Tótenshe jaǵdaı kezinde azamattar men ekonomıkany qoldaýǵa qansha qarajat bólinedi
Tótenshe jaǵdaı kezinde azamattar men ekonomıkany qoldaýǵa úsh baǵyt boıynsha qosymsha shyǵystar qarastyrylǵan.
Birinshi. «Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn» iske asyrý, onyń aıasynda ınfraqurylymdyq jobalar iske asyrylyp, 254,3 myń jumys orny qurylatyn bolady.
Ekinshi. Áleýmettik tólemderdi ındeksteý jáne shetel valıýtasy baǵamynyń ózgerýine baılanysty shyǵystardy jabý. Bul maqsatqa 315,4 mlrd teńge baǵyttalady.
Úshinshi. Azamattar men ekonomıkany qoldaýǵa, onyń ishinde Memleket basshysynyń jekelegen tapsyrmalaryn iske asyrýǵa 293,4 mlrd teńge baǵyttaý usynylady.
Osy qarajat aıasynda bir ýaqytta turmys sapasyn jaqsartýmen jáne tabys pen suranysty ulǵaıtýmen óndiristi yntalandyrýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar men jobalardy iske asyrý kózdelgen.
Sonymen qatar, bıýdjet kiristeri boıynsha shyǵyndardy jabý jáne joǵaryda atalǵan sharalardy iske asyrý úshin respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary 532,8 mlrd teńgege ońtaılandyryldy. Bıýdjet tapshylyǵy 840,7 mlrd teńgege ulǵaıdy.
Sonyń nátıjesinde, respýblıkalyq bıýdjettiń parametrleri tómendegideı qalyptasty:
túsimder — 11,8 trln tg;
shyǵystar — 14,3 trln tg;
tapshylyq — 2,4 trln tg nemese JІÓ-ge 3,5%.
Sheshim qabyldanǵannan keıin qarajatty sapaly jáne ýaqytyly ıgerý maqsatynda bıýdjettik baǵdarlamalar ákimshileri memlekettik satyp alý rásimderin jáne basqa da tıisti is-sharalardy ýaqytyly júrgizýi qajet.
Koronavırýs ınfektsııasynyń taralýy boıynsha qazirgi jaǵdaıdy eskere otyryp, Memleket basshysy karantındik is-sharalardy júrgizýge tartylǵan medıtsına jáne basqa da sala qyzmetkerlerine qosymsha aqy tóleýdi tapsyrdy.
Daǵdarysqa qarsy sharalardy qarjylandyrý
Jergilikti deńgeıdegi qoldaý men salyqtyq artyqshylyqtardy eseptemegende, daǵdarysqa qarsy sharalardyń jalpy paketi qosymsha 5,9 trln teńgeni quraıdy, onyń ishinde:
2,5 trln teńge — bıýdjetten tys qarajat esebinen;
3,5 trln teńge — respýblıkalyq bıýdjet esebinen úsh baǵyt boıynsha qarjylandyrý josparlanýda.
Birinshi. Ekonomıkalyq turaqtylyq pen tótenshe jaǵdaı rejımin qamtamasyz etýge 1,2 trln teńge qarastyrylǵan.
Halyqty jumyspen qamtýdy qoldaý úshin «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasy qabyldandy, onyń aıasynda postvırýstyq kezeńde 254,3 myń jumys orny qurylady. Ony iske asyrýǵa qomaqty soma (1 trln teńgege deıin) bólinedi.
«Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa qosymsha 84,5 mlrd teńge baǵyttaý josparlanǵan.
Budan ózge, kásipkerlerdiń nesıeleri boıynsha sýbsıdııalaý jáne kepildik berý arqyly kásipkerlikti qoldaý sharalaryn kúsheıtý kózdelgen. Bul shamamen 16 myń jumys ornyn qurýǵa jáne 250 mlrd teńgeden astam salyq túsimine múmkindik beredi.
Sondaı-aq, azamattardyń jekelegen sanattary úshin quny 5 567 teńge bolatyn azyq-túlik jáne turmystyq jıyntyq usynýǵa 30,8 mlrd teńge qarastyrylǵan. Bul shara 2 mln-nan astam adamdy qamtıdy.
Naqtylaý aıasynda «Eńbek» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa 50 mlrd teńge somasynda qosymsha shyǵyndar qarastyrylǵan. Sonyń nátıjesinde jappaı kásipkerlikti damytý, halyqtyń áleýmettik álsiz toptaryn qoldaýdy qosa alǵanda, eńbek deldaldyǵy men daǵdylarynyń tıimdi modelin qurý jalǵastyrylatyn bolady.
