Túrkııa kóligin tonaǵan polıtseıler jazalandy - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynda «Aýyl degende nesıeniń joly aýyr» atty maqala berildi. «Búginde: «Osy jurt nesıeniń nesine qyzyǵady?» dep eshkimdi jazǵyra almaısyń. Tirliktiń kózin tapqandar osy nesıeniń arqasynda sharýasyn dóńgeletip, jumys ornyn ashyp, tabysyn eselep júr. «Kúnim tez ótsin deseń, nesıe al» degen eken bireý. Shynynda, nesıe tóleıtin kúnniń demde, zý etip kelip qalǵanyn bilmeı de qalasyń. Sondyqtan bul qarjyǵa qol jetkizgender qarap jatpaıdy. Aqshany aqsha tabady. Árıne, Úkimet tarapynan sharýalarǵa, kásipkerlerge bul máselede kóptegen jeńildikter jasalǵan. Áıtse de, aýyldaǵy ketpen shapqan dıqan qaýym áli de osy nesıeden nesibesin aıyra almaı otyrǵan jaǵdaıy bar. Ne sıqyry bar ekenin qaıdam, áıteýir, nesıeniń aýyl degende joly aýyr», dep jazady gazet búgingi sanynda.
Osy basylymnyń jazýynsha, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti qytaı tili kafedrasynyń meńgerýshisi, f.ǵ.d., professor Dúken Másimhanuly jas urpaqty oqytý jáne tárbıeleý isindegi eleýli tabystary úshin «Y.Altynsarın» medalimen marapattaldy. Professor Dúken Másimhanulynyń búginge deıin 20-dan astam kitaby jaryq kórgen bolsa, sonyń birazy qytaı tili men ádebıetine qatysty oqýlyqtary men oqý quraldary. Búginge deıin ǵalym-ustazdyń 300-den astam ǵylymı-zertteý, ǵylymı-tanymdyq jáne oqý-ádistemelik eńbekteri respýblıkalyq jáne sheteldik basylymdarda jaryq kórdi.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, taıaýda Batys Qazaqstan oblystyq ishki ister departamentinde polıtsııa qyzmetin baqylaý jónindegi qoǵamdyq keńes pen mekemeishilik tártiptik keńestiń birikken jıyny ótti. Bul basqosýdy BQO ІІD bastyǵy, polıtsııa polkovnıgi Mahambet Abısatov ashyp, júrgizip otyrdy. Týra osy jıynda Zelenov aýdandyq ishki ister bóliminiń qyzmetkerleri polıtsııa kapıtany Azamat Nıetqalıev pen polıtsııa leıtenanty Qýanysh Sábıtovtiń máselesi qaraldy. Bul ekeýi bıylǵy naýryz aıynyń 14-i kúni Oral qalasynyń túbindegi Krýglozernyı eldi mekeniniń tusynda aýyp qalǵan túrkııalyq júk kóligin tonaǵan. Muny kórgen jolaýshylar dereý polıtsııaǵa habarlaıdy. Shuǵyl iz kesip, izdestirýge kirisken polıtsııanyń túngi kezekshiliktegi «Úki» toby álgi ekeýin qolǵa túsiredi. Búginderi QR Qylmystyq kodeksiniń 178-baby 2- bóliminiń «v» tarmaǵy boıynsha (ashyq tonaý) qylmystyq is qozǵalyp, aıyp taǵylǵan kapıtan Nıetqalıev tergeý abaqtysynda. Bul materıal «Tárbıesi nashar polıtseıler jazalandy» degen taqyryppen berildi.
Osy basylymda «Júz joǵary oqý orny qalady» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Bilim jáne ǵylym mınıstri Úkimet úıinde lobbısterdiń ózine qarsy júrgizip jatqan shabýylyna shaǵymdandy. BǴM basshysy buǵan deıin de jekelerdiń JOO-laryn jabamyn dep, «mıllıardtaǵan qarjylar múddesine» qaıshy kelip qalǵandyǵyn, nátıjesinde, sol mıllıardtardyń ıeleri ózine óre tura qarsy shyqqandyǵyn málimdegeni este. Biraq bul joly olardyń tizesi qatty batty ma, kim bilsin, Baqytjan Jumaǵulov bıik laýazymdy lobbısterdiń attaryn naq ataýǵa shaq qaldy. Áıtkenmen bar kúshin jıyp, qoımaı-qoımaı tyqaqtaǵan jýrnalısterdiń «arandatýyna» boı bermeı, taǵy da «emeksitip» baryp, aıaǵyn jıdy. Mınıstrler kabınetiniń keshegi otyrysynda Bilim jáne ǵylym mınıstri B.Jumaǵulov qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń sany alda taǵy kúrt qysqartylatyndyǵyn málimdedi. Sóz basynda mınıstr otandyq JOO-lardyń «akademııalyq erkindigi» jáne «avtonomııalylyǵy» arttyrylyp jatqandyǵyn habarlady.
***
«Alash aınasy» gezetiniń jazýynsha, Ortalyq Azııa ǵana emes, TMD sheńberinde ozyq sanalatyn memlekettik qyzmettiń qazaqstandyq úlgisi reformanyń taǵy bir tyń tolqynyn bastan ótkermek. Óıtkeni kesheden bastap buǵan deıin el Parlamenti qoldap, Memleket basshysy qolyn qoıǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik qyzmet máseleleri boıynsha keıbir zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy óz kúshine endi. Jańa zańnyń jańalyqtary týraly Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngide Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Báımenov birshama túsinik bergen bolatyn. Bul jaıynda «Memlekettik qyzmet «bastyqsyz» qaldy» atty maqalada jazylǵan.
«Basynan baǵy taıǵan, qý men qazy azaıǵan, Balqashtyń tatar dámi, kórer qyzyǵy týraly kem jazylyp júrgen joq. Jerine jete aıtylyp, jetemizge quıyp bergendeı-aq. Eldegi iri kólder úshtigindegi Balqashtyń baǵy men sory haqynda qany sorǵalaǵan máseleler bar. Kóldiń basynda kókeıdi tesken kóp jaıt bar. Desek te... Buıyrsa, kóldiń mańynda týrızmniń kórigi qyzyp, bazary tarqamaıdy degen dámemiz taýdaı. Búgingi jupyny tirligi dúr silkinip, qyran qustaı qaıta túleıdi degen úmitti Úkimet músheleriniń keńesinde Elbasy tutatyp berdi. Sol «úmitti sáýle etip kóz kóp qadalǵan» (Abaı) keıipte otyr jurtshylyq...», dep jazady «Alash aınasy» búgingi sanyndaǵy «Balqashtyń baǵy ashylar kún bar ma?» atty maqalada.
