Tirshilik daǵdysynan etnosportqa deıin: Ulttyq sport túrleri qalaı qalyptasty
ASTANA. KAZINFORM – Naýryznama onkúndiginiń jetinshi kúni – Ulttyq sport kúni. Keıbir ulttyq sport túri áýelden saıys retinde oılap tabylǵan. Al keıbiri burynǵy kóshpendi mádenıette kúndelikti ómir daǵdysy ne taǵdyr sheshti saıys bolǵan da, ómir saltynyń evolıýtsııasy arqyly qazirgi tańda etnosportqa aınalǵan. Búgingi maqalamyzda kóshpendilerdiń kúsh synasý mádenıetine sholý jasaı otyryp, ulttyq sport túrleri tarıhı kezeńderde qandaı damý satylarynan ótkenine kóz júgirtemiz.
Jamby atý – handar kúıeý tańdaıtyn mektep
Jamby kóne túrik tilinde «ıambý», ıaǵnı quıma altyn nemese kúmis degen maǵyna beredi. Іri qara nemese usaq maldyń tuıaǵy músindes bolǵandyqtan, túrine qaraı taıtuıaq, qoıtuıaq, attuıaq, asyq jamby, besik jamby, túıekóz jamby, qoıbas jamby dep atalǵan. Jasalǵan metalyna baılanysty kúmis jamby, altyn jamby, qola jamby dep bólingen.
Orta ǵasyrdan bastap aqshanyń ornyna júrgen, ony bizdiń babalarymyz da qoldanǵan. Qazaqtarda jambynyń «Aıqabaq», «Altyn qabaq» atty túrleri bolǵan. Bulardy atalarymyz bıik baǵananyń basyna nysana retinde ilip qoıyp, mergenderge attyrǵan. Atpen shaýyp kele jatyp, jebesin dál tıgizgen adam – sur mergen, qas mergen sanalǵan jáne sol saıystyń shartyna qaraı qymbat syılyq alǵan. Bul saıysta kózge túsken sadaqshylardan arnaıy top qurylyp, olar soǵys kezinde arnaıy kúshtik qurylym retinde paıdalanylǵan.
Bıik baǵananyń basyndaǵy alaqandaı ǵana jambyny atpen shaýyp kele jatyp atyp túsirý úshin mergenge tek sadaq atý sheberligi azdyq etedi. Attyń ústinde tepe-teńdikti saqtaý, attyń jyldamdyǵynan jebeniń ushý barysynda jyljý traektorııasyn esepteý, oǵan jeldiń áserin baǵamdaý – bári-bári sapalyq qasıetterdiń asa joǵary bolýyn talap etedi.
Adamnyń mıy bes bólikten turatyny belgili. Kóp jaǵdaıda sonyń oń jaq jarty shary men sol jaq jarty sharynyń biri basymdyqta bolyp, negizgi qyzmetti atqarady. Al eger eki jarty shar da teńdeı qyzmet atqaratyn bolsa, adamnyń oılaý, sheshim qabyldaý, qyraǵylyq qabiletteri áldeqaıda joǵary bolady. Sondyqtan qazir bala mıynyń eki jarty sharyn da qatar damytatyn túrli jattyǵýlar oılap tabylyp jatyr. Dál osy qasıetti, ıaǵnı adam mıynyń negizgi eki bóliginiń qatar damyǵanyn anyqtaýdyń eń kóne tásili – osy jamby atý bolsa kerek. Sebebi qazirgi ǵylym mıynyń eki jarty shary da qatar jetilgen, dálirek aıtqanda ońqaı da, solaqaı da ata beretin sadaqshylardyń dáldik qabileti joǵary bolatynyn anyqtap otyr. Adam anatomııasy jaıly bilim áli ashylmaǵan erte dáýirde handardyń bul qasıetti qalaı bilgenin dóp basyp aıtý qıyn, biraq bir anyǵy – ony bilgen jáne «arnaıy jasaq» jasaqtaýda, ózine kúıeý bala tańdarda qoldanǵan.
