiniń 1932 jylǵy qyrkúıektegi qaýlysynda «200 myń qazaq sharýashylyǵyn otyryqshylandyrý jumystary júrgizilgen» degen tujyrym bar. Al is júzinde otyryqshylandyrylǵan sharýashylyqtardyń sany 100 myńǵa da jetpegen. Birqatar oty-ryqshylandyrý pýnktterinde qazaqtar salǵan úılerin tastap, qorek izdep, bosyp ketken. Mysaly, Almaty oblysynda - 2100 úı, Qaraǵandy oblysynda - 4100 úı, maqta ósiretin Maqtaaral aýdanynda 250 úı qańyrap bos qalǵan.
...Qazaqstanda jospar boıynsha, qazaq halqy (3 mıllıonnan astam adam) 1933 jyly túgel otyryqshylandyrylýǵa tıis edi, munyń ózi jappaı ujymdastyrý negizinde jurtty 400-500 sharýashylyqtan shoǵyrlandyryp, bir jerge qonystandyrý, olardyń basym kópshiligin atamekeninen aýdaryp, orys úlgisimen poselkeler salyp, áli bos jerleri qaıta ıgerilip jatqan jańa qonysqa kóshirý arqyly júzege asyrylmaq (shyndyqqa múlde janaspaıtyn jáne qoldan kelmeıtin jospar!). 1930, 1931, 1932 jyldary jumysty osylaısha jedeldete júrgizýdiń saldarynan otyryqshylandyrylatyn aýdandarda asyra silteýshilikter shekten asty jáne mal basy kúrt kemip ketti.
6. Qonysynan aýǵandar men qazaq jumysshylary jónindegi ult saıasatynyń burmalanýy týraly
Qonysynan aýǵandardyń betaldy kóshýin jáne otyryqshy jurttan aryp-ashqan qazaqtardyń mal, azyq-túlik urlaýy¬nyń etek alǵanyn paıdalanyp, dushpan elementter ýshyqtyrǵan ulttyq shovınızm órshı tústi.
7. Ortalyq Komıtettiń 1932 jylǵy 17 qyrkúıektegi «Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy jáne atap aıtqanda, mal sharýashylyǵy týraly» sheshimin júzege asyrý
Bul asa mańyzdy sheshimdi júzege asyrý barysynda syrǵytpaǵa salyný baıqalyp otyr. ...Turǵylyqty halyqtyń jeke sharýashylyqtarynda 8-10 basqa deıin iri qara jáne 100 tuıaqqa deıin qoı ustamaq túgil (Ortalyq Komıtettiń 17 qyrkúıektegi sheshiminde osylaı dep kórsetilgen), kóshpeli jáne jartylaı kóshpeli sharýashylyqtardyń kópshiliginde tipti bir-birden sıyr, eki-úshten usaq mal ustaýǵa da múmkindik bermeıdi, al bul aýdandarda eń bolmaǵanda osyndaı az ǵana mal ustamaıynsha, kún kórýdiń ózi qıyn. Qazaqtardyń eki jyldan beri qonystarynan aýyp, olardyń arasynda ashtyq pen indettiń tyıylmaýynyń negizgi sebepteri, mine, osyndaı.
Usynystar
1.Qazaqtar qonysynan aýyp barǵan ólkeler men respýblıkalardyń ólkelik komıtetteri men oblystyq komıtetterine qazaqtardy qaıtadan Qazaqstanǵa qaıtaryp jibermeı, ónerkásip oryndary salalary boıynsha jáne sol ólkeler kólemindegi aýyl sharýashylyǵyna jumysqa ornalastyrý (sondaı-aq birinshi kezekte balalardy qamqorlyqqa alý) jóninde VKP(b) Ortalyq Komıteti tarapynan shu¬ǵyl nusqaý bergen jón...
2.Qazaqstan ólkelik partııa komıtetine qazaqtardyń qonysynan aýyp, Qazaq¬stan¬nan tys jerlerge kóshýin toqtatý shara¬la¬ryn qolǵa alý usynylsyn, bul úshin mal daıyndaý jónindegi komıtetke qalǵan 400 myń put astyqty (ruqsat etilgen 1 mln put astyqtyń esebinen) naýryz aıynda berip bitýdi mindetteı otyryp, járdemge bólingen azyq-túlik qoryn halyqqa jedel jetkizip, qonysynan aýǵandar men ashyqqandarǵa járdem berýdi uıymdastyrýdy qolma-qol óristetken durys...
3.Ústimizdegi jylǵa bólingen qarjyny tek qana qonysynan aýǵandardy ornalastyrýǵa, sondaı-aq olardy ónerkásiptik jáne basqa da kásiporyndardyń tóńiregine qonystandyrý sharalaryna jumsaýǵa múmkindik beretindeı etip, qazaqtardy otyryqshylandyrý josparyn qaıta qaraǵan jón...
4.Qazaqstan ólkelik partııa komıtetine qonysynan aýǵan qazaqtardy odan ári ornalastyrý jónindegi sharalardyń belgilengen josparyn bir aı merzim ishinde Ortalyq Komıtetke tapsyrý mindettelsin, sondaı-aq osy merzim ishinde Qazaqstanda mal sharýashylyǵyn órkendetýdiń josparyn jasap, tabys etý.
5.SSRO Halyq sharýashylyǵy esebiniń ortalyq basqarmasyna ústimizdegi jyly negizgi qazaq aýdandarynda halyq sanaǵyn ótkizý jáne ondaǵy sharýashylyqtardyń jaı-kúıin saraptaý, sonymen birge egin shyǵymdylyǵyn anyqtaý jónindegi komıssııamen birlese otyryp, kóktemgi egis aıaqtalǵannan keıin osy aýdandardaǵy egis alqabynyń esebin alý usynylsyn.
T.Rysqulov
(Reseıdiń memlekettik saıası-áleýmettik tarıhı muraǵaty (RGASPI), I. V. Stalınniń qupııasyzdandyrylǵan qujattary, 258-qor, 1-tizbe, 65-is, 42-52 paraqtar; «Qazaqstan kommýnısi», 1990, № 7, 44-65 better).
