Tótenshe apattardyń aldyn alýda jedel qımyldaıtyn mınıstrlik, ushqyr oılaıtyn mınıstr kerek- A. Smaıyl
ýaqtyly qamtylmaýy da qatar aıtylyp júr. Keshe Qyzylaǵash qaraly túnge oransa, endigi apat qaýpi shyǵystan esip tur. Endeshe, bılik basyndaǵylar shyǵystaǵy mal-jandy apattan arashalap qalý úshin qandaı qam jasap júr, degen suraq týary oryndy. Sondyqtan da, búgingi Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda atqarýshy bıliktiń, jaýapty mınıstrliktiń atyna oryndy syn aıtylyp otyr.
Depýtattar saýalyn jarııalaýdy bastaǵanda áýelgi sózdi alǵan depýtat Nurtaı Sabılıanov aqparat quraldarynan apat habarlary jetkiliksiz kórsetilip jatqanyn eskergen bolýy kerek, beıne-baıandy da qushaqtaı kelipti. Shyndyǵynda, budan burynǵy Úkimet otyrysynda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi aqparat quraldary jaǵdaıdy «julmalap» durys túsindirmeı jatyr dep ókpe aıtqan bolatyn. Al depýtattyń beıne-baıany osyndaı olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa arnalǵandaı bop shyqty. Derekterge súıensek, 2010 jylǵy naýryzdyń 17-isinde aýa raıynyń kúrt jylynýy saldarynan Shyǵys Qazaqstan oblysynyń birneshe aýdandarynda eldi-mekenderdi sý basyp, tótenshe jaǵdaı qalyptasqan. Óńirdegi Abaı, Zaısan, Tarbaǵataı, Kúrshim, Úrjar, Ulan aýdandarynyń 26 eldi-mekenin sý basyp, jurtshylyq aýyr zardap shegýde. «Sý astynda 1 myń 187 turǵyn úı, 1 myń 512 qora-jaı, 323 qystaq qalyp otyr. 836 turǵyn úı, 479 qora-jaı, 24 qystaq, 8 kópir qırap, respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar avtojoldardy sý shaıyp ketken. Myńdaǵan adam baspanasyz qaldy, 8 myń 296 iri qara mal, 33 myń 400 qoı-eshki, 1 myń 960 jylqy maly qyrylǵan», dedi depýtat. Onyń aıtýynsha, óte kúrdeli jaǵdaı Tarbaǵataı aýdanynda qalyptasyp otyr. Máselen, naýryzdyń 18-19-y kúnderi Tarbaǵataı aýdanyna qarasty Kókjyra, Jántikeı, Qyzyl-Kesik, Kóktúbek aýyldaryn sý basyp qaldy. Al búgingi kúni aýdan boıynsha 650 baspana, 748 qora-jaı, 50 qystaq sý astynda qalǵan. 423 úı, 465 qora-jaı, 24 qystaq qıraǵan. Áli de aýdan boıynsha 34 myń 660 turǵyny bar 13 aýyldyq okrýgtiń 33 eldi-mekenin sý basý qaýpi bar eken.
«Qolaısyz aýa-raıy men arnaıy tehnıkanyń jetispeýi tótenshe jaǵdaıdy joıý men onyń aldyn alý sharalaryn shuǵyl júrgizýge múmkindik bermeýde. Osyǵan baılanysty Úkimet tarapynan birqatar sharalar atqarylsa ıgi. Atap aıtqanda, Shyǵys Qazaqstan oblysynda qalyptasqan tótenshe jaǵdaıdyń saldaryn joıý jónindegi Úkimettik komıssııa qurylýy tıis. Sý tasqyny saldarynan qulaǵan, paıdalanýǵa jaramsyz bolǵan úılerdi jańadan salýǵa qarjy bólinýi kerek. Apattan zardap shekken eldi-mekenderdiń azamattaryna shyǵyn bolǵan maldary úshin bıýdjetten aqshalaı ótemaqy tóleýdi qarastyrǵan da oryndy. Sý alyp ketken eldi-mekenderdegi mektepterdiń oqýshylaryn oqý protsesimen qamtamasyz etý, mektep túlekterine biryńǵaı ulttyq test tapsyrý jáne oqý oryndaryna túsý úshin jeńildikter men jaǵdaılar qarastyrý, bıýdjet salasy qyzmetkerlerine eńbekaqysyn ýaqytynda tóleý, paıdalanýǵa jaramsyz bilim jáne áleýmettik nysandaryn qaıta salýdy qarastyrý qajet. Bunymen qosa, ata-analary sý tasqynynan zardap shekken, kolledjderde, joǵarǵy oqý oryndarynda aqyly bólimde oqyp júrgen stýdentterge memlekettik grant, bilim nesıesin berý de sheshimin tapsa ıgi», dedi N. Sabılıanov. Sonymen qatar, depýtat apat oryn alǵan eldi-meken turǵyndaryna tabys kóziniń joqtyǵyn eskere otyryp, áleýmettik tólemderdi, sonyń ishinde balalaryna járdemaqy berý, ataýly kómek kórsetý qajettigin alǵa tartty.
Saýalǵa oraı, Palata tóraǵasy Úkimette keshe túnde ǵana arnaıy komıssııa qurylǵanyn, ol komıssııa tóraǵasy Vıtse-premer Ó. Shókeev bastaǵan top apat aımaǵyna ketkenin habarlady. «Bizge jetken jedel derekter boıynsha qazirgi kúni qaýipti jaǵdaı Abaı, Ulan, Zaısan, Tarbaǵataı, Kúrshim aýdandary men Rıdder qalasynda oryn alyp otyr. Búgingi kúni 1 myń 107 úıdi sý alyp ketse, onyń 428-i qıraǵan. 9 myń adam basqa jerge kóshirilse, olardyń 4 myńǵa jýyǵy ýaqytsha qaıtadan oralypty. Úkimet tarapynan apattyń aldyn alý maqsatynda 800 mln. teńgeden astam qarajat bólinipti. Osy komıssııanyń jumysy barysynda búgingi depýtattar kótergen máseleler eskeriledi degen senimdemin», dedi Májilis Tóraǵasy.
Al osy apat tóńiregindegi áńgimeni qaýzaǵan depýtat Aldan Smaıyl Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men onyń óńirlerdegi qurylymdarynyń tabıǵat apattarynyń aldyn alýdy uıymdastyrý deńgeıi jaǵynan da, tehnıkalyq múmkindigi men moraldyq jaýapkershilik jaǵynan da qabiletsiz bolyp otyrǵanyn aıtty. Buǵan dálel keshegi Qyzylaǵash, búgingi Shyǵys Qazaqstan. «Mınıstrliktiń tasqyn týdyrý qaýpy bar sý qoımalary men toǵandardy bıylǵy qarly qysta erte anyqtap, olardaǵy sý qorynyń deńgeıin udaıy baqylaýda ustamaýy qylmysqa para-par beıǵamdyq. Mundaı jaıbaraqattyqty mınıstrlik te, onyń basshysy V. Bojko da eshqandaı sebeptermen aqtaı almaıdy. Qazaqstan tolaǵaı taý oranǵan Tájikstan men Qyrǵyzstan emes. Qatal minez tanytqan qaharly jylda eki-úsh taýly óńirdi qadaǵalaı almaý nemquraıdylyqtyń óreskel kórinisi. Mınıstrlik jetekshileri buǵan qanshalyqty qynjylyp júrgenin ózderi biledi. Olar adam shyǵynyna alyp barǵan, dúr silkindirgen oqıǵa kezinde apattan orny tolmas japa shekken elden kinásin moıyndap, resmı túrde keshirim suraýǵa da jaramady. Kerisinshe sý tasqyny bolatyny aıtyldy dep jalǵan aqparat berýge tyrysty. Shyndyqty ashyq aıtqan buqaralyq aqparat ókilderine ses kórsetpek boldy», deıdi A. Smaıyl. Depýtat bul rette Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń qazirgi deńgeıdegi qyzmetin apattyń aldyn alýshy emes, mindeti men negizgi qyzmetin apattardan soń ǵana eske túsiretin uıqydaǵy uıymǵa kóbirek uqsatady. Buǵan dálel retinde Shyǵys Qazaqstannyń qys boıy qar jamylǵanyn, kóktem qaterli bolatynyn bile tura, erterek dabyl qaqpaýyn, kesh qımyldaýyn alǵa tartady. «Osynyń bári Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginde uıymdyq jáne qurylymdyq ózgerister jasaý qajet ekendigin kórsetedi. Aýa raıy qubylmaly, jer kólemi ushan-teńiz Qazaqstan sekildi keńbaıtaq respýblıkaǵa jedel qımyldaıtyn mınıstrlik, ushqyr oılaıtyn mınıstr kerek. Osy jerde kárli qysta jem-shóbi taýsylyp, órisi tarylǵan sharýa adamyna der kezinde kómek kórsete almaǵan Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine de eldiń renishti ekenin atap aıtýǵa tıispiz. Mınıstrlik basqasyn bylaı qoıǵanda, qyrylýdan aman qalǵan maldy ári qaraı saqtaýdy da uıymdastyra almaı otyr. Arzan paıda kózdegender qysylǵan elden maldy sý teginge áketip jatyr. Máselege ekinshi jaǵynan kelsek, apatty jaǵdaılarǵa ushyraǵan elge moraldyq qamqorlyq kórsetýdiń barlyq joldaryn qarastyryp bolǵan joqpyz. Biz mal-múlkinen aıyrylǵan aýyldar turǵyndarynyń joǵary oqý oryndarynda aqyly bilim alyp jatqan jastaryna memlekettik grant berý týraly Májilis depýtaty Nurtaı Sabılıanovtyń usynysyna qosyla otyryp, osy eldi mekenderdegi sharýa qojalyqtaryn bir jylǵa salyqtyń barlyq túrinen bosatý qajet dep sanaımyz. Olar tabıǵat apatynan turalaǵan sharýasyn qaıta qalpyna keltirgenshe memlekettiń osyndaı jeńildikterin paıdalanýǵa tıis», dedi depýtat A. Smaıyl.
Al Almaty jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryndaǵy apatqa kelgende óz áriptesteriniń biri qynjylyp otyrsa, endi biri atqarýshy bılikti qorǵaýǵa kóshkenine nalyǵan depýtat Raýan Shaekın máseleni tótesinen qoıdy. «Hronologııa boıynsha keletin bolsaq, Qyzylaǵashta 38 adam qaza boldy, onyń ishinde balalar da bar. Al Shyǵys Qazaqstan óńirinde apattyń birtindep oryn alýy da baıqalady. Osyndaı tabıǵı apattar tıisti mınıstrliktiń bundaı sharalarǵa esh daıyndyǵy joqtyǵyn baıqatty. Búgin Úkimet ulttyq kompanııalar men jergilikti atqarýshy organdardan, bıznesmenderden tıyn-teben jınaýǵa kóshti. Bul kásibı qadam emes dep sanaımyn», dedi depýtat. Bul rette Reseıdegi lańkestik oqıǵa boıynsha tótenshe jaǵdaılar vedomstvosynyń áreketine búkil jurtshylyq tánti bolǵanyn aıtqan R. Shaekın, Qazaqstanda jaǵdaı múldem kereǵar ekendigin alǵa tartty. «Parlamenttegi «Nur Otan» HDP fraktsııasy bıýdjet úshin biraýyzdan daýys berip otyra bermeýi tıis. Biz Úkimet rezervine 37 mlrd. teńge belgilep berdik. Bıýdjet kodeksine sáıkes, bul qarajatty apattardyń saldaryn eńserýge jumsaımyz dep anyqtaǵanbyz. Endeshe, qarajat osy tustan bólinýi tıis. Al adamı kóńil-kúımen bir kúndik jalaqyny bólý degenińiz máselege memlekettik deńgeıde mán bermeýmen birdeı! Sondyqtan da, fraktsııa stıhııaly apat oryn alǵan jerlerge baryp, jaǵdaıdy kózimen kórip, baǵalaýy shart», dedi R. Shaekın.