Ekinshi. Makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń ózgerýine qatysty is-sharalarǵa 315,4 mlrd teńge baǵyttalady.
Úshinshi. Azamattar men ekonomıkany qoldaýǵa, onyń ishinde Memleket basshysynyń jekelegen tapsyrmalaryn iske asyrýǵa 293,4 mlrd teńge baǵyttaý usynylady.
Osy qarajat aıasynda bir ýaqytta turmys sapasyn jaqsartýmen jáne tabys pen suranysty ulǵaıtýmen óndiristi yntalandyrýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar men jobalardy iske asyrý josparlanýda.
Bul sharalar mynalar esebinen iske asyrylatyn bolady:
- respýblıkalyq bıýdjet shyǵystaryn 532,8 mlrd teńgege qysqartý;
- bıýdjet tapshylyǵyn JІÓ-ge 3,5%-ǵa deıin jetkizý — 840,7 mlrd tg.
Bul rette, respýblıkalyq bıýdjet kiristeri boıynsha shyǵyndar 1,7 trln teńgege baǵalanyp otyr. Koronavırýs ınfektsııasynyń paıda bolýy men taralýyna jol bermeý jónindegi is-sharalardy qarjylandyrýǵa, sondaı-aq áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderin satyp alýǵa 39,1 mlrd teńge bólindi.
Onyń ishinde koronavırýs ınfektsııasymen kúres boıynsha júrgiziletin epıdemııaǵa qarsy sharalarǵa jalpy somasy 23 468,5 mln teńge bólindi, onyń ishinde:
- jeke qorǵaný quraldaryn, dezınfektsııalaý quraldaryn, dári-dármek jáne medıtsınalyq buıymdardy satyp alýǵa — 20 624,9 mln teńge;
- koronavırýsty anyqtaý úshin teplovızorlar, zerthanalyq jabdyqtar jáne test-júıelerin satyp alýǵa — 2 712,5 mln teńge;
- Qazaqstan azamattaryn Qytaıdan kóshirýge — 131,1 mln teńge.
Osy qarajat sheńberinde óńirlerge jeke qorǵaný quraldaryn, dezınfektsııalaý quraldaryn, dári-dármek pen medıtsınalyq buıymdardy satyp alýǵa maqsatty transferttermen 11 563,9 mln teńge aýdaryldy, onyń ishinde 30%-ǵa jýyǵy Nur-Sultan qalasyna — 1 412,4 mln teńge, Almaty qalasyna — 1 419,9 mln teńge, Shymkent qalasyna — 605 mln teńge bólindi.
Buǵan qosa, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2020 jylǵa arnalǵan bıýdjetti naqtylaý aıasynda epıdemııaǵa qarsy sharalarǵa qosymsha 125 283,5 mln teńge qarastyrylady, onyń ishinde:
1) karantındik is-sharalardy ótkizýge tartylǵan densaýlyq saqtaý júıesiniń qyzmetkerlerin yntalandyrýǵa – 40 609,8 mln teńge.
Anyqtama: Ústemeaqynyń mólsheri qaýiptilik toptary boıynsha anyqtalady:
1 top «Qaýiptiligi asa joǵary» — reanımatsııa bólimshelerin qosa alǵanda, ınfektsııalyq statsıonarlardyń dárigerleri, orta jáne kishi medıtsına qyzmetkerleri. Ústeme aqy bir adamǵa 20 eń tómengi jalaqy mólsherin quraıdy nemese 850 myń teńge.
2 top «Qaýiptiligi joǵary» – provızorlyq statsıonarlar men jedel járdem dárigerleri, orta jáne kishi medıtsına qyzmetkerleri. Ústeme aqy 10 JTM nemese 425 myń teńgeni quraıdy.
3 top «Qaýiptiligi ortasha» – karantındik statsıonarlardaǵy dárigerler, orta jáne kishi medıtsına qyzmetkerleri, sanıtarlyq dárigerler (memlekettik qyzmetkerler), jedel járdem júrgizýshileri jáne t. b. Ústeme aqy 5 JTM nemese 212,5 myń teńgeni quraıdy.