Qazirgi zamanda el bıleýge laıyq shyn myqtyny, shyn laıyq tulǵany tańdaý tásilin «majorıtarlyq» dep ataıdy. Jetilgen zamanaýı qoǵamda ondaı tulǵany tańdaý úshin ádil saılaýdyń bolýy jetkilikti. Al erte dáýirde azamat erdiń asylyn tanýdyń joly da ózgeshe bolǵan. Túrki urpaqtary ózge halyqtardaı tarıhyn qaǵazǵa hattamaǵan, ańyz-áfsanalarynda, jyr-dastandarynda saqtaǵan. Onyń ishinde ásireleý men ádebı shyndyq basym bolǵanymen, keıbir oqıǵalar men dástúrlerge qatysty málimetterdi arshyp alýǵa ábden bolady.
Mysaly, «Qobylandy batyr» jyrynda qalmaq hany óziniń qyzyn altyn jambyny atyp túsirgen mergenge beretinin aıtyp, jar salatyn tusy:
Aı astynda aspanǵa
Qurdy baqan qaqtyryp,
Altyn teńge attyryp,
Jambyny atyp túsirgen
Qurtqany sulý sol alar..., – dep keledi.
Osy altyn teńgeni Qobylandy batyr atyp túsirip, Qurtqa sulýdy jar etedi:
Qolyna alyp tolǵanyp,
Qozy jaýyryn jebeni,
At ústinen shirenip,
Sonda turyp tartady.
Qurýly baqan basynda,
Eki bólip ushyrdy,
Aı astynda teńgeni...
Bul dástúr kúni keshegi Abylaı zamanyna deıin saqtalǵanyn Sáken Seıfýlınniń «Kókshetaý» poemasynan ańǵaramyz. Onda tutqynǵa túsken qalmaq qyzy ózine talasqan qazaq batyrlaryna shart qoıady: «Taý basyna oramal ilemin, kim atyp túsirse, soǵan jar bolamyn».
Osy sát jyrda bylaı keledi:
...Qalyń qol gýildeıdi antalasqan,
Báseke bir qyz úshin taıtalasqan.
Bir tasqa top janynda qyz da shyqty.
Tartystyń sebepkeri jantalasqan.
Batyrlar shirenisip tizbektelip,
Tartysty sadaqtaryn «Abylaılap»
Dúmpildep sadaq oǵy ysqyrady,
Oıqastap attary oınap pysqyrady.
Yshqynyp jolbarystaı kúshin ólshep,
Batyrlar sadaqqa oǵyn qystyrady.
Atqan oq tasqa tıip jarqyldaıdy,
Shyńda oınap bala búrkit shańqyldaıdy.
Oqtaryn oramalǵa jetkize almaı,
Batyrlar birazdan soń «qarqyndaıdy»...
Saıyp kelgende «Jamby atý» — túrki mádenıetinde kóneden kele jatqan jaýyngerlik saıys ekenine kóz jetkizemiz. Jaýgershilik zamanda mergen adamnyń joǵary baǵalanǵanyn hannyń ózi qyzyn bergen salttan ańǵaramyz.
Búgingi kúni Ulttyq sport qaýymdastyǵyndaǵy 10 federatsııanyń biri osy sport túrimen atalady. Beıbit zamanda jarystyń mazmuny da, baǵalaý ádisi de ózgergen. Sadaqshy atpen shaýyp bara jatyp, 3 nysanany kózdep atady. Nysanadaǵy ár sheńberde baldyq baǵamy jazylǵan, soǵan saı upaıy anyqtalady. Jyl saıyn eresekter, jastar, jasóspirimder arasynda jamby atýdan respýblıkalyq birinshilikter ótkizilip turady.
Sonymen qatar 2017 jyly elorda tórinde ótken EKSPO kezinde jamby atýdan tuńǵysh álem birinshiligi uıymdastyryldy.
