Prezıdent syny, Premerdiń ýádesi: jańa úkimetke qandaı mindet júkteldi

Búgin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimet úıinde keshe taǵaıyndalǵan Premer-mınıstr men onyń komandasyn jınady. Ol úkimettiń byltyrǵy jumysyn qorytyndylap, aldaǵy kezeńge qoıylatyn mindetterine toqtaldy.

Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Prezıdent ázirlenip jatqan Salyq kodeksin synap, oǵan ekonomısterdi de jumyldyrýdy tapsyrdy. Bıýrokratııanyń «bitpegen jyryn» qaıta eske salyp, mınıstrler men ákimderge tez sheshim shyǵarýdy mindettedi. Budan bólek tsıfrlandyrýdy basty nazarǵa alyp, turǵyndardy da sýdy únemdeýge shaqyrdy. Prezıdent jańa Úkimetke taǵy qandaı tapsyrma berdi jáne bul týraly sarapshylar ne deıdi? Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń materıalynan oqyńyz.

Jyr bolǵan bıýrokratııa

Elimizde bıýrokratııa máselesi neshe jyldan beri sheshilmeı keledi. Qansha aıtylsa da, jańa júıege ıkemdelip, jumysty tıimdi atqarý múmkin bolmaı otyr. Sonyń saldarynan Prezıdenttiń reformalaryn da iske asyrý qarqyny báseńdegen.

Memlekettik organdar arasynda ózara kelisý men talqylaý jumysy aıaqtalǵansha, kez kelgen bastamanyń negizgi mán-mańyzy da ózgerip ketedi. Bıýrokratııany toqtatý qajet, bizge naqty nátıje kerek.... Men byltyrǵy Joldaýymda jańa ekonomıkalyq saıasattyń negizgi baǵyttaryn aıqyndap berdim. Sondyqtan búgin qazirgi ekonomıkalyq ahýalǵa qatysty ózekti máselelerge toqtalamyn, – degen Prezıdent birden ekonomıkaǵa kóshti.

Ekonomıka basty nazarda

Osylaısha, Prezıdent tapsyrmasyn ekonomıkadan bastady. Onyń sózinshe, «ekonomıka neǵurlym qýatty bolsa, soǵurlym kóp salyq túsedi degen qaǵıdatty berik ustaný kerek». Sondaı-aq, Qasym-Jomart Toqaev ótken jyly ekonomıkamyz 5,1 paıyzǵa óskenin atap, eldiń jalpy ishki ónimin jyl saıyn keminde 6 paıyzǵa ulǵaıtýdy tapsyrdy.

Eń bastysy, elimizdiń damý qarqyny báseńdegen joq... Negizgi maqsat – barshańyzǵa belgili. Biz 2029 jylǵa qaraı ekonomıkamyzdyń kólemin 450 mıllıard dollarǵa jetkizýimiz kerek. ıAǵnı, naqty meje bar. Endi tek jumys isteý qajet. Bul – elimizdiń jalpy ishki ónimi jyl saıyn keminde 6 paıyzǵa ósýi kerek degen sóz, – dedi ol Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.

Ekonomıka týraly sóz qozǵalǵanda sarapshylardyń pikiri men analızi, usynysy men sheshimderi mańyzdy. Bul turǵydan Prezıdent janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynda Ekonomıkalyq damý jónindegi saraptamalyq keńes qurylǵanyn atap ótý kerek. Qańtarda keńestiń alǵashqy otyrysynda Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq jaǵdaı jáne memleket eń aldymen nazar aýdarýy kerek máseleler talqylandy.

QSZI dırektory Erkin Tuqymovtyń aıtýynsha, memlekettik organdar men sarapshylar qaýymdastyǵy arasyndaǵy ózara is-qımyl ekonomıkalyq saıasatty ázirleýdi aıtarlyqtaı jaqsarta alady.

