TMD-da eń kóp SO2 shyǵaratyn Qazaqstan 2060 jylǵa deıin kómirtegi beıtaraptyǵyna jete ala ma
TMD memleketteri ishinde Qazaqstan kómirqyshqyl gazyn kóp shyǵaratyn el ekeni anyqtaldy. Mamandar dabyl qaqqanymen, jaǵdaı rettelmeı otyr, úsh jyl buryn da osyndaı antıreıtıngte kósh bastap turǵan edik. Sodan máseleni sheshý úshin kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdiń 2060 jylǵa deıingi strategııasyn bekittik. Alaıda, eldegi qabyldanyp jatqan sharalarǵa otandyq ekologtardyń kóńili tolmaı otyr. Al quzyrly mınıstrlik jospar quryp, strategııadaǵy kórsetkishke jetýge kómektesetin jobalarǵa ınvestorlar izdep jatyr. Byltyr aqpannyń 2-si qabyldanǵan strategııa qalaı oryndalyp jatyr? Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń materıalynan oqyńyz.
Eýrazııalyq damý banki sarapshylarynyń aıtýynsha, keıbir elde kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý quny 10 mıllıard dollardan 6,5 trıllıon dollarǵa deıin jetedi. Qazaqstanǵa da qomaqty qarajat qajet.
Álemdegi lastaýshy qalalar
Ashyq derekterge súıensek, Seýl, Gýanchjoý, Nıý-Iork, Gonkong jáne Los-Andjeles – kómirqyshqyl gazyn shyǵaratyn «basty ortalyqtar». Jyl saıyn olardyń árqaısy 150 mln tonnadan astam SO2 shyǵarady. Negizgi kózderi – ónerkásip mekemeleri, kólik jáne aýyl sharýashylyǵy, onyń ishinde ormandardy kesip, aýmaqtardy egistik jerlerge aınaldyrý.
TMD-daǵy lastaýshy elder – Qazaqstan birinshi orynda
Álem elderi «jasyl», tómen kómirtekti damý jolymen kele jatyr, Eýrazııalyq aımaq elderi de budan tys qalmaq emes. Bul rette olardyń alar asýy áli alda ekeni anyq. Eýrazııalyq damý banki sarapshylarynyń málimetinshe, 2021 jyly orta eseppen bir adamǵa shaqqanda óńirdegi kómirqyshqyl gazy shyǵaryndylary 9,9 tonnany qurady. Bul dúnıe júzindegi ortasha kórsetkishten eki ese derlik (4,7) joǵary. TMD boıynsha eń joǵary kórsetkish Qazaqstan men Reseıde tirkeldi. Aımaq elderi arasynda eń tómengi mánder Qyrǵyzstan (1,4) men Tájikstanda (1,1).
SO2-niń nesi bar, ol nege zııan?
Kómirqyshqyl gazy – ósimdikterdiń tirshilik protsesindegi negizgi elementiniń biri. Olar SO2 sińiredi, ony óńdeıdi jáne atmosferaǵa ottegi shyǵarady. Biraq eger kómirqyshqyl gazy tym kóp bolsa, ol planetadan kún sáýlesiniń qaıta shaǵylýyna kedergi jasap, Jerdiń jylynýyna, anomaldy qubylystarǵa alyp keledi. Muz erip, klımat pen flora-faýnanyń quramy ózgeredi.
Kómirtegi beıtaraptyǵy degenimiz ne?
Bul – atmosferaǵa shyǵatyn SO2 shyǵaryndylarynyń mólsherin muhıt, teńizder, jasyl jelekter óńdeı alatyndaı deńgeıge jetkizý. Keıbir kompanııa kómirtegi beıtaraptyǵyna óndiris protsesin ózgertý, ártúrli jasyl tehnologııalardy engizý, balamaly energııa obektilerin salý arqyly qol jetkizedi. Basqalary qorshaǵan ortany qorǵaý uıymdarymen birlese otyryp, jaǵymsyz áserlerdiń ornyn toltyrý maqsatynda jasyl jelekter otyrǵyzýda.