Kókpar evolıýtsııasy: ańshylar oıyny, áskerı jattyǵý, etnosport
«Adamdy Qudaı Jerge top etkizip túsire saldy» deıtin nusqany din, «adam – evolıýtsııa arqyly búgingi antropologııalyq turpatqa jetti» deıtin nusqany ǵylym aıtady. Sol evolıýtsııa zańdylyqtaryna baǵyna sóılesek, adamnyń bir kezderi jabaıy ańǵa para-par tirshilik keshkenin joqqa shyǵarmaımyz. Ol kezderi til joq, ym bar. Ymmen uǵysýdyń tildesýden bir artyqshylyǵy: ym tilin bilgen jan tek adammen emes, tutas tabıǵatpen túsinise alady. Ym dese búgingi adam ıshara maǵynasynda qabyldaıdy ǵoı, ásilinde ol óte kólemdi aqparattar jıyntyǵyn bildirse kerek. Qazaqtyń «ymdy bilmegen dymdy bilmeıdi» deıtini, «bilim» sózin «bil+ym» dep (aqparatty bilý), ǵylym sózin «qyl-ym» dep (bilgen aqparatty qylý, ıaǵnı praktıkada júzege asyrý) tarqatatyny da sol. Tabıǵat ana bizge ymmen kóp aqpar aıtyp turǵanyn qazirgi adam da joqqa shyǵarmaıdy, biraq umytqan. Máselen,
Uzyn quıryq ınelik,
Inelikke tımelik.
Tikushaqty jasadyq,
Inelikten úırenip.
Sýda júzgen balyqty
Baqyladyq baıypty.
Soǵan qarap jasadyq,
Biz súńgýir qaıyqty, - degen beıkúná taqpaqty bastaýysh synyp oqýlyqtarynan bárimiz oqyp, jattadyq. Biraq onyń astarynda «adam balasy tabıǵat anadan kóp málimet aldy» degen oı jatqanyn tereń túısine bermedik.
Qazaqtyń jeti atadan qyz alyspaıtyn saltynyń da túbin qýsań jylqy totem bolǵan dáýirge tireledi. Óz qulynyna shappaıtyn, qan tazalyǵyn saqtaıtyn jylqynyń qasıetimen tamyrlas bolyp shyǵady. Bul adamzattyń tabıǵattan keıbir tehnologııalardy ǵana emes, rýhanı qundylyqtar men mádenıetterdi de kóshire alǵanynyń kórinisi. Keıin jylqy totemdikten túsip, qasqyr «Qudaı bolǵan» kezde de túz taǵysynan talaı qasıetti, mádenıetti sińirdik. Sonyń biri – «Kókpar» oıyny.
Kókpar oıynynyń shyǵý tarıhy jaıly dolbar kóp. Aı múıizdi eshki, serke, iri qarany Aıdyń sımvoly sanap, ony qurbandyqqa shalýdy Kúnge tabynýshylar shyǵardy deıtin de nusqa bar. Qasqyr aýlaý kezinde týǵan oıyn dep te túsindiretinder kezigedi. Alaıda bizdiń patsha kóńilimizge qona ketken nusqany ótken ǵasyrdyń 80-jyldary sovettik etnograf G.N. Sımakov aıtypty:
— ... Bul ejelgi ań aýlaý tásili, onymen birge qasqyr soqqan ańshynyń aldyna óńgergen ańyna basqalary talasyp, odan tartyp alýǵa umtylysatyn bolǵan. Osylaısha, ázildese, talasa-tarmasa otyryp, aýylǵa jetkenshe «kók bóri» oınasatyn bolǵan. Biraq aýylǵa jetkende qasqyrdy soqqan jigit alady eken.
Akademık Á.H. Marǵulan óziniń «Qazaq álemi/Mır kazaha» kitabynda: «Syrdarııanyń tómengi saǵasy men Aral mańyn mekendegen saq taıpalary jyl saıyn bórini kıe tutý qurmetine arnap, qasqyr terisin jamylyp, betperde taǵynyp, atty saıystar ótkizetin bolǵan. Bul dástúr túrki-mońǵol taıpalarynda áli kúnge deıin saqtaldy. Qazaq, túrikpen, qyrǵyz elderinde bul oıyn «kókbor» (kak bar) - sury qasqyr degen ataýmen saqtalǵan, - dep V.V. Radlov pen S.V. Kıselevtardyń eńbekterine silteme jasaıdy.
Qalaı bolǵanda da bul oıynnyń qasqyr totem bolǵan dáýirge qatysy bar bolyp shyǵady. Álde qasqyr aýlaý kezinde týǵan, álde qasqyrlarǵa eliktep aýlanǵan ańǵa talasýdan týǵan dep túsinsek, oıynnyń shyǵý tarıhynan kóp alshaqtaı qoımaıtynymyz anyq.
Áýelde ańshylardyń oıyny ǵana bolǵan «Kókpar» túrki álemi alyp ımperııa quryp, búkil Eýrazııany ýysynda ustaǵan orta ǵasyrlarda praktıkalyq máni ózgerip, áskerı jattyǵýdyń bir túrine aınalyp shyǵa keledi. Ony jazýshy, etnograf A. Qalıuly:
«Kókpar tartý – áskerı jattyǵýlardyń bir túri. Túrik qaǵanatyndaǵy «Derbes bóri jasaq» degenimiz osyndaı jattyǵýdan ótip saılanǵan batyrlar toby edi», – dep jazǵan eken.
Jaýdyń ortasyna jaryp kirý úshin áýeli omyraýy daladaı apaıtós attardy daıyndap, shynyqtyrý kerektigi onsyz da túsinikti ǵoı. Osy tájirıbe búgingi tańda «kókpar atyn daıarlaý» mektebine aınalyp, áli kúnge negizi úzilgen joq. Búgingi kókparshy topty jaryp kirse, maqsaty serkeni qanjyǵaǵa óńgerý ǵana desek, «derbes bóri jasaqtyń» mıssııasy odan áldeqaıda mańyzdy bolǵan. Jaý ortasynda qalyp bara jatqan handy, batyrdy ajal tyrnaǵynan arashalap qalý kerek bolǵanda dál osy «arnaıy atty jasaq» qıqýlap kelip qıǵashtaı tıetin. Arǵyny aıtpaǵanda, Abylaıdyń ózi osyndaı tásilmen bir ólimnen qalǵan eken.
Ańyzǵa sensek, Abylaı jaý qolyna túsýge aınalǵanda Jánibek batyr kıip-jaryp kirip, Abylaıdy qutqarmaqqa astyndaǵy kók dónenin usynǵan eken. Han áýelde bozbalanyń astyndaǵy dónenge minip qashýdy ar sanap, bas tartsa kerek. Sonda Jánibek «altyn basyńdy jaýǵa aldyrǵansha, ózim alaıyn» dep qylyshyn sýyryp, tura umtylypty. Balanyń susynan alǵan betinen qaıtpasyn sezgen Abylaı kók dónenge minip, aqyry jaý qolynan sytylyp shyqqan eken.
Handyq dáýirde kókpar oıyny jappaı kókpar túrinde ótip, oıyn sońynda qanjyǵasynan serkeni eshkimge aldyrmaǵan shabandoz ony ala qashyp, ózi qalaǵan úıdiń bosaǵasyna ákep tastaıtyn bolypty. Sol úı ıesi serkeniń etin asyp, keshke sol úıde bastańǵy ótetin dástúr qalyptasqan.
Búginde kókpar oıyny kórermen tartýǵa beıimdelip, komandalyq oıynǵa aınaldy. Erejeleri bekitip, resmı túrde ulttyq sporttar tizimine endi.
Elimizde «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin ótkizý barysynda Kókpardan І Álem chempıonaty ótti. Onda álemniń 15 elinen 150-ge jýyq sportshy baq synady.
2024 jyly ótken V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynda da eń tartysty báseke osy kókpar oıynynda boldy. Shabandoz balýandar at sporttarynan elimizge basty qarsylas sanalatyn Qyrǵyzstan komandasyn jeńgende qazaqstandyq jankúıerlerdiń qýanyshynda shek bolmady.
Habarshydan «týǵandar»: joryqshy, jýrnalıst, qonaqúı qyzmeti...
