«Toıǵa bala ertip barǵan durys pa?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, 2011 jyldan bastap Qazaqstanda quramynda kodeıni bar preparattardy erkin satýǵa tyıym salyndy. Atalǵan preparattardy endi tek dárigerdiń retseptimen ǵana satyp alýǵa bolady. Bul shara quramynda kodeıni bar preparattardy teris paıdalaný sebepterine baılanysty qolǵa alyndy. Nashaqorlardyń osyndaı preparattardan dezomorfın esirtkisin (farmakologııalyq áseri jaǵynan morfınge uqsas, biraq odan da ýytty) paıdalanatyndyǵy týraly másele ózekti bolyp tabylady. Nashaqorlar eritindini shaptaǵy kók tamyrǵa nemese sannyń bulshyq etine engizedi, onyń saldarynan olardyń basym kópshiliginde gangrena (qaǵyný) jyldam túrde damı bastaıdy. Mundaı jaǵdaıda dárigerler kodeındi paıdalanýshy nashaqorlardyń ómirin tek aıaǵyn kesý arqyly ǵana saqtap qala alady. Eger geroındi qoldanatyn nashaqorlar ortasha eseppen 5-7 jyl ómir súrse, al dezomorfınge úıir jandar 1-2 jyl ǵana ǵumyr jasaıdy.Osy máseleni arqaý etken maqala «Dárihanalarda qaterli mólsher?» degen taqyryppen jarııalandy.
Bas bysylymda «Kún arba jarymjandardy qýanyshqa bóleıdi» atty materıal berilgen. Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ qyzmetkeri Satylmysh Chaıyr kún kózinen qýat alatyn arba jasap shyǵardy. Arnaıy qoıylǵan batereıalar arqyly kúnnen qýat alǵan tok akkýmýlıatorǵa jınalyp, arbany qozǵalysqa túsiredi. Kóshede de júrip-turýǵa yńǵaıly úsh aıaqty kólik múgedek jandar úshin taptyrmas qural bolyp otyr. Jýyrda Q.A.ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń Ókiletti keńes tóraǵasy Osman Horata Kentaý qalasynda bolyp, kún arbany 1-top múgedegi Jánibek Bekmuratovqa tartý etti.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, birqatar qazaq basylymdary birazdan beri «toı-tomalaqqa keletin adamdarǵa jas erekshelikterine qaraı shekteý qoıý» máselesin kóterip júr. Óıtkeni ádepke júgingen toı ıesi óz qonaqtarynyń qaptatyp bala ertip kelýine tyıym sala almaıtyny málim. Osyndaı dýmanǵa bet alǵandarǵa keıde jaqyn-jýyq, tipti kórshi-qolańdary, qaldyryp ketetin jer tappaı, balalaryn ertip jiberedi. Nátıjesinde, topyrlaǵan kishkentaılar ústel basynda otyrmaı, óz betterimen oınap, bilgenin jasaıdy, toıǵa kelgenderdiń mazasyn ketiredi. Tipti aıaǵyna oratylǵan balaqaılarmen alysyp, asabanyń esi shyǵatyn kezder de kezdesedi. Mundaı «bala-bazarmen» kúresýde endi qalaýlylar kómekke keldi. Senatqa qyzyqty qujat kelip tústi. Senatorlar Májilistegi áriptesteri maquldaǵan jańa «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń» jobasyn qaraýǵa kiristi. Onda eldi eleń etkizerlik jańalyqtar jeterlik eken. Máselen, kámeletke jasy tolmaǵandarǵa túngi ýaqytta oıyn-saýyq ortalyqtarynda júrýge shekteý qoıylady. Bul rette burynnan bar osy talapty qoldaný aıasy keńeıtilgeli tur. Bul, depýtattardyń baılamynsha, «balıǵatqa jasy jetpegender arasyndaǵy quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý tıimdiligin arttyrýǵa tıis». «Atap aıtqanda, osy jańa Kodekske sáıkes, 22:00-den tańǵy 6:00-ge deıin meıramhanalarda, dámhanalarda, barlarda, túngi klýbtarda, bılıard ortalyqtarynda, boýlıng-klýbtarda, sonymen qatar basqa da teatrlyq-saýyqtyq maqsattaǵy nysandarda jáne sol tárizdes, oıyn-saýyq, qoıylymdyq, sporttyq, mádenı-kóńil kóterý maqsatyndaǵy qyzmetter kórsetilip jatqan basqa ǵımarattarda búldirshinderdiń, balalardyń jáne jasóspirimderdiń bolýyna tyıym salynady»,-dep jazady basylym búgingi sanynda jaryq kórgen «Toıǵa bala ertip barǵan durys pa?» atty maqalasynda.
Osy basylymda «Jolda júrseń, jelikpe!» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Elimizdiń zańnamasyndaǵy jol qozǵalysy qaýipsizdigi salasyna qatysty ózgerister joldardaǵy jaǵdaıdy turaqtandyryp, jol-kólik oqıǵalary men olardan zardap shegetinderdiń sanyn azaıtady, jol qozǵalysyna qatysýshylardyń quqyqtyq saýatyn arttyratyn bolady. 2012-2013 jyldar aralyǵynda elimizde Jol qozǵalysy erejeleriniń buzylýy kúrt óskeni baıqaldy. Osynyń saldarynan jol-kólik oqıǵalarynyń, odan qaıtys bolǵandar men zardap shekken azamattardyń sany birneshe ese ósti. 2013 jyldyń ózinde baqylaý-ólsheý tehnıkalyq quraldary túsirip, tirkegen jol erejesin buzý derekteri shamamen 90 paıyzǵa deıin ósti, sondaı-aq oqıǵalar - 65, jaraqat alǵandar sany 71 paıyzǵa artty. Jalpy jol-kólik oqıǵalarynyń 90 paıyzy júrgizýshilerdiń, 600-ge jýyq oqıǵa mas kúıinde kólik júrgizgen azamattardyń kinásinen bolǵan. Árbir tórtinshi oqıǵa qozǵalystyń jyldamdyq rejımin saqtamaý saldarynan oryn alǵany anyqtalǵan. Ótken jyly kólik apattarynyń 30 paıyzdan astamy joldyń qarsy baǵytyna shyǵyp ketýden bolǵan.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Eto delo nado perekýrıt» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
Qazaqstandyqtar arnaıy bólingen oryndarda temeki tartýǵa tyıym salatyn zańnamanyń tıimdiligine senbeıdi. Otandastardyń basym bóligi (85 paıyzy) meıramhanalarda, kınoteatrlarda jáne áýejaılarda shylym tartatyn oryndardy japqannyń ózinde de temeki tútini seıilmeıtinin alǵa tartýda. Bul jaıynda Astana men Almatyda júrgizilgen saýalnamanyń nátıjesinde belgili boldy.
