Tóleshov bılikti basyp almaq bolǵan
«Qylmystyq isti tergeý nátıjesinde T. Tóleshovtiń eldegi bılikti zorlyqpen basyp alýǵa uzaq ýaqyt daıyndalǵany jóninde bultartpas dálelder tabyldy» dep málimdedi UQK-niń baspasóz qyzmetiniń ókili Rýslan Karasev. Qylmystyq qyzmetiniń belgili bir kezeńinde óziniń qolynda bar resýrstaryn paıdalanyp, bılik qurylymdaryna kirý týraly oıǵa kelgen. Saıyp kelgende, ol oıy eldegi bılikti kúshpen basyp alýǵa jeteleıdi. Osy maqsatqa sheteldik PR-kompanııalardy jaldap, joǵary laýazymdy sheneýnikterdi jáne aımaqtardaǵy beıresmı jetekshilerdi para berip, satyp alady. Buǵan Almatyda tárkilengen qarý-jaraq, aqsha sýretteri, áleýmettik jelilerdegi skrınshottar dálel bolyp otyr.
Sonymen qatar, T. Tóleshov ýaqytsha tergeý abaqtysynda otyryp, aınalasyndaǵy adamdar arqyly ózi týyp-ósken Saryǵashtaǵy jappaı qarsylyq aktsııasyn uıymdastyrýǵa umtylǵan. Alaıda UQK onyń bul áreketine der kezinde tosqaýyl qoıa bildi. UQK-niń ókilderi málimdegendeı, halyqaralyq qylmystyq toptardyń ókili Qazaqstannyń barlyq aýmaǵynda turaqsyzdyq oshaqtaryn qurýdy oılastyrǵan. Sol arqyly bılikke ýltımatým qoıýdy jáne Vıtse-prezıdent laýazymyn engizýdi josparlaıdy. Osy maqsatta 2015 jyldyń jeltoqsan aıynda T. Tóleshov T. Aıanovqa Atyraýdaǵy «jer mıtıngilerin» uıymdastyrý úshin 100 000 AQSh dollaryn beredi. Óz kezeginde T. Aıanov pen M. Boqaev Tóleshovten alǵan aqshany paıdalana otyryp, Atyraý, Aqtóbe, Qyzylorda jáne Almaty qalalaryndaǵy qarsylyq aktsııalaryn uıymdastyrady.
Eń bastysy, T. Tóleshovtiń qylmystyq áreketterin quzyrly organdar áý bastan-aq baqylaýǵa ustaǵan. UQK-niń ókiliniń aıtýynsha, shymkenttik kásipker óz qyzmetin esirtki, qarý-jaraq saýdasynan, reıderlik jáne t.b. qylmystardan túsken qarajatpen júzege asyrǵan. T. Tóleshov «Bratskıı krýg» transulttyq qylmystyq qaýymdastyǵynyń qyzmetine belsene aralasyp, osy uıymnyń ókiliniń jumysyn qarjylandyrǵan. Buǵan aıyptalýshynyń «Bratskıı krýg» qaýymdastyǵynyń kóshbasshylarymen birge túsken fotosýretteri dálel bola alady. Tergeýden málim bolǵany, T. Tóleshovtiń kásiporyndarynyń kúzet qyzmetiniń bazasynda baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵan uıymdasqan qylmystyq top qurylǵan. Quramynda 90-nan astam áskerı daıyndyqtan ótken sarbazy bolǵan osy top T. Tóleshovtiń tikeleı buıryǵymen adamdardy urlaý, uryp-soǵý, óltirý, qaraqshylyq, bireýdiń múlkin qasaqana joıý sııaqty aýyr jáne asa aýyr qylmystardy júzege asyrady. Buǵan dálel retinde baspasóz máslıhatynda fotosýretter kórsetildi.
Osy kezge deıin keıbir BAQ-tar T. Tóleshovtiń otandyq bir iri bankke úlken kólemde aqsha qaryz ekeni týraly aqparat jarııalady. Baspasóz máslıhatynda: «Osy faktiniń Tóleshovti aıyptaýǵa yqpaly bolǵan joq pa?» degen saýal qoıyldy. UQK-niń ókilderi esirtki saýdasy kóshbasshysynyń qarjy ınstıtýttaryna iri kólemde aqsha qaryz bolǵanyn rastady. Atap aıtqanda, ol «ATF bankke» - 201 mln. dollar, «Qazkommertsbankke» - 1,5 mlrd. teńge qaryz eken. Bul az bolǵandaı, qylmysker tek bankterge ǵana emes, qylmystyq qurylymdarǵa da belshesinen qaryzǵa batypty. Mysaly, ol báımálim qylmys jetekshisi G. Rahımovqa 15 mln. AQSh dollary kólemindegi qaryzyn qaıtarmaǵan. Tergeý barysynda buǵan naqty dálelder anyqtaldy.
T. Tóleshovtiń eldegi bılikti basyp alýǵa umtylýyna moınyndaǵy qaryzdary da sebep bolǵanǵa uqsaıdy. Munyń dáleli Qyrǵyzstan men Tájikstandaǵy ótimdiligi tómen aktıvterge qyrýar aqshasyn salǵannan keıin «syra koroli» kóp kedergilerge tap bolady. Saıyp kelgende, reseılik shoý-bıznestiń juldyzdaryn otbasylyq merekelerine shaqyryp, shalqyp-tasyp ómir súrgen T. Tóleshovtiń de saýyq-saırany támamdaldy. Arnaıy qyzmetterdiń qyraǵylyǵynyń arqasynda qaýipti qylmyskerdiń aram nıeti iske aspady. Jurttyń kópshiligin T. Tóleshovtiń taǵylǵan aıyp boıynsha qandaı jazaǵa tartylatyny qyzyqtyratyny sózsiz. Mundaı saýalǵa Bas Prokýratýra ókili túpkilikti sheshimdi sot shyǵaratynyn habarlady.
