«Týǵan jer» baǵdarlamasyna ár azamat óz úlesin qosýy kerek - Qazbek Quttymuratuly
Onyń aıtýynsha, qazaq «Otan otbasynan bastalady» deıdi. ıAǵnı, Otandy súıýdiń irgetasy aldymen týǵan jerge degen súıispenshilikten qalanady. Sondyqtan memleket basshysy usynyp otyrǵan «Týǵan jer» baǵdarlamasyn kóp bolyp, qoldap alyp ketý kerek.
«Baǵdarlama nege «Týǵan jer» dep atalady? ...Jalpy, baǵdarlamanyń máni nede? Birinshi, bul bilim berý salasynda aýqymdy ólketaný jumystaryn júrgizýdi, ekologııany jaqsartýǵa jáne eldi mekenderdi abattandyrýǵa basa mán berýdi, jergilikti deńgeıdegi tarıhı eskertkishter men mádenı nysandardy qalpyna keltirýdi kózdeıdi. Patrıotızmniń eń jaqsy úlgisi orta mektepte týǵan jerdiń tarıhyn oqýdan kórinis tapsa ıgi. Týǵan jerdiń árbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr shertedi. Árbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler bar. Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Osynyń bárin jas urpaq bilip ósýge tıis. Ekinshi, basqa aımaqtarǵa kóship ketse de, týǵan jerlerin umytpaı, oǵan qamqorlyq jasaǵysy kelgen kásipkerlerdi, sheneýnikterdi, zııaly qaýym ókilderi men jastardy uıymdastyryp, qoldaý kerek. Bul - qalypty jáne shynaıy patrıottyq sezim, ol árkimde bolýy múmkin. Oǵan tyıym salmaı, kerisinshe, yntalandyrý kerek. Úshinshi, jergilikti bılik «Týǵan jer» baǵdarlamasyn jınaqylyqpen jáne júıelilikpen qolǵa alýǵa tıis. Bul jumysty óz betimen jiberýge bolmaıdy, muqııat oılastyryp, halyqqa durys túsindirý qajet. Týǵan jerine kómek jasaǵan jandardy qoldap-qurmetteýdiń túrli joldaryn tabý kerek. Bul jerde de kóp jumys bar. Osy arqyly qalalardy kógaldandyrýǵa, mektepterdi kompıýterlendirýge, jergilikti joǵary oqý oryndaryna demeýshilik jasaýǵa, mýzeıler men galereıalar qoryn baıyta túsýge bolady. Qysqasha aıtqanda, «Týǵan jer» baǵdarlamasy jalpyulttyq patrıotızmniń naǵyz ózegine aınalady. Týǵan jerge degen súıispenshilik Týǵan elge - Qazaqstanǵa degen patrıottyq sezimge ulasady», dep jazdy Prezıdent.
2012 jyldan beri batysqazaqstandyq sanaýly azamattyń óz kúshimen ǵana shyǵyp kele jatqan «DANAkaz» tarıhı-tanymdyq jýrnalynyń da basty maqsaty eń aldymen týǵan jerdiń tarıhyn túgendeý, tulǵalarymyzdy taný, ólke tarıhynyń óshpes paraqtaryn jańǵyrtý bolatyn. Batys Qazaqstan oblysynda jıi kezdesetin, ókinishke qaraı, sońǵy jyldary jappaı tozyp, joıyla bastaǵan, HVIII-HH ǵasyrlarǵa tán arab jazýly qulpytastardy da zertteý arqyly baba tarıhymyzdyń bos qalǵan aqtańdaqtarynyń ornyn toltyrýdy maqsat ettik. Óńirdegi eki oblystyq, 12 aýdandyq gazettiń basyn biriktiretin «Jaıyq Press» JShS bastamasymen HH ǵasyrdyń basynda ult zııalylary asqan qıyndyqpen shyǵaryp, qarańǵy qazaq qoǵamyna shyraq etip taratqan alǵashqy basylymdar - «Qazaqstan», «Uran», «Durystyq joly», «Ushqyn» sekildi gazetterdi de túgendep, qazirgi álipbıge aýdaryp, kitap etip shyǵarǵanda, qazaq zııalylarynyń, Alash arystarynyń qalamynan týǵan ár sóz búgingi oqyrmanǵa sol kúıinde jetsin degen oıda boldyq. Bul oı, bul jumys búgin, mine, Elbasymyzdyń jańa baǵdarlamasynan qoldaý taýyp otyr.
Jaqynda ǵana 57 musylman memleketiniń basyn qosqan halyqaralyq IRCICA ortalyǵy Batys Qazaqstan óńirindegi arab jazýly qulpytastardy «birtutas Islam mádenıetiniń qundylyǵy» dep jarııalap, aǵylshyn tilinde birneshe kitap shyǵarýǵa nıetin bildirdi. Qazaq jeriniń, sonyń ishinde Batys Qazaqstan ólkesiniń HH ǵasyrǵa deıingi rýhanı damýy, dinı qaıratkerler men meshit-medreseler tarıhy búginde álem zertteýshilerin de qyzyqtyryp otyr. Batysqazaqstandyq tarıhshy, ǵylym kandıdaty Jánibek Ismýrzın de osy taqyrypta izdenis ústinde. Osyǵan oraı bıyl ǵasyrlyq toıy atalyp ótiletin «Oral óńiri» jáne «Prıýrale» gazetterinde arnaıy habarlandyrý jarııalap, ólkemizde bolǵan dinı ortalyqtar, ıshan-qaziretter týraly el ishindegi derekterdi jınaýǵa kiristik. Qazirdiń ózinde oqyrmandardan tyń málimetter kelip túse bastady. Halqymyzdyń ulttyq rýhanı tarıh taqyrybyna qyzyǵýshylyǵy kúshti, bul bizdi qýantady. Bul baǵyttaǵy izdenister Prezıdent maqalasynda aıtylǵan: «Týǵan jer» baǵdarlamasynan bólek, biz halyqtyń sanasyna odan da mańyzdyraq jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirýimiz kerek. Ol úshin «Qazaqstannyń qasıetti rýhanı qundylyqtary» nemese «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy kerek. Árbir halyqtyń, árbir órkenıettiń barshaǵa ortaq qasıetti jerleri bolady, ony sol halyqtyń árbir azamaty biledi. Bul - rýhanı dástúrdiń basty negizderiniń biri», degen sózimen úndesedi.
«Biz, qazaqtar, rýhanı otarshylyqtyń birneshe kezeńinen ótip, Qudaıdyń qoldaýymen ǵana aman qalǵan qazaqpyz. Áıtpese bizdiń qasıet tutar qulpytastarymyz qıratylyp, bordıýr ornyna nemese irgetasqa tóselgeni kúni keshe ǵana edi. Áýlıelik oryndarymyzdyń bári súrilip, joıylyp, tamyry joq qańbaq halyqqa aınala jazdaǵanbyz. Biraq, Qudaıdyń nazary túzý eken, mine, barymyzdy saqtaýǵa, joǵymyzdy túgendeýge múmkindik týyp otyr», dep túıindedi oıyn Qazbek Quttymuratuly.
