«Tolqyǵan Balqash, taǵdyryń neshik?» - baspasózge sholý
***
«Qasıetti Balqash kóliniń taǵdyry jaıynda ártúrli basqosýlarda, memlekettik deńgeıdegi keńesterde aıtylyp keledi. Sonaý 2000 jyldardyń tusynda Parlamentke Balqash kóli týraly jeke zań qabyldaý kerektigi jóninde de usynys tústi. Deı turǵanmen, depýtattar korpýsy nege jeke Balqash kóli týraly zań qabyldaý kerek, odan da el aýmaǵyndaǵy ózen-kól, sý qoımalary jóninde zań qarastyrsaq qalaı bolar eken degen oı tastady. Aqyry Balqash kólin saqtap qalý úshin arnaıy baǵdarlama jasalynsyn degen ýájge toqtaldy. Qalaı bolǵan kúnde de tabıǵattyń bergen syıy Balqash kólin saqtap qalý, keıingi urpaqqa sol móp-móldir kúıinde jetkizý búgingi aǵa býynnyń paryzy, hám mindeti bolsa kerek», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Tolqyǵan Balqash, taǵdyryń neshik?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Maqala avtorynyń jazýynsha, Balqash kólin ázirshe tabys kózi retinde paıdalanyp otyrmyz. Al qazirgi tańda jekemenshikke ótip ketken kóldiń keleshek taǵdyry eshkimdi tolǵandyryp otyrǵan joq. Ne nárseniń de shegi bar, eger kóldegi balyq taýsylsa, onyń taǵdyry ne bolady? Balyqtyń tuqymyn kóbeıtip, ósirip, aıaly alaqanmen qamqorlyq jasaý kerektigine mán berilmeı keledi. Munan bólek, maqalada kól jaǵasyn týrıster úshin tartymdy mekenge aınaldyrý baǵytyndaǵy jumystar da kemshin júrgizilip otyrǵany aıtylǵan. Sondaı-aq maqalada Balqash ekologııasyna da basa nazar aýdarylǵan. «Alaıda, júıeli júrgizilip otyrǵan saraptama ekologııa salasynda da bir kem dúnıeniń bar ekenin aıǵaqtaıdy. Tekserý barysynda orynsyz shyǵaryndylar kezdeskeni anyqtaldy. Memlekettik ekologııalyq talaptar oryndalmaǵan, qorshaǵan ortany lastaý kózderin tizimdeý jobasy júzege asyrylmaǵan, qolǵa alynbaǵan. Kópshilik jaǵdaıda óndiris protsesine monıtorıng ótkizilmeıdi. Shań tazartý tutqyshtary paıdalanylmaıdy. Óndiris qaldyqtaryn ruqsatsyz órteý jıi kezdesedi», - dep jazady avtor.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda QR Parlamenti Senatynyń deptýtaty Ertarǵyn Astaevtyń «Sóz emes, naqty is qajet» degen taqyryptaǵy maqalasy jaryq kórdi. Maqalada Elbasynyń 5 reforma boıynsha 100 naqty qadammen jahandyq, ishki-syrtqy qaterlerge tótep berip, 30 damyǵan eldiń qataryna qosylýdy alǵa tartqany jaıynda sóz bolǵan. «Men ómir boıy qarapaıym adamdarmen jumys istep kelemin. Aýyl jaıyn da, qala tirligin de bir kisideı bilemin desem, artyq aıtqanym bolmas. 100 naqty qadamǵa kóz júgirtip otyrǵanda oıǵa oralǵany, memlekettik qyzmetker, ol halyq qyzmetshisi ekenin uǵyný boldy. Bul bizden góri jastarǵa qajet ekeni sózsiz. Bilimi myqty adam, jurtpen jaqsy jumys isteı alady. Ulyq bolýdyń arǵy jaǵynda, kishik bolý jatqany málim. Muny júzege asyratyn aqyl men parasat, paıym dep oılaımyn. Eger halyqpen til tabyssań sóziń jerde qalmaıdy, isiń ilgeri basady. Orynsyz qylyq jasasań onda qatelesesiń. Osyny memlekettik qyzmette júrgen árbir jas azamat oı-sanasyna túıip, Ult josparynyń astarynda jurtqa qaltqysyz eńbek etý jatqanyn túsinse deımin», - deıdi senator.
***
Qazaqstan men Qytaıǵa tel burym bolyp kele jatqan Іle ózeni bıyl biraz ortaıdy.Tez arada qolǵa alynbasa, onyń zııany eki memleketke de tııýi yqtımal. Balqash kóli alabyndaǵy Qazaqstannyń Almaty oblysynda jáne Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdanynda ornalasqan Іle ózeniniń sýy bıyl kúrt azaıyp ketti. Osy jaıtqa alańdaǵan «Aıqyn» gazeti mamandardy sózge tartqan. Máselen, geograf-bıolog Andreı Ábilǵazıev: «Іle ózeniniń tartylýyndaǵy birinshi sebep Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Іle ózeniniń jarty bóligin sharýashylyqqa kóptep paıdalanýynan jáne sol jerde halyq sanynyń kóbeıýinen, buryn ıgerilmegen jerlerdi qazir qaıta ıgere bastaýynan. Sý tapshylyǵy buryn da, qazir de eń úlken máseleniń biri. Ózenimizdiń tartylýy halyqqa da úlken apat bolady. Másele tabıǵı protsess bolǵandyqtan, qolǵa alyp, ózgertý óte qıyn. Bir jol bar Qytaı Halyq Respýblıkasymen kelisimshartqa otyryp, eki elge ózen sýy birdeı ketýi qajet», - deıdi. Al Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń «Qazaqstan geografııasy, ekologııa jáne oqytý ádistemesi» kafedrasynyń oqytýshysy Qaırat Omarov Іle ózeniniń problemasy 1970 jyldardan bastalǵandyǵyn, Qapshaǵaı sý qoımasynyń paıda bolýy tabıǵı rejımdi buzǵandyǵyn atap ótken. «Alǵashqy jyldary Balqash kóline quıatyn sýdy burǵannan-aq qolaısyz jaılar baıqala bastady. Kóldiń deńgeıi úzdiksiz tómendep, al sýdyń mıneraldylyǵy kóterile bastady. Qapshaǵaı sý qoımasyn toltyrýdy shekteýge sheshim qabyldandy, biraq iske asyrylmady. Bul jobanyń jaǵymsyz ekologııalyq zardaptaryn jan-jaqty zertteý jáne ony toqtatý úshin jumystar áli kúnge deıin atqarylyp keledi, degenmen, nátıje az», - deıdi ol. Maqala «Kórkem Іle, kórkiń qaıda baıaǵy?...» degen taqyryppen berilgen.
«Onsyz da ýshyǵyp turǵan halyqaralyq jaǵdaıdy AQSh odan ary asqyndyra túsýge kúsh salýda. Ony mynadan kórýge bolady. Máselen, Pentagonnyń jańa áskerı-teńiz doktrınasy («HHІ ǵasyr. Teńiz kúshi») «aldaǵy 5 jylda qaı aımaqta, qandaı qaqtyǵystar bolýy múmkin?» degen boljam jasap, sol mańǵa qarýly kúshterdi toptastyrýdy uıǵarypty. Jalpy, doktrınada qaı memleket, qandaı lańkestik toptar AQSh-tyń ulttyq qaýipsizdigine qater tóndiredi degen másele qaralǵan», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «AQSh aımaqqa kóz saldy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, AQSh úshin birinshi kezekte turǵan másele, ol Azııa Tynyq muhıt aımaǵy. Doktrınada kórsetilgendeı, 2020 jylǵa qaraı AQSh osy óńirge áskerı-teńiz kúshteriniń 60 paıyzyn toptastyrmaq. «Nege? Árıne, bul mańda AQSh-tyń úlken múddesi jatyr. Óıtkeni, Malakksk buǵazy arqyly jylyna 50 myń keme ótedi. Bul álemdegi teńiz arqyly tasylatyn júktiń 20-25 paıyzy. Sondaı-aq osy buǵaz arqyly kúnine 14-15 mıllıon barreldeı munaı tasymaldanady. ıAǵnı jahandyq munaı tasymalynyń úshten biri degen sóz. Naqtylaı túsetin bolsaq, Parsy shyǵanaǵy men Afrıkadan Shyǵysqa ákelinetin qara altynnyń 90 paıyzy osy buǵaz arqyly ótedi. Demek, teńiz jolynyń róli óte zor. Osy jolǵa qojalyq etýge Qytaı, Japon, Taıvan t.b memleketter umtylyp otyr. Al mundaı asa mańyzdy teńiz jolyn AQSh qoldan shyǵarǵysy joq. Sol sebepti aldaǵy ýaqytta áskerı-teńiz kúshterin osy mańǵa kóptep toptamaq», - delingen maqalada.