2) 19 509,6 mln teńge – koronavırýstyq ınfektsııamen aýyrǵan tulǵalardy jáne aýrýǵa kúmándi retinde aýrýhanaǵa jatqyzylǵandardy emdegeni úshin, sondaı-aq COVID-19 koronavırýstyq ınfektsııasymen aýyrǵandarmen baılanysta bolǵan degen kúmán barlardy oqshaýlaý maqsatynda medıtsına uıymdarynyń medıtsınalyq qyzmetterine aqy tóleý;
3) 14 800 mln teńge – Nur-Sultan, Shymkent, Almaty qalalarynda jalpy sany 680 tósek-oryn bolatyn karantındi tıptegi 3 medıtsınalyq modýldik keshendi salýǵa;
4) 30 815,7 mln teńge – tótenshe jaǵdaı kezinde turǵyndardyń jekelegen sanattaryna azyq-túlik-turmystyq jıyntyqtardy taratýǵa (AÁK alýshylar, onyń ishinde 6 jastan 18 jasqa deıingi balalar, 1-3 toptaǵy múgedekter, múgedek balalar, múgedek balalardy kútip-baǵyp otyrǵandar, resmı tirkelgen jumyssyzdar). Azyq-túlik-turmystyq jıyntyqtarmen 2 mln jýyq adam qamtylady;
5) 8 091,8 mln teńge – 1 jalaqy kóleminde ishki ister organdarynyń qyzmetkerleri men medıtsına qyzmetkerlerine, Ulttyq gvardııa men Qarýly kúshterdiń áskerı qyzmetkerlerine syıaqy tóleýge (66,3 myń adam);
6) 4 058,4 mln teńge – vedomstvoaralyq aqparattyq júıelerdiń baılanys qyzmetterimen qamtamasyz etilýi jáne jumys isetýine;
7) 5 623,1 mln teńge – sot medıtsına saraptamasy qyzmetiniń úzdiksiz jumysyn qamtamasyz etýge.
Sonymen qatar ekonomıkanyń basymdyqty salalaryn jeńildikpen nesıelendirý baǵdarlamasy boıynsha bıylǵy 10 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha bankter jalpy somasy 422,2 mlrd teńgege 619 ótinim qabyldady, 292,2 mlrd teńge somasyna 470 joba maquldandy, 153 mlrd teńge somasyna 352 zaım berildi.
Ulttyq bank osy baǵdarlamanyń qarjylandyrýdy 400 mlrd teńgedene 1 trln teńgege deıin ulǵaıtý týraly sheshim qabyldady, bul qarjy azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne ımportqa táýeldilikti azaıtýǵa baǵyttalady.
Tótenshe jaǵdaıda zardap shekken ShOB sýbektileri men jeke kásipkerlerdi qoldaý úshin Jeńildikpen nesıelendirý baǵdarlamasy ázirlenip, iske asyryla bastady. Baǵdarlama aıasynda bankter jalpy somasy 600 mlrd teńgege 12 aı merzimge shartty salymdar bóldi. 3 aıda ıgerilýi tıis qarajatty ıgerile bastady. Kásipkerler 647 ótinim berdi, 17,3 mlrd teńge somasyna 45 zaım berildi.
«7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha 9 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha 199 mlrd teńgege 17 328 ótinim maquldandy, onyń ishinde 173,2 mlrd teńge somasyna 14 616 zaım berildi.
Daǵdarysqa qarsy sharalar aıasynda Ulttyq bank baǵdarlama boıynsha qaryz alýshylardy aıyppuldar men ósimpuldardan bosatý, negizgi qaryz jáne syıaqy boıynsha tólemderdi 90 kúnge deıingi merzimge keıinge shegerý arqyly qoldaýdy qarastyratyn ózgerister engizildi.
Ekinshi sharalar paketi aıasynda Ulttyq bank birneshe baǵyt boıynsha jumystar júrgizýde. Memleket basshysygyń bıylǵy 31 naýryzdaǵy tapsyrmasyna sáıkes qarapaıym zattar ekonomıkasy baǵdarlamasynyń aıasynda 1 jyl merzimge kóktemgi egis jumystaryn júrgizýge 100 mlrd teńge bólinedi.
Baǵdarlama qatysýshylarynyń oblıgatsııalardy óteý merzimi 7 jyldan 10 jylǵa deıin uzartylady.
Daǵdarysqa qarsy sharalardyń ekinshi paketi aıasynda Ulttyq bank «Báıterek» UBH» AQ ınfraqurylymdyq oblıgatsııalaryn satyp alý arqyly 700 mlrd teńgege deıin ulǵaıtý múmkindigimen 600 mlrd teńge somasyna iskerlik belsendilik pen jumyspen qamtýdy qoldaý boıynsha sharalardy qarjylandyrý máselesi pysyqtalyp jatyr.
Bul qarajat jergilikti atqarýshy organdardy odan ári qarjylandyrýǵa baǵyttalady jáne respýblıkalyq bıýdjetten 300 mlrd teńge kólemindegi transfertterdi jergilikti bıýdjetterge Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn iske asyrý úshin bólgen soń usynylady.
Bıyl qańtar-naýryz aılaryndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý
Máselen, 2020 jyldyń І toqsanynda memlekettik bıýdjet kiristeri esepti kezeń josparyna 89,9%-ǵa oryndaldy, respýblıkalyq bıýdjet — 78,8%, jergilikti bıýdjetter — 121,4%.
Respýblıkalyq bıýdjet kiristeri ekonomıkaǵa syrtqy faktorlardyń teris yqpalynyń saldarynan 10,5% (89,5%) tómendedi. Respýblıkalyq bıýdjetke 1,4 trln teńge somasyna kiris tústi. Jospar 378 mlrd teńgege oryndalmady. Oryndalmaý negizinen salyqtar esebinen boldy.
Birinshiden, QQS túsinýine, ımportqa koronavırýs indetiniń taralýy yqpal etti. Atap aıtqanda, úshinshi elderden ımporttyń azaıýy $68 mln qurady. Importtyń azaıýyna baılanysty, salyq túsimderi 11,4 myń salyq tóleýshiden negizinen 49,1 mlrd teńgege tómendedi, kóterme jáne bólshek saýda boıynsha - 6,5 myń salyq tóleýshiden, óńdeý ónerkásibinde – 1,3 myń, taý-ken óndirý ónerkásibi - 130 salyq tóleýshiden.
Sonymen qatar, koronavırýstyń taralýy QHR-dan keletin avtokólik quraldary sanynyń 29,3%-ǵa, EAEO elderinen keletinderiniń 17,8%-ǵa tómendeýine ákeldi.
Anyqtama: bıyl naýryzda 2019 jyldyń naýryz aıymen salystyrǵan QHR-dan keletin ımport 20,3% nemese $61 mln tómendedi. Sonyń saldarynan keden salyǵy men QHR-dan keletin taýarlar ımportynan túsetin salyqtar 15,5% nemese 2,8 mlrd teńgege azaıdy.
Ekinshiden, KTS boıynsha oryndalmaý negizgi eksport pozıtsııalaryna baǵanyń tómendeýine yqpal etti: shıki munaı boıynsha 22,1%,myryshqa — 20,8%, mysqa — 9,4%, alıýmınııge — 9,7%, qorǵasynǵa — 10,1%, ferrohromǵa — 11,6%. Bul rette, respýblıkalyq bıýdjetke KTS tóleıtin iri 1 796 kásipornnyń ótkizý boıynsha aınalymdary 3,4%-ǵa tómendedi (8,9 trln teńgeden 8,6 trln teńgege deıin).
Úshinshiden, kásipkerlik belsendiliktiń tómendeýine baılanysty QQS boıynsha jospar 132 mlrd teńge somasyna oryndalmady.
8 sáýirde qabyldanǵan naqtylanǵan respýblıkalyq bıýdjette kirister boıynsha jyldyq jospar 6,4 trln teńgeni qurady.
Jergilikti bıýdjetterdiń óz kiristeri 134 mlrd teńgege asyra oryndalyp, 759 mlrd teńgeni qurady. Asyra oryndaý negizinen salyqtar esebinen múmkin boldy — 127 mlrd teńge. Kirister boıynsha jospar barlyq óńirlerde asyra oryndaldy.
Respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary 2,9 trln teńgeni qurady. Jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 1,2 trln teǵge boldy. Esepti kezeńde aýdıtorlyq sharalar jalǵasty. 512 aýdıtorlyq shara júrgizildi. 249 mlrd teńge bıýdjet qarajaty qamtyldy. 91 mlrd teńgege qarjylyq buzýshylyqtar anyqtaldy.
2016-2020 jyldarǵa arnalǵan jekeshelendirýdiń keshendi jospary 93,2% oryndaldy. 2020 jyly 68 nysandy ótkizý josparlanǵan. Onyń ishinde 37-si satýǵa qoıyldy. Esepti kezeńde 3,2 mlrd teńgege 6 nysany satyldy, 31 nysan satýǵa qoıyldy. 3 nysan qaıta qurý men taratýǵa baǵyttaldy. 28 nysan jyl sońyna deıin satýǵa qoıylady.
Qarjy mınıstrliginiń aldynda turǵan basty mindetterdiń biri — naqtylanǵan bıýdjette áleýmettik salaǵa, kásipkerlerdi qoldaýǵa qarastyrylǵan qarajatty tıisti memlekettik organdarmen birlesip túpki alýshylarǵa deıin ýaqytyly jetkizý. Jyl boıy vedomstvo ósý qarqynyn tómendetpeı, kirister boıynsha naqtylanǵan jospardy oryndaýdy qamtamasyz etetin bolady.
