Tozyǵy jetken dástúr tusaý emes pe? - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 25 maýsym, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Tozyǵy jetken dástúr tusaý emes pe?» degen taqyryppen maqala shyqty. Basylymnyń jazýynsha, bir kezde «dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» degen taqyrypta maqalalar baspa betterinde jaryq kórip turatyn. Ozyǵy bar degen uǵymǵa qoǵam damýyna kedergi keltirmeıtin keıbir ádet-ǵuryptar jatatyn. Máselen, úlken kisige izet kórsetip, sálem berý, sózin bólmeý, ótirik, maqtanshaqtyqty qoldamaý, otbasyna berekeli bolý, aralasyp júrgendermen durys qarym-qatynas jasaý, t.b. Sonymen qatar, ádet-ǵuryptar ishinde kúni ótken, kertartpalyq ról atqaratyndary da bar. Bir zamandarda qazaq arasynda qyz alyp, úılený úshin «qalyń mal» tóleý tártibi bolǵan. Sonyń nátıjesinde baılyǵy mol adamdar eki-úsh áıeldiń ústine tańdap, jas qyzǵa úılený kádesi oryn alǵan. Árıne, bul qyzǵa zorlyq, sumdyq edi. Osyǵan oraı «qyz alyp qashý» kádesi paıda boldy. Basta onyń sebebi bylaı bolatyn. Eki jas birin biri unatady, biraq «qalyń mal» tóleýge shamasy joq. Sodan, keıde, qyz ben jigit kelisip, barar jeri, basar taýy belgisiz bolsa da, elden qashatyn. Arty úlken daýǵa aınalatyn bolsa da. Biraq, keıin bul bastama qyzdy zorlyqpen, eriksiz alyp qashatyn jaman ádetke aınaldy. Sondyqtan emes pe, 1917 jyldy qazaq jerinde paıda bolǵan «Alash» partııasy áıel teńdigine baılanysty «qalyń malǵa», «qyz alyp qashýǵa» alǵash tyıym saldy. Bul ádetti ustaǵandardy keńes qoǵamynda da zańmen jazalaıtyn. Biraq, egemendigin alǵan Qazaqstanda alǵashqy kezderde bul ádetti jańǵyrtýǵa tyrysqan faktiler baıqaldy, keıin umytyla bastady.

Sondaı umytylǵan ádetterdiń biri - qyzdardyń kúıeýge shyqqanǵa deıin basyna qyzyl oramal, kúıeýge shyqqan kúnnen bastap aq jaýlyq tartatyny. Ol ádet te umytyldy. Biraq, daǵdy boıynsha kúni ótken keıbir ádetterdiń boı kórsetip júrgenderi de bar. Endi solarǵa toqtar aldynda aıtarymyz: «Dástúr degen ne?» Eger bir nárse qaıtalaı berse, halyq oǵan daǵdylansa, ol saltqa aınalady. Dástúr degenimiz mine sol, úırenshikti ádet. Qoǵamymyzda tozyǵy jetken qazaq dástúrleriniń biri beıtanys adammen kezdeskende «rýyn» suraıtyny. Árıne, munda turǵan eshnárse joq. Káde. Keńes jyldarynda bul da umytyldy. Biraq, qazir bul káde jastar arasynda qaıta jańǵyrýda. Ásirese, bul eski ádettiń Qazaqstannyń ońtústik oblystarynyń keıbir mektepterinde baıqalýy. Árıne, rýshyldyqtyń da tarıhy bar. Ol atam zamanǵa ketedi. Birigip ómir súrý - tabıǵat talaby. Qustar, janýarlar, shirkeıler, balyqtar top bolyp ómir súredi. Alǵashqy qaýymǵa deıin adamdar da otbasy, jaqyn týystarmen birigip ómir súrgen, top bolyp ań aýlaýǵa shyqqan. Keıin kele ósken, ulǵaıǵan týystyq qatynastardan «rý» qurylymy paıda bolǵan. Oǵan sebep bolǵan óndirýshi kúshterdiń eń tómendigi. Rýlyq turmys alǵashqy qaýymnan buryn dúnıege kelgen. Qolǵa jabaıy ańdardy úıretken kezderden alǵashqy qaýym ydyrap, kóshpeli turmys paıda bolǵannan bastap, ulys, taıpa, halyq bolyp, tirshilik etken. Keı jaǵdaılarda sol taıpa belgili basym rýdyń atymen de atalǵan. Ult bolyp ómir súrý taýarly-aqsha qatynasy damyǵan kapıtalızm zamanyna jatady. Endeshe, rýlyq qurylym tek sanada saqtalyp, dástúrge aınalǵany bolmasa, ómir shyndyǵyna esh qatynasy joq, sanadaǵy alǵashqy qaýym sarqynshaq jurnaǵy. Ony álemdik ǵalymdar áldeqashan dáleldegen. Al endi qazaqta jeti ataǵa deıin (shamasy 150 jyl) qyz alyspaıtyn jaqyn degen uǵymnyń mánisi, tipti, basqa. Bul tuqym tazalyǵy, genetıkaǵa baılanysty, kóshpeli aýyr turmys dáleldegen ómirlik, tirlik talaby. Bul maqala avtory - Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Dosmuhamed Kishibekov.

Elimiz qoǵamdyq damýdyń jańa belesine kóterildi. Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirý jónindegi kelissózderdi tabys­ty aıaqtady. Muny Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Úndeýinen oqyp, kóńilimiz marqa­ı­yp qaldy, deıdi «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy Qazaqstannyń DSU-ǵa enýine arnalǵan bette pikirin bildirgen dáriger epıdemıolog Nurııa Qaleshova.

Bul jaı aıtyla salatyn másele emes ekenin oǵan 19 jyl daıyndalǵanymyzdan da ańǵarýǵa bolady. Elbasy DSU-na múshe bolýdyń úlken jaýapkershilik júkteıtinin, onyń qıyndyqtary bolýy da múmkin ekenin osy jyldarda udaıy eskertip keledi. Soǵan aldyn ala daıyn bolý úshin qoldan kelgen jaǵdaılardy týǵyzdy da. Kásipkerliktiń keń qulash jaıyp damýy úshin kóptegen memlekettik baǵdarlamalar qabyldap, báse­kelestikke qabiletti ónim óndi­rýge alǵyshart jasady. Kóptegen daıyndyqtar da jasaldy. Qazirdiń ózinde saýda-sat­ty­­­ǵymyzdyń 90 paıyzy Dúnıejú­zi­lik saýda uıymyna múshe el­der­diń úlesine tıedi eken. Muny kúndelikti ómirimizde de aıqyn sezinip otyrmyz. Dúkender men bazarlardaǵy saýda sórelerinen qazir izdegenińdi tabasyń. Arzan da sapaly ónimder men taýarlardy tutyný tutynýshyǵa da tıimdi, - deıdi ol.

Tańdaý bar, unatqanyńdy satyp alasyń. Onyń ekinshi jaǵy, taǵy da sol óz taýarlarymyzdyń sapaly bolýyna táýeldi. Qaıtkende de, álemdik damýdyń qarqynyna ilesýimiz kerek. Bul bizge damyǵan 30 eldiń qataryna enýimiz úshin de kerek. Osy baǵdarlamany júzege asyra otyryp, taýarlar men ónim­derimizdiń sapasyn ýaqyt ozdyrmaı álemdik standarttarǵa saı etýdi qolǵa alýymyz qajet. Básekelestik júrgen jerde baǵa men sapa ǵana utys shyǵarary sózsiz. Shyny kerek, bul baǵytta otandyq taýar óndirýshiler men kásipkerlerimizdiń álde de shıraq qımyldaýlaryna týra keledi. Otandyq ónimderdi órkenıetti elderdegideı óńdep, orap, mádenıetti usyný jáne jarnamalaý da umytylmaýy tıis. Men qarapaıym tutynýshy kózimen qarasam, bizge neǵurlym arzan, anaǵurlym sapaly taýarlar men ónimder, qyzmetter kerek. Sondyqtan DSU-ǵa kirýdiń ózindik aýyrtpalyqtary bar ekenin de esten shyǵarmaǵan jón. Eń bas­tysy, básekege qabiletti taýarlar men ónimder óndirý, sapaly qyzmet kórsetý kásipkerlerimiz ben kásiporyndarymyzdyń kúndelikti ómir daǵdysyna aınalýy tıis. Sondaı-aq, otandyq ónimdi tutynýǵa degen kózqarasty qalyptastyrý da qajet. Biz DSU-nyń ózimizge paıdaly qaǵıdattaryn tıimdi paıdalanýymyz kerek. Dúnıejúzilik saý­da uıymyna múshe bolý órkenıet kóshine ilesýdiń naqty kórinisi deý oryndy. Al bizdiń el kóshke ilesý emes, ozyq elderdiń aldyńǵy leginen kórinýge baǵyt ustaýda. Olaı bolsa, bul bizge óte-móte qajet úrdis, - deıdi maman. ***

Sońǵy bes jylda balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetý boıynsha tirkelgen quqyq buzýshylyqtardyń sany eki esege ósken, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Balalardy qorlaýdy qalaı toqtatamyz?» atty maqalasynda.

Jaqynda Bas prokýror Ashat Daýylbaevtyń tóraǵalyǵymen zańdylyqty, quqyqtyq tártipti jáne qylmysqa qarsy kúresti qamtamasyz etý jónindegi úılestirý keńesiniń otyrysy ótip, onda sońǵy ýaqytta jynystyq zorlyq-zombylyq kórsetý derekteriniń, onyń ishinde kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty qylmystardyń jıilep ketýi jan-jaqty sóz boldy. Bas prokýratýra derekterine qaraǵanda, ásirese, sábılerge ja­salatyn aýyr qııanat aıryqsha alańdaýshylyq týdyrýda. 2014 jyly 943 sábı túrli qanypezer­lerdiń qurbanyna aınalǵan. Maý­symnyń basynan beri kámeletke tolmaǵandarǵa jynystyq qysym kórsetýdiń 16 deregi tirkelgen. Erekshe aıtylǵan másele - pedofılderdi kastratsııalaý. Bul oraıda dáriger-psıholog Lıýbov Gıbatýlına bylaı deıdi: «Naǵyz pedofıldik - aýrý. Naýqastyń balalarǵa qatysty nápsiqumar­lyq qııaldary bolady. Osy qu­mar­lyǵyn osy jerde jáne qazir oryndaı almaıtyny ony qatty mazasyzdandyrady. Syrt qara­ǵan­da bul qarapaıym adam, son­dyqtan da balany aıtpaǵanda, eresek adam da onyń pedofıl ekenin ańǵara almaıdy. Sonymen qatar krımınaldyq jańalyq­tar­dan kúnde estip jatqandaı, qyl­myskerlerdiń kópshiligi araq iship nemese basqa da masaıtatyn zattardy qoldanyp, mas kúıinde arsyz áreketterge baratyndar. Bular jaı ǵana buzylǵan adamdar. Medıtsınalyq turǵydan qaraǵan­da bulardyń barlyǵy pedofıl emes. Olar tek mas bolyp, ózderin ózderi ustaı almaıtyn jaǵdaıda ǵana sondaı bolady.

Pedofılder laıt jáne hard-pedofılder bolyp ekige bólinedi. Birinshilerden kóp qaýip joq. Bular - psıhologııalyq proble­ma­lary bar, qorlanǵan adamdar. Olar eshqashan óz qııaldaryn júzege asyrmaıdy. Eń qaýiptileri - hard-pedofılder. Olar ózderi­niń ne qalaıtyndaryn jaqsy biledi, barlyǵyn muqııat oılasty­ryp, kóbine toppen basqa qala­larda jumys jasaıdy. Jalpy, úlken kisilerdi qatty syılaıtyn, ony bedelge sanaıtyn, úlkenniń aıtqanyn buljytpaı tyńdaıtyn, qadir tutqannan «joq!» dep aıta almaıtyn balalar kóbine pedo­fılderdiń qurbany bolady. Qyl­myskerlerdiń qoldanatyn aı­lalary shash etekten: shokolad, kám­pıt berýden joǵalǵan mysy­ǵyn tabýǵa kómektesý sııaqty óti­nish­ter. Ata-analar balalary­nyń qaıda, kimmen qydyryp júr­genin bilýi kerek jáne qaraý­syz qal­dyr­maýy tıis. Qandaı jaǵdaı bolsa da, tanymaıtyn adammen sóılesý­ge bolmaıtynyn, ol atyńdy atap tursa da, jaqyn­damaý kerektigin jete túsindirý qajet».

«Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbektiń basshylyǵymen «Nur Otan» partııasy delegatsııasy «Edınaıa Rossııa» partııasy basshylyǵynyń shaqyrýymen Reseıge saparlatty, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Reseı sapary ekijaqty kelisimge bastady» degen maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, eki jaqty kezdesý barysynda Elbasynyń 5 ınstıtýttyq reformasy men «100 naqty qadam» baǵdarlamasy saralanyp, eki bıleýshi partııanyń arasyndaǵy ózara is-qımyl men áriptestik týraly kelisimge qol qoıyldy.

Sapar sheńberinde «Nur Otan» partııasynyń delegatsııasy «Edınaıa Rossııa» Bas keńesiniń hatshysy, RF FJ Memlekettik Dýmasy tóraǵasy­nyń orynbasary Sergeı Neverovpen júzdesti.

Kezdesý barysynda Baýyrjan Baı­bek «Nur Otan» men «Edınaıa Rossııa» partııalarynyń bıleýshi bolyp taby­latynyn jáne óz elderindegi zańna­malyq organdarda kópshilik daýysqa ıe ekenin atap ótti. ıAǵnı, partııalardy «Nur Otan» doktrına­syndaǵy, sondaı-aq «Edınaıa Rossııa» resmı tuǵyr­namasynda belgilengen ortalyq­shyl­dyq ıdeologııasy men ortaq kon­servatıvtik qundylyqtar biriktiredi.

***

Óskemende polıtseıler balalardan quralǵan esirtki satýshylardy ustady, dep jazady «Vremıa» gazeti « Molodo ı zeleno» degen maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, esirtki kartelinde qyzmet etkenderdiń barlyǵy jelkildegen jasóspirimder bolyp shyqqan. Tipti olardyń ekeýi jýyrda ǵana 16-ǵa tolypty. Olar esirtkini týra kolledjdegi sabaq kezinde sata bergen.

Quqyqqorǵaý organdarynyń málimeti boıynsha esirtki saýdasyna bes bala qatysty bolyp shyqqan, olardyń barlyǵy jergilikti kolledjde oqıdy.

«Jasóspirimder satatyn esirtkilerin sabaqqa alyp kelip otyrǵan. Satyp alýshylar esirtki alý úshin sol kolledjge barǵan, al bular sabaqtan suranyp shyǵyp, olarǵa satyp otyrǵan», - deıdi ShQO ІІD esirtkimen kúres basqarmasynyń bastyǵy Edesh Rahymjanov.