Adamzat tarıhyndaǵy terrıtorııalyq turǵyda eń alyp ımperııa – Mońǵol ımperııasy. Tórt ǵasyrǵa jýyq tarıh sahnasynan túspegen alyp qaǵanatta memlekettik isti júrgizý úshin minsiz baılanys júıesin qurý kerek boldy. Osy kezde eldiń bir shetinnen bir shetine shuǵyl habar jetkizetin qyzmet túri jetildirildi. Mundaı habar jetkizý tásili oǵan deıingi Túrki qaǵanaty dáýirinde de bolǵany anyq, biraq bizge dál osy Shyńǵys han dáýirinen málimetter kóbirek jetken.
Habarshy qyzmeti tutas jeliden quraldy. Shuǵyl málimetti alǵan adam toqtaýsyz 40-50 shaqyrym júrip, ony kelesi habarshyǵa jetkizip otyrǵan. Ol da óz kezeginde osylaı úshinshi habarshyǵa qaraı shapqan. Qajet jaǵdaıda qos atty kezek minip, habardy barynsha shuǵyl jetýge mashyqtanǵan.
Habarshy minetin attar uzaq jolǵa tózimdi qazanat tuqymnan saılanǵan. Jer aýmaǵy úlken bolǵandyqtan, kóshpendilerde jylqynyń dál osy júrisinen tanbaıtyn, júriske tózimdi qasıeti joǵary baǵalanǵan.
Búginde ulttyq sport túrleriniń qatary «Joryq» at sporty resmı túrde engen. Olardyń «Uly dala joryǵy» dep atalatyn marafon-báıgesi ótip turady. Bul - Qazaqstan aýmaǵynda ótkiziletin, al jalpy qashyqtyǵy 1200 shaqyrymnan asatyn álemdegi tuńǵysh at marafony.
Marafon Qazaqstannyń bos jatqan en dalasynda, shóleıt jerlerinde, ıaǵnı aýa raıy jıi kúrt qubylatyn klımattyq aımaqtarynda, temperatýra aıyrmashylyǵynyń tabıǵı jaǵdaıynda ótkiziledi.
Marafonnyń biregeı ereksheligi – jalpy synaq ýaqytyna arnalǵan jarysty ótkizýdiń komandalyq prıntsıpi. Marafon tuńǵysh ret 2022 jyldyń 18-29 qyrkúıek aralyǵynda Qazaqstanda, 5 oblystyń (Aqmola, Qaraǵandy, Ulytaý, Qyzylorda jáne Túrkistan oblystary) aýmaǵynda ótti.
***
Qazaq jýrnalıstıkasynyń qara nary, uzaq jyldar qazaq baspasózderinde qyzmet ótken, ómiriniń sońǵy jyldarynda EUÝ-da ustazdyq qyzmet atqarǵan ǵalym Sembaı Qısymov birde:
«Alǵashqy adamdar dáýirinde bireý tasada jyrtqysh ań ańdyp jatqanyn óz qaýymyna aıtyp kelgen kezde jýrnalıstıka ómirge keldi» degen pikir bar. Kóshpendilerde habarshy degen bolǵan, ol bir ordadan bir ordaǵa memlekettik mańyzy bar málimetti jetkizgen, buny bizdiń tarıhymyzdaǵy alǵashqy maqsatty túrde taratylǵan málimet deýge bolady. Qazaq jýrnalıstıkasynyń alǵashqy sıpatyn osydan izdeý kerek» degen bolatyn.
Habarshynyń bir mindeti jaraý atyn saılaı bilip, alys joldy jyldam eńserý bolsa, bir mindeti habardy buzbaı, durys jetkizý. Osy oraıda Sembaı ustazymyzdyń «qazaq jýrnalıstıkasynyń alǵashqy sıpatyn osydan izdeý kerek» degen sózi eriksiz oıǵa oralady.
***
Alyp dalada ár 50 shaqyrym saıyn el qonbaıtyny belgili ǵoı. Sonda habarshynyń qosy keı jaǵdaıda elge jaqyn tigilse, keı jaǵdaıda japan túzde de tigiletin bolǵan. Ol qostyń endi bir fýnktsııasy — habar alyp kelgen adamdy ózegi talyp jetkende kútip alyp, atyn sýytyp, ózin demaltý, as-sýyn berip qýattandyrý. Sondyqtan qosta uzaq saqtalatyn azyq túrleri, mańynda sý kózi bolýy shart. Osy qostar qyzmeti keıin damı kelip, stansalardyń qyzmetin qalyptastyrǵan.
Mońǵol ımperııasyna keıin jer aýmaǵy alyp memleket – Reseı patshalyǵy boldy. Dál osy patshalyq dáýirlep turǵan shaqta, 1878 jyly basylyp shyqqan Lev Tolstoıdyń «Anna Karenına» romanynda qostardyń stansaǵa aınalý satysynyń alǵashqy kezeńi beınelenetin tus bar. Bas keıipkerdiń biri Alekseı Karenın alys joldan kele jatyp, bir úıge toqtaıdy. Ol jerde ózi tamaqtanyp, tynyǵady. Sol úıdegi qyzmetshi shanaǵa jegilgen atyn sýytyp, túnimen jem-shóbin beredi. Bul — osyndaı qyzmet kórsetý úshin jol boıyna salynǵan jáne elden jyraqta japadan-jalǵyz turǵan úı. Arada biraz ýaqyttan soń osyndaı qyzmet kórsetýshi úıler shaǵyn stansalarǵa aınalyp, qonaq úı qyzmeti jandana bastaıtyny tarıhtan belgili. Sonda zamanaýı ekonomıkanyń bir salasy – qonaqúı qyzmeti bizdiń tarıhta qaı kezeńnen bastaý alady degen saýaldyń jaýabyn izdeseń, habarshylar tigetin qara qostan bir-aq shyǵasyń. Buǵan «qazaq aýyldarynda baılar jolaýshy túsetin úı tigip otyratyn» dep daý aıtýǵa da bolady, biraq onyń jóni men joly múlde bólek der edik.
HH ǵasyrdaǵy ǵylymı tehnıkalyq revolıýtsııa bar joǵy 100 jylda kólik, kommýnıkatsııa, aýyl sharýashylyǵy salasyn adam tanymastaı ózgeriske ushyratty. Bizdiń babalar jabaıy ań-qusty, janýarlardy qolǵa úıretý arqyly dál osy salalarda erekshe mádenıetter qalyptastyrǵan edi. Búgingi zamanda WhatsApp-pen-aq joldanatyn habarlamany jetkizý úshin eshkimniń atqa mine sala shappaıtyny túsinikti. Al ótken tarıhymyzdaǵy mádenı qundylyqtar jadymyzdan óship ketpeýi kerek. Sondyqtan da bir kezdegi tirshilik daǵdylary etnosport formasynda ómir súrip keledi.
Memleketimiz kóshpendi babalardyń tól mádenıetin saqtaýdy óz saıasatynyń ajyramas bóligi sanaıdy. Búginde osy maqsatta Ulttyq sport qaýymdastyǵy qurylyp, Kókpar, Jamby atý, Aýdaryspaq, Teńge ilý, Báıge, Sadaq atý, Qusbegilik, Toǵyzqumalaq, Asyq atý, «JORYQ» at sporty syndy 10 federatsııa jumys istep tur. Bular ulttyq oıyndardy, ulttyq sport túrlerin tolyqtaı derlik qamtıdy.
2024 jyly elimizde V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyny ótti. Oǵan 90-ǵa jýyq memleketten 2500-den astam sportshy qatysyp, 21 sport túrinen 97 medal jıyntyǵyn sarapqa saldy. Baıraqty básekede Qazaqstan quramasy 44 altyn, 33 kúmis, 37 qola medalmen jalpykomandalyq esepte birinshi oryndy jeńip aldy. Bul túrki tektes memleketter ishinde kóshpendiler sporty Qazaqstanda eń jaqsy saqtalyp, damyǵanyn bildirse kerek.
Jas urpaqtyń etnosportpen kásibı turǵyda shuǵyldanýyna da den qoıylǵan. Máselen, Astanada ulttyq sport ýnıversıteti salynyp jatyr. Onyń qurylysy bıyl aıaqtalady dep josparlanyp otyr.