Prezıdent saraptamalyq qoǵamdastyqqa birneshe ret syn aıtyp, ekonomıkany damytýdyń jańa tásilderin izdeýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Sonymen qatar, sarapshylar tarapynan da kóbirek qatysý jáne keri baılanys kútiledi. Saraptamalyq keńes qurý – bul suraqqa jaýap, – degen edi QSZI dırektory.

Endi keńestiń quramyndaǵy sarapshylar sessııalardy taqyryptarǵa bólip, naqty usynystar ázirleý úshin kezdesedi. Sonymen qatar, akademııalyq ortadaǵy basqa ekonomıster men sarapshylar ıdeıalaryn keńestiń talqysyna usyna alady.

Salyq kodeksine qatysty syn

Bıýdjetti toltyrý úshin salyqtyń durys júıelenýi mańyzdy. Ol úshin Qasym-Jomart Toqaev Salyq kodeksin jańartýdy tapsyrǵan.

«Bul qujat ınvestorlarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý men bıýdjetke qajetti kólemde qarjy túsirýdiń arasynda kókeıge qonymdy teńgerim bolýyn qamtamasyz etýi kerek», dedi Prezıdent.

Biraq Memleket basshysy bul qujattyń ázirlenýine kóńili tolmaı, ony synǵa aldy.

Bul turǵydan ekonomıst Nurlan Saqýov Memleket basshysynyń syny oryndy degen pikir bildirdi.

Iá, Prezıdent oryndy syn aıtty. Mundaı fıskaldi tásil Salyq kodeksiniń tıimdiligin atqara almaıdy. Al, sarapshylar men bıznestiń argýmentteri oryndy jáne bul ınvestorlardy yntalandyrmaıdy. Óıtkeni, túpki maqsat – bıznestiń jumys istep, ekonomıkaǵa tabys ákelýi. Ol úshin Salyq kodeksi ashyq jáne turaqty bolýy kerek. Árıne, ol áli de sol kútiletin nátıje men talaptarǵa saı emes. Onyń ústine qazirgi kodeks bızneske túsiniksiz ári kóptegen zań normasyna silteıdi. Al, jańa kodeks kásipkerlerge, onyń ishinde ınvestorlarǵa túsinikti bolýy jáne bıznesti kóleńkeden shyǵýǵa ıtermeleýi kerek, – dedi sarapshy.

Sondaı-aq, Prezıdent qosylǵan qun salyǵynyń ózin reformalaýdy tapsyrdy.

Ony 12 paıyzdan 16 paıyzǵa deıin kóterý máseleni sheshpeıdi... Burynǵy Úkimet Ulttyq qordan bólinetin transferttiń ornyna salyqty kóterip, qazynaǵa qosymsha qarjy túsiremiz degen ýájdi alǵa tartatyn. Jańa Salyq kodeksin ázirleý barysyna Memleket basshysy retinde meniń kóńilim tolmaıdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sarapshy Nurlan Saqýov ta qazirgi Salyq kodeksiniń QQS shegin túsinbegen kásipkerler «kóleńkege tyǵylyp otyrǵanyn» aıtady. Onyń sózinshe, buǵan úkimet pen bıznes arasynda mardymdy talqynyń bolmaýy sebep. Odan qaldy qazir kóptegen zańǵa táýeldi aktilerdi eseptemegende Salyq kodeksi 1200-den betten – 780 baptan turady. Basqa elderde mundaı qujat yqsham jáne barshaǵa túsinikti.

Úkimettiń aldynda jańa kodeksti yntalandyrý mindeti turdy. Ázirge Ulttyq ekonomıka mınıstrliginen osyndaı fıskaldi tásil ǵana bar. Olar QQS-ty kóp talqylady, biraq mınıstrlik ákimshilendirýdi jeńildetetinin aıtqan joq: QQS alymdarynyń arqasynda sizge qolaıly jaǵdaı jasalady demedi. Dıalog bolǵan joq. Olar ártúrli esepke silteme jasaıdy, biraq olardy kórsetpeıdi. Mınıstr Qýantyrovtyń ketýine osy sebep bolǵan shyǵar... Bizdiń kodeks tym kúrdeli jáne uzaq. Mysaly, Grýzııada Salyq kodeksi jeńildetildi. Taraýy az jáne bárine túsinikti. Olardyń Salyq kodeksi 310-baptan turady jáne onyń kólemi bizden 2,6 ese az, – dedi Nurlan Saqýov.

Sońǵy 5 jylda bıýdjet tapshylyǵy 11 trıllıonnan asty

Prezıdenttiń sózinshe, sońǵy bes jyl ishinde bıýdjet tapshylyǵy 11 trıllıon teńgeden asqan. Qarjy mınıstrligi byltyrǵy tabys josparyn aldyn ala tólengen osy jyldyń salyqtary esebinen oryndaǵan. 600 mıllıard teńge qosylǵan qun salyǵyn qaıtarý ýaqytsha toqtatyldy. Demek bıýdjet máseleleri «bıznestiń aınalymdaǵy qarajaty esebinen sheshilgen».

Áli sheshimin tappaǵan taǵy bir másele – bıýdjetti bólý tártibi. Ol ekonomıkalyq belsendilikti arttyrýǵa baǵyttalmaǵan. Qarajat kúndelikti máselelerdi sheshýge jumsalady, strategııalyq maqsattar sonyń kóleńkesinde qalady. Úkimet shyǵystardyń ekonomıkalyq paıdasy barynsha joǵary bolýyna basa mán bere otyryp, onyń naqty basymdyqtaryn aıqyndaýy kerek, – dedi Memleket basshysy bıýdjettiń bólinýin synap.

Bıýdjet tapshylyǵyna qatysty ekonomıst Arman Baıǵanovtyń pikirin suradyq. Onyń aıtýynsha, bizde qorǵanysqa bólinetin bıýdjettiń bóligin agroónerkásipke qaraı baǵyttaý kerek. Sonda eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge bolady.

Bıýdjet 23 trıllıonǵa deıin jetedi dep boljanyp otyr, shamamen 5% qorǵanys blogyna, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligine bólingen. Bul – aıtarlyqtaı soma. Eger ol azaısa, onda bul shyǵyndar ekonomıkanyń naqty sektoryna arnaıy baǵyttalýy múmkin. Bizde agroónerkásip keshenin qoldaýǵa arnalǵan bıýdjet qorǵanysqa qaraǵanda birneshe ese az. Al bul – ekonomıkanyń naqty bóligi, aýylda Qazaqstan halqynyń 40%-dan astamy turady. Tıisinshe, agroónerkásip keshenin reformalaý, ónimdilik pen tıimdilikti arttyrý qajet. Soǵan sáıkes qarajat bólinýi kerek. Bul Qazaqstannyń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin mańyzdy... Sondyqtan birinshi kezekte ekonomıkanyń naqty sektoryna – óńdeý ónerkásibi men aýyl sharýashylyǵy salalaryna basa nazar aýdarý qajet, – deıdi Arman Baıǵanov.

Salyq júıesin tolyq tsıfrlandyrý

Prezıdent árqashan tsıfrlandyrý máselesine erekshe nazar aýdarady. Alaıda keıbir memorganda, atap aıtqanda Memlekettik kirister komıtetinde onyń engizilýi úshin qomaqty qarjy tartylsa da, nátıje joq. Sondyqtan Memleket basshysy bul vedomstvoǵa ІT aýdıt júrgizýdi tapsyrdy. Sebebi bıýdjetke kiristi baqylaý úshin bul organnyń mańyzy aıtpasa da túsinikti.

Bul sala tsıfrlyq tásilderdi, ásirese jasandy ıntellektini qoldaný jaǵynan eń aldyńǵy shepte bolýǵa tıis. Qysqasy, atqaratyn jumys – aýqymdy... Jalpy, salyq jáne bıýdjet salasyna túbegeıli reforma qajet. Sonyń arqasynda memleket pen bıznestiń arasynda jańa qoǵamdyq shart jasalmaq. Osylaısha, ulttyq tabysty ádil bólýdiń parasatty joly qalyptasady. Bul – Úkimettiń aldynda turǵan negizgi basymdyq, – dep tapsyrdy Qasym-Jomart Toqaev.