Sondaı-aq, kıim shyǵaratyn brendter, kólik kompanııalary jáne bólshek saýdagerler de kómirtegi beıtaraptyǵyna úles qosyp jatyr. Olar ekologııalyq baǵyttaǵy áleýmettik jobalarǵa qatysý arqyly qorshaǵan ortaǵa shyǵatyn kómirqyshqyl gazyn azaıtýǵa tyrysýda. Bul aǵash otyrǵyzý, ormandy qorǵaý naýqandary, aýyl sharýashylyǵyn ońtaılandyrý jobalary, jasyl nemese qaldyqsyz óndiriske ınvestıtsııalar bolýy múmkin. Kıim brendteriniń arasynda kómirtegi beıtaraptyǵy týraly kelisimge qol qoıǵan kompanııalar kóp.
Kómirtegi beıtaraptyǵy – klımat ózgerýi problemasyn sheshý joly
Dúnıe júzinde kóptegen el qaldyqtardy azaıtyp, túrli shara qabyldap jatyr. Alaıda, ókinishke qaraı, barlyq kompanııa men elder bul baǵytta jumys isteýge daıyn emes. Degenmen, progress bar.
BUU-nyń klımattyq sammıtinde álemniń 66 eli 2050 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýge mindettendi. Qujatqa 2019 jyldyń 23 qyrkúıeginde qol qoıyldy. Memleketterden basqa mindettemege 10 oblys, 102 qala, 93 kompanııa jáne 12 ınvestor qol qoıdy. Sonymen qatar, álemdegi eń iri 19 qalanyń meri 2050 jylǵa qaraı kómirqyshqyl gazynan beıtarap bolatynyn málimdedi.
Qaı qalalar kósh bastap keledi?
Iá, kómirtegi beıtaraptyǵyna kóshýde keı qala basqalarǵa qaraǵanda ozyq. Solarǵa qysqa toqtalaıyq.
San-Frantsısko. Amerıkalyq qala parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý jónindegi jeke jobasyn júzege asyryp jatyr. San-Frantsısko basshylyǵy qalany kómirtekti beıtarap etý týraly sheshim qabyldady. Búginde qala turǵyndary birte-birte jańartylatyn energııa kózderine kóship, múmkindiginshe kólik emes, velosıped teýip, aǵash otyrǵyzyp jatyr. Qazirdiń ózinde nátıje bar – 2016 jyly San-Frantsıskoda SO2 shyǵaryndylarynyń deńgeıi 1990 jylmen salystyrǵanda úshten birge qysqardy. Al 2050 jylǵa qaraı qala basshylyǵy kómirtegini beıtarap etýge ýáde berip otyr.
Kopengagen. Kómirtegini beıtaraptandyrý josparyn júzege asyratyn taǵy bir iri qala. Kopengagen 2025 jylǵa deıin beıtarap bolýdy josparlap otyr. Osy ýaqyt ishinde kún jáne jel elektr stantsııalaryn salý, kommýnaldyq qyzmetterge smart tehnologııalardy engizý jáne kólikter sanyn azaıtý kózdelgen.
Helsınkı. Fınlıandııa astanasy 2035 jylǵa qaraı kómirtekti beıtarap qalaǵa aınalýdy kózdeıdi. Bılik 143 tarmaqtan turatyn aýqymdy jospar ázirledi. Oǵan jasyl energııany paıdalaný, kólikter sanyn azaıtý, velosıped pen jaıaý júrýdi nasıhattaý kiredi. Fınder de eski ǵımarattardy jańǵyrtý arqyly jylý energııasyn tutynýdy azaıtpaq. Bul eldiń basshylyǵy ishten janatyn qozǵaltqyshy bar kólikterdi satýǵa tyıym salyp, kólik kompanııalaryna tek elektromobıl satýǵa ruqsat berý múmkindigin qarastyryp jatyr.
Qazaqstannyń 2060 jylǵa deıingi strategııasy
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2023 jylǵy 2 aqpanda «kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdiń 2060 jylǵa deıingi strategııasyn bekitti». Memleket basshysy bul másele týraly birneshe ret aıtty.
Qaldyqtardy boldyrmaý maqsatynda kásiporyndar men ekonomıkaǵa túbegeıli ózgerister engizý qajet. Ol úshin biz kómirteginiń úlesi tómen bolatyn damýdyń uzaqmerzimdi strategııasyn daıyndap jatyrmyz... – dep Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan men Reseıdiń XVII óńiraralyq yntymaqtastyq forýