Top-5: Qazaqstandaǵy eń tanymal tarıhı oryndar men eskertkishter
1. QOJA AHMET ıASAÝI KESENESІ
Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi – elimizdegi eń tanymal tarıhı oryndardyń biri jáne Ortalyq Azııa aýmaǵyndaǵy orta ǵasyrlyq sáýlet óneriniń kórnekti týyndysy.
Ámir Temirdiń basshylyǵymen XIV ǵasyrda salynǵan kesene halqymyz úshin kıeli oryn sanalady. ıAsaýı kesenesiniń mańyna 24 han, sultan men 57 batyrdyń, 18 bıdiń súıegi jerlengen.
ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mura tizimine engen keseneniń bıiktigi 39 metr. Ǵımarat bir birimen túrli dálizder arqyly jalǵasyp jatqan 35 bólmeden turady. Ortalyq bólmede kóne jádiger - Taıqazan ornalasqan.
2. TAŃBALY KEShENІ
Kóne dáýirden syr shertetin Tańbaly tastar elimizdiń asa mańyzdy tarıhı muralarynyń biri. Ol – Orta Azııadaǵy jartastaǵy ónerdiń ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mura tizimine engizilgen tuńǵysh eskertkish.
Tańbaly keshenindegi petroglıfterdiń tórt myń jyldyq tarıhy bar. Al sýretterdiń jalpy sany 5000-ǵa jýyqtaıdy.
Jartastaǵy sýretter ertedegi adamdardyń qorshaǵan álemdi qabyldaýyn kórsetedi, dúnıetanymyn tanytady. Petroglıfter belgili júıemen jáne fılosofııalyq, tanymdyq birizdilikke negizdelgen.
3. AQYRTAS SARAI KEShENІ
Qoınaýy qupııaǵa toly Aqyrtas saraı kesheni VIII-XII ǵasyrlarda salynǵan. Qabyrǵalaryna qalanǵan tas bloktardyń árqaısysynyń salmaǵy bir tonnaǵa jýyq. Keıbir qashalǵan tastardyń salmaǵy 10 tonnadan asady.
Ǵalymdar ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik muralar tizimine engen Aqyrtas keshenin arab derekterinde kezigetin, Uly Jibek jolynyń boıyndaǵy Kasrıbas qalasy dep boljaıdy.
Aýmaǵy 2,5 jarym gektar jerdi alyp jatqan bul nysannyń 70-ke jýyq bólmesi, 15 kolonna galereıasy, kireberis qaqpalary, ortada jarty gektar ashyq alańy bolǵan.
4. «JARKENT MEShІTІ» SÁÝLET-KÓRKEMÓNER MÝZEIІ
Jetisýdyń jaýhary, sáýlet óneriniń taǵy bir keremet týyndysy - «Jarkent meshiti» sáýlet-kórkemóner mýzeıi. Shegesiz salynǵan bul meshit 1887-1892 jyldar aralyǵynda boı kótergen.
Qurylys jumystary Beıjińnen shaqyrylǵan qytaı mamany, ınjener – Hon Pıktiń basshylyǵymen júrgizilgen.
Keshenniń jalpy jobasyna bas qaqpa, kishi meshit, medrese, úlken juma meshiti, kúıdirilgen kók kirpishten qalanǵan dýal qorshaý enedi.
5. AIShA BIBІ KESENESІ
Aısha bıbi kesenesi — HІ-XII ǵasyrlardaǵy sáýlet óneriniń kórnekti eskertkishi.
Oıyp jasalǵan órnekterdiń kórkemdigi men san túrliligi jaǵynan basqa memorıaldyq-dástúrli eskertkishter ishinde oǵan teń keletini joq.
Kesene týrısterdi tek erekshe sáýletimen ǵana emes, sonymen qatar Aısha bıbi men batyr Qarahan arasyndaǵy sheksiz mahabbat hıkaıasymen de qyzyqtyrady.
Qazaqstanda 25 000-nan asa tarıhı-mádenı mura eskertkishi bar. Onyń ishinde 10 eskertkish ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mura tiziminde, 12 463 eskertkish respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishi mártebesine ıe.
«Mádenıet jáne sport mınıstrligi aldaǵy ýaqytta taǵy 6 tarıhı eskertkishti ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mura tizimine qosýdy josparlap otyr»,-delingen QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi taratqan aqparatta.