Tsıfrlyq teńge – jemqorlyqpen kúres quraly

Memleket basshysy elimizdiń qurylys salasyndaǵy olqylyqtarǵa, onyń ishinde sybaılas jemqorlyqqa da toqtaldy. Onyń aıtýynsha, munymen kúresý úshin aqshaǵa tsıfrlyq teńge arqyly en salý jáne ony qadaǵalaý, basqasha aıtqanda, «aqshany boıaý» bıýdjet qarajatynyń jumsalýyn baqylaıtyn óte mańyzdy tetik bolýy múmkin.

 

Búginde tsıfrlyq valıýtany qoldanýǵa qatysty pılottyq jobalar tıimdi júzege asyrylyp jatyr. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigine Úkimetpen jáne Ulttyq bankpen birlesip, osyndaı jobalardyń aýqymyn keńeıtýdi, onyń ishinde qurylys salasyna barynsha engizýdi tapsyramyn, – dep júktedi Qasym-Jomart Toqaev.

«Sý mınıstrliginiń jumysy ázirge oıdaǵydaı nátıje bergen joq»

Sýǵa jaýapty arnaıy memlekettik organ qurylǵanymen, naqty nátıjeler joq. Prezıdent sý tapshylyǵynynan AÓK damýyna qaýip tónetinin eskertip, jańadan qurylǵan mınıstrliktiń jumysyn synady.

Arnaıy qurylǵan Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrliginiń jumysy ázirge oıdaǵydaı nátıje bergen joq. Al, kórshi memleketter sý tapshylyǵyn joıý úshin naqty maqsat qoıyp, belsendi jumys istep jatyr. Bizde bolsa, sý resýrstaryn basqarý júıesin damytý tujyrymdamasy tek jaqynda ǵana qabyldandy. Bul qujat tym uzaq talqylandy. Ashyǵyn aıtý kerek, jaǵdaı óte kúrdeli. Mysaly, elimizdegi sýarmaly jerdiń 13 paıyzynda ǵana sý únemdeý tehnologııasy bar... Sondyqtan, sýdy kóp qajet etetin daqyldardy azaıtyp, qurǵaqshylyqqa tózimdi daqyldardy kóbeıtý kerek, sý únemdeıtin tehnologııany engizý qajet. Ahýaldy jaqsartý úshin batyl áreket jasaý kerek, – dep tapsyrdy Qasym-Jomart Toqaev.

Sondaı-aq, Memleket basshysy turǵyndardy da sýdy únemdeýge shaqyrdy.

Búkil el bolyp sýdy únemdep paıdalaný mádenıetin qalyptastyrýymyz kerek. Kórshi memleketterdiń tájirıbesin zerttep, tıimdi tustaryn alý qajet. Eldi sýmen qamtamasyz etý – asa mańyzdy mindet, ulttyq qaýipsizdik máselesi deýge bolady. Ónerkásipte, agrosektorda, kommýnaldyq sharýashylyqta, jalpy, barlyq salada sýdy tıimdi paıdalaný máselesine erekshe mán berý qajet, – dedi ol.

Budan bólek Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy ınvestıtsııalyq áleýet, ulttyq ınfraqurylym, memlekettik satyp alý, memleket pen jekeshelik seriktestigi, qurylys, sybaılas jemqorlyqpen jappaı kúres, ulttyq kompanııalardy IPO-ǵa shyǵarý, AÓK, óndiris, energetıka jáne basqa máselelerge toqtaldy.

Ádiletti Qazaqstandaǵy jańa jumys tásili

Jalpy alǵanda Memleket basshysy ótken jyldy tabysty dep baǵalady, biraq sheshimin tappaǵan ózekti máseleler áli de baryn eskertti.

Bz aldaǵy ýaqtta jańa ekonomıkalyq baǵdarmen júremiz desek, Úkimet jáne ákimder jumys isteý tásilin túbegeıli ózgertýge tıis... Biz elimizdiń damý qarqynyn kúsheıtýimiz kerek. Ekonomıkany ártaraptandyryp, shetelden kóbirek ınvestıtsııa tartý qajet. Úkimettiń basty mindetteriniń biri – ekonomıkalyq qyzmet sýbektileriniń bárine birdeı jaǵdaı jasaý. Ekonomıkaǵa jańa serpin berý úshin Úkimet kásipkerlermen, ınvestorlarmen tolyqqandy seriktes retinde tyǵyz baılanysta jumys isteýi qajet, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar, ol memlekettik apparatqa «tapsyrma túskenin, problema týyndaǵanyn kútip otyrmaı, ózdiginen bastama jasap, sheshimdi tez jáne ózi qabyldap «úırenýin» tapsyrdy.

Qaǵazbastylyq, kózboıaýshylyq degendi doǵarý qajet. Osyndaı jaǵymsyz úderisterdiń kesirinen jurttyń reformaǵa jáne Ádiletti Qazaqstanǵa degen senimi azaıady. Joǵarydan tapsyrma berilgenin, azamattardan aryz túskenin nemese jaǵdaıdyń nasharlap ketkenin kútip otyrmaý kerek. Bastama kóterip, derbes jumys isteı bilý qajet, – dep túıindedi Memleket basshysy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyn.

«Ýáde beremin» – jańa premer tapsyrmalardy osylaı qabyldady

Prezıdentti muqııat tyńdaǵan jańa premer Oljas Bektenov tapsyrmany «5-ke» oryndaıtynyn ýáde etti.

Sizdiń barlyq aýqymdy tapsyrmańyz qatań túrde oryndalady. Buǵan Úkimettiń jańartylǵan jańa quramy daıyn. Biz bul máselelerdiń naqty sheshimderine nazar aýdaramyz. Jumystyń naqty nátıjesi bolady dep ýáde beremin, – dedi premer-mınıstr.

Bul tapsyrmalar Oljas Bektenov pen onyń jasaqtaǵan úkimet múshelerine aldaǵy bes jylda jyldam ári naqty qadam jasaý keregin ditteıdi. Áıtpese, «qosylǵyshtardyń orny aýysqanymen, qosyndynyń máni ózgermeıdi» degendi halyq el úkimetine qatysty qoldana bastaıdy.

Tobyqtaı túıin

Prezıdenttiń jańa ekonomıkalyq reformasyndaǵy ındıkatorlarǵa jetý úshin keshendi mindetter qoıyldy. Memleket basshysy el ekonomıkasynyń ósimin 2029 jylǵa deıin jyl saıyn 6 paıyzǵa jetkizýdi de júktedi. Degenmen, Qasym-Jomart Toqaev sanmen qosa, sapany da umytpaýdy tapsyrdy. Sol sebepti materıalymyzdy sarapshy Nurlan Saqýovtyń paıymymen aıaqtaýdy jón kórdik.

Bıyl aýyl sharýashylyǵynan basqa salalar jaqsy kórsetkishke jetken. Kelesi jyly bul sala da oń ózgeris bolsa, onda 6 paıyzǵa jetýge bolady. Turaqty ósim úshin san emes, sapa mańyzdy der edim. Sebebi biz shıkizattyń arqasynda ósimge jetýimiz de, quldyraýymyz da múmkin. Bul – turaqty emes. Sondyqtan sapaly ósim degende biz úırenip qalǵan munaıdyń esebinen emes, óńdeý jáne eksport esebinen ekonomıkany kóterý kerek. Sebebi álemde «munaıdyń dáýreni aıaqtalyp jatyr». Damyǵan elder jańartylatyn energııa kózderine kóshti jáne munaıǵa úmit artpaıdy. ıAǵnı, jańa ekonomıkalyq saıasatymyz munaıǵa táýeldilikten qutylyp, basqa salalarǵa kóshýi kerek, – dep túıindedi Nurlan Saqýov.