Turaqty damýdyń jańa paradıgmasy

ASTANA. QazAqparat - 2016 jyl «Ult Jos­pary - qazaqstandyq ar­man­ǵa bastaıtyn jol» atty Elbasy ba­ǵ­­dary­­nan bas­taý aldy. Onda Prezıdent elimiz Táýel­sizdiktiń 25 jyldy­ǵyna qadam basa otyryp, «Qazaqstan-2050» Stra­tegııasynyń negizgi maqsaty men «bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrýdyń 100 naq­ty qadamymen» teń sanalatyn qazaqstandyq armandy qurýǵa bet alǵanymyz týraly atap ótti.

 Prezıdenttiń bastamasy sarapshylar qaýym­das­tyǵy ortasynda erekshe qyzyǵýshylyq týdyrdy.

Osy baǵdarlamanyń áleýmettik negizi nede? Bilim men ǵylym Qazaqstannyń jańǵyrý úrdisi sharttarynda qandaı orynǵa ıe bolýy kerek? Qazaqstan damýynyń jańa paradıgmalary qandaı? Osy máselelerdi "Egemen Qazaqstan" basylymynyń tilshisi  ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń áleýmettaný jáne áleýmettik jumys kafedrasynyń meńgerýshisi, áleýmettaný ǵylymdarynyń doktory, professor Gúlmıra Ábdiraıymovamen  talqylaıdy.

- Gúlmıra Serikqyzy, atalmysh baǵdarlamada Prezıdent elimizdiń 25 jyldyq táýelsizdigi tarıhy sheńberinde júrgizilgen refor­malarǵa baǵa beredi. Siz reformalar baǵdarlamasy men olardyń ıdeo­lo­gııalyq tuǵyrnamasyn qalaı baǵalar edińiz?

- Ótkendi saraptaı kele, Elbasynyń áleýmettik-ınjenerlik jobany júzege asyrý joldarynyń strategııalyq tur­ǵy­dan naqty eseptelgeni men saıası sát­ti­ligin baǵalamaý múmkin emes: reformalar kólemi boıynsha da, tereńdigi boıynsha da nyǵaıdy. Ótken jyly reformalardy jan-jaqty tereńdetýge baǵyttalǵan negizgi mindetter aıqyn­dal­dy, jol kartasy men ony júzege asyrýdyń jospary qabyldandy. Eko­no­mıkany, saıasatty, mádenıet pen qoǵam­dy satylaı jańǵyrtý sekildi alǵa qoıylǵan negizgi maqsattardy jú­zege asyrý «Memleket qurýdyń 100 naqty qadamyn» qarqyndy iske asyrýmen baılanysty. Elimizdiń damyǵan 30 eldiń qataryna qosylýyn jedeldetý jolynda memleket pen memlekettik basqarýdyń tıimdi múmkindikterin nyǵaıtý sekildi aldymyzǵa negizgi maq­sat qoıylǵan. Atalmysh maqsatqa jetý jolynda jańa baǵytty ustaný ýaqyty keldi. 24 jyl ótti, negizgi reformalar ótkenniń enshisinde, endi aldaǵy saıasat - jaýapkershilik pen jan-jaqty taldaýǵa negizdele otyryp, olardy júzege asyrý isi. Barlyq kúsh­ter­di jumyldyrý maqsatymen Elbasy mem­leketti kásibılendirý, ınvestıtsııalyq tartymdy elge aınalý jáne ǵylymdy qajet etetin ekonomıkany qurý ispettes máselelerdi sheshý úshin reformalar­dy jan-jaqty tereńdetýge erekshe nazar aýda­rady.

Ult Jospary - árbir qazaqstan­dyq­tyń ózindik jaýapkershiligin sezinýi men ózine júktelgen mindettemelerdi oryndaý mańyzdylyǵyn túsinýiniń jańa ıntel­lektýaldyq oılaý deńgeıi. Qazirgi álemdik saıası tájirıbede bul syndy ıdeologııalyq baǵdarlamalar strategııalyq jobalaý men boljaýdyń ınnovatsııalyq paradıgmasyna negiz­delgen qundy qujattar bolyp tabylady.

- Kóptegen sarapshylar, sondaı-aq, sheteldik mamandar bizdiń Prezıdent usynǵan baǵdarlamanyń ómirsheń sıpaty men ýaqyttylyǵyn atap kórsetedi. Jahandyq ekonomıkalyq daǵdarys jaǵdaıynda biz qandaı sharalardy júzege asyrýymyz kerek?

- Atqarylatyn sharalardyń orny men ýaqytyn durys tańdaý - Prezıdent baǵdarlamasynyń aı­ryq­­­sha sıpattarynyń biri. Ekono­mı­­ka­­men qatar, saıasatqa áser etken jahandyq daǵdarys ýaqytynda eli­mizde ózgertýlerdi nyǵaıtý ońaıǵa túspeıtini anyq. Elbasynyń syrtqy ınvestıtsııalardyń jańa kózderin tartý bastamasy da osymen anyqtalǵan. Eger Sıngapýr «ǵajaıybynyń» tarıhyna kóz júgirtsek, onyń týyndaýy­nyń birneshe býyndaryn atap ótýge bolady: birinshiden, ekonomıkada álemdik naryqta básekelestikke qabiletti bolý­ǵa basa nazar aýdaryldy, Sıngapýrǵa amerı­kalyq jáne ózge de transulttyq shetel­dik kompanııalardyń kelýi memleket eko­no­­mıkasynyń gúldenýine alyp keldi. Úkimet qýatty dep tapqan otandyq jáne sheteldik kásiporyndardy salyqtan bosatýy atalǵan eldiń bıznes úshin qolaıly bolýyna jáne qara­paıym azamattardyń kásipke um­tylýyna jol ashty. Bul óz kezeginde ınfraqurylymdy damytýǵa úlken úles qosty. Ekinshiden, mádenıetter alýan­dyǵy ıdeıasy memlekette ártúrli ult pen din ókilderiniń bir-birimen toleranttylyq qarym-qatynasta ómir súrýlerine múmkindik berdi.

Jańa memlekettiń ulttyq ıdeıa­sy - barlyq azamattarǵa zań men ádilettik qaǵıdalary aıasynda molshylyqta ómir súrý umtylystaryn júzege asyrýǵa múm­kindikter beretin ońtaıly pragmatızm. «Álem bizdi asyraýǵa mindetti emes», degen Lı Kýan ıÝdiń tanymal sózi eń joǵary áleýmettik standarttar boıynsha ómir súretin qoǵamnyń qury­lýyna alyp keldi.

Alda atqarylar jaýapty jumystar kóp. Memleketimiz qazirgi kezde «eko­no­m­ıkalyq jahandaný jedel júrip jatqan» jáne «halyqaralyq báseke­lestiktiń kúsheıgen» sharttarymen sıpattalatyn «jańa jahan­dyq keńistikte». Álemdik tártiptiń jańa modelin qurý qajettiligi zaman talabyna aınal­dy. Qazaqstan qarqyndy damý jolynda qajetti sharalardy qabyldaı otyryp, qurylymdyq qaýipterge tótep bere al­dy, nátıjesinde jańa jetistikterge qol jetkizdik. Bolashaqta Prezıdent bas­tamasymen damý, reformalaý men ashyq­tyq saıasatyn ári qaraı damytý árqaı­symyzdyń azamattyq mindetimiz ispettes.

- Elbasy mańyzdy reformalardyń biri retinde atap ótken memlekettik apparatty kásibılendirý týraly sizdiń oıyńyz qandaı?

- Álemdegi zamanaýı trendter men jańalyqtar memlekettik bas­qarý apparatyn ózgertýdi talap etedi. Kási­bı­lendirý máselesi, árıne, bar­lyq deńgeıler úshin mańyzdy, ásirese, bas­­qarý tıimdiligi men naqtyly­ǵy­na negiz­delgen, memleket­tik bas­qarý qyz­metinde erekshe mánge ıe. Mem­leket­tik qyzmet, birinshi kezekte, qoǵam múd­desine, áleýmettik turaq­tylyqty, qaýipsizdikti jáne ekono­mı­ka­nyń damýy úshin qajetti barlyq ınfra­­qurylymnyń tıimdi qyzmet etýin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

Álbette, bul joǵary mádenıetti, zamanaýı bilimi men kásibı quzyret­tilikteri bar, progressıvti jáne krea­tıvti oılaýǵa qabiletti, al eń bastysy, memlekettiń turaqty damýy úshin óz jaýapkershiligin sezine alatyn sapaly mamandardy talap etedi.

2015 jyly Qazaqstan jastarynyń arasynda júrgizilgen saýalnama máli­met­teri boıynsha sońǵy jyldary mem­­lekettik sheneýniktiń mansabyna um­tylatyn jas­tar sanynyń kóbeı­­genin kórsetip otyr. Jastardyń 30%-y mem­lekettik qyzmetti sátti mansap qurýdyń tartymdy joly retinde qarastyrady. Al 2012 jyly bul kórsetkish 17 paıyzdy quraǵan bolatyn. Úlken ulttyq kompanııalar pen korporatsııalarda jumys isteýdi qalaıtyndardyń sany ózgermegen (22%). Jastar qalaıtyn salalardyń tiziminde birinshi orynda qarjy jáne bank júıesi (37%) tur. Jastardyń 10%-y ǵana bilim berý júıesinde jumys isteý nıetin bildirdi. Sonymen qatar, memlekettik qyzmetke shaǵyn qala jas­tary­nyń umtylystary iri megapolıs jas­tarymen salystyrǵanda basym ekendigin atap ótelik.

- Kez kelgen memlekettiń bá­se­ke­lestikke qabilettiligi adam kapıtalynyń damý deńgeıimen anyq­talady. Sizdiń pikirińiz boıynsha, Qazaqstannyń jańǵyrý úrdisterinde bilim men ǵylym qandaı orynǵa ıe bolýy kerek?

- Árıne, kez kelgen memleket óziniń básekelestikke qabilettiligi men álemdik arenada ózindik rólin saqtap qalýy úshin jaýapty. Memlekettiń básekelestik­ke qabilettiligi áleýmettik saıasattyń qýat­ty­lyǵymen, densaýlyq deńgeıimen, sondaı-aq, bilim men ǵylymnyń damý kórsetkishimen anyqtalady. Bul mánde, barlyq baǵdarlamalyq qujattar áleý­mettik sıpatqa ıe bolady. Elbasy usynǵan sharalar áleýmettik salanyń sapalyq deńgeıin jetildirýge jáne halyq­tyń áleýmettik ál-aýqatyn joǵa­ry­latýǵa baǵyt­talady. Jańa áleý­met­tik saıasatty qurý - qazirgi ýaqyt­tyń negizgi máselesi bo­lyp qala bermek.

Álemniń barlyq damyǵan elderinde bilim men ǵylym ınstıtýttarynyń damý deńgeıi onyń strategııalyq basym­dyq­taryn anyqtaıdy. 2010 jyldyń ózinde Prezıdent N.Nazarbaev bilim salasyna naqty mindet júktegen bolatyn. 2020 jylǵa qaraı Qazaqstannyń eki ýnıversıteti álemdik joǵary oqý oryn­darynyń top-200 tiziminde boı kóterýi qajet. Bul strategııalyq turǵy­dan, ýnı­ver­sıtetterdiń - «ulttyq ınno­va­tsııa­lyq júıe­niń negizi» ekendigin rastaıdy.

Osy maqsatqa jetý jolyndaǵy bizdiń ýnıversıtetimiz - ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń jetistikterin atap ótpesem bolmas. 2015 jyly ýnıversıtet óziniń básekelestikke qabilettiligin álemdik 800 ýnıversıtettiń ishinde 275-oryn alyp, qaıta dáleldedi. Bul tek jaı sandar ǵana emes. Bul jetistik - Elbasy atap ótken mindetterdi júze­­ge asyrý jolynda ǵalymdardyń ın­tel­­lek­týaldyq korporatsııasynyń, bir­neshe urpaq ókilderiniń kúndelikti jasaǵan eren eńbekteriniń jemisi. Strategııalyq jospardyń, ıaǵnı «nátı­jege baǵyttalǵan basqarý júıesi» negi­zinde qarapaıym, biraq mańyzdy qaǵı­dalar jatyr: jetistikter­di reı­tıng­­tik baǵalaý; fakýltetter men kafed­ralar deńgeıindegi ózin-ózi bas­qarý; ǵylym men bilimde ınternatsıona­l­daný­dy damytý; halyqaralyq akademııa­lyq qaýymdastyqqa kirý men jańa baǵ­dar­lamalar qabyldaý; turaqty aýdıt - halyqaralyq akkredıttik uıym­dar tarapynan bilim sapasyn baǵa­­laý; oqý isine turaqty monıtorıng júr­gizý, stýdentter arasynda saýalnama júr­­gizý jáne jumys berýshiler men túlek­­ter arasynda keri baılanys ornatý jú­ıesin qurý. Al eń basty qaǵı­da - jo­ǵary korporatıvti mádenıet pen etı­ka negizinde qyzmet etetin, báse­keles­­­tikke qabiletti kásibı bilim berý men ǵy­lymı qaýymdastyqty qurý. Bul - bizdiń yq­palymyz jáne negizgi artyq­shylyǵymyz.

- Gúlmıra Serikqyzy, Ult Jos­parynyń basty aspektisi - qýat­ty qun­dylyqtyq negizge súıen­gen ashyq qoǵamdy qurý. Siz áleý­met­taný­shy retinde «Máńgilik El» tujyrymdamasynyń qaı tusyna basa nazar aýdarasyz? Jańa paradıgma jas qazaq­stan­dyqtardyń dúnıe­tanym­dyq jáne rýhanı qun­dy­lyq­tyq quryly­my­nyń qalyp­tasýy­na qalaı áser etedi?

- Qazaqstandyq qoǵamnyń áleýmettik jobalanýy men jańǵyrý úrdisteri týraly sóz qozǵaǵanda, árıne, biz elimizdiń tarıhı ótkeni men jańa urpaqqa mura etip qaldyratyn, olardyń boıyna sińi­re­tin dástúrli qundy­lyq­tarymyzdy árqa­shan umytpaýymyz qajet. Osy tus­ta Pre­zıdenttiń «Máńgilik El» jáne Jal­pyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy syn­dy ıdeıa­laryn azamattyq biregeılik pen rýhanı qundylyqtyq negizderiniń qalyptasýy men qazaqstandyq qoǵamda birlik pen kelisimniń oryn alýy úshin úlken mańyzǵa ıe ekendigin atap ótýimiz qajet.

«Máńgilik El» - azamattylyq, eń­bek­­súıgishtik, toleranttylyq, pat­rıot­­tyq, namysqorlyq, teńdik, ǵylym men bilim kýlti syndy qundy­lyq­tar­dy aıqyndaı­tyn ulttyq oılaý negizimen qalyptasqan reforma. Qazaq­stan jastarynyń arasynda júrgi­zil­gen zertteýler jas uldarymyz ben qyz­darymyzdyń 84%-y ózin «qazaq­standyq» dep sáıkestendiretinin kórsetti. Alynǵan nátıjeler Qazaq­stan­da negizgi qundylyqtarǵa súıene otyryp, pat­rıottyq sezimdegi azamat­tyq ultty qa­lypt­astyrý bastaýlaryn júzege asyrý múm­kin­dik­teriniń aýqym­dylyǵyn qaıta dáleldedi.

Áleýmettanýlyq zertteýler jas qazaq­standyqtardyń qundylyqtyq qury­lymyndaǵy barlyq ózgeristerine óte sezimtal. Zertteý nátıjeleri boıyn­sha, qazaqstandyq jastardyń qun­dy­lyq­tyq baǵdarlarynda edáýir ózgeris­ter oryn alǵanyn kóre alamyz. 14-29 jas ara­ly­ǵyndaǵy jas urpaq birinshi kezekte sońǵy jyldardaǵy áleýmettik ózgeristerdiń «jemisi» bolyp tabylady. 2015 jyly jas­tardy zertteýge baǵyttalǵan saýalnamalar nátıjesinen mysaldar keltireıik. Ózin «óte baqytty» jáne «jetkilikti deńgeıde baqytty» dep sanaıtyn jastardyń sany 84,2%. Ózderin baqytsyz sanaıtyn jastardyń úlesi bir paıyzdan tómen. 6,1% respondent atalǵan suraqqa jaýap berýge qınaldy.

Zertteý barysynda jastardyń otba­s­ylyq qundylyqtardy alǵa qoıaty­ny anyqtaldy: saýalnamaǵa qatysý­shy­lardyń kóp bóligi úshin «berik otbasy - tulǵalyq sáttiliktiń basty kórsetkishi» retinde birinshi orynda tur. Sonymen birge, basym qazaqstandyqtar úshin ómirdiń negizgi máni óz eline, otbasy men jaqyndaryna qyzmet etý bolyp tabylady.

Negizinen, Qazaqstan jastary eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq ál-aýqatyn arttyrýdy qoldaıtyny belgili boldy. Zertteý nátıjeleri materıaldyq ıgilikterden qol úzip qalý qorqynyshy jas urpaqtyń negizgi kóshbasshy úsh qorqynyshynyń qataryna kiretindigi anyqtaldy. Jas ereksheligi bo­ıynsha atalǵan qorqynysh jas ulǵaıa kele arta túsetini belgili boldy (14-19 jasta - 37,30%, 20-24 jasta - 41,50% jáne 25-29 jasta - 52,10%).

Otannyń ótkeni men búginin baǵalaý ulttyq jáne azamattyq biregeıliktiń máni bolyp tabylady. Ómir ózgeredi, ýaqyt óte kele tarıh paraqtary túrlishe saraptalyp, baǵalana bermek. Óziniń el ómirine qatystylyǵyn seziný, ózin elimen sáıkestendirý, óz eliniń búgini men erteńin maqtan tutý patrıotızmniń negizgi quraýshysy bolyp tabylady. Jastardyń 82,1%-y óz eliniń tarıhyn maqtan tutady, jastardyń teń jartysy Qazaqstanda týyp-óskenine sheksiz qýanyshty ekendikterin aıtady. Jas qazaqstandyqtardyń 87%-y «óz elin óte jaqsy kóretindigin jáne óz eliniń tarıhı muralaryn biletindigin, ony este saqtap qasterleıtindigin» aıtady.

Qoryta kele, Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Ult Jospary - qazaq­standyq armanǵa bastaıtyn jol» baǵ­darlamasy jańashyl oılarǵa, jahan­­dyq ekonomıkalyq keńistiktegi ózgerister­di saralaýdyń zamanaýı ádiste­melik baǵyttaryna qanyqqan qundy qujat eken­digin aıtqym keledi. Bilýimshe, eń bas­tysy, Qazaqstannyń búgini men tarıhı ótkeniniń jańasha ólshemine qadam basa otyryp, elimizde oılaýdyń jańa dıskýrsy men damýynyń jańa paradıgmasyn qalyptastyrý jalpyqazaqstandyq maqsat bolmaq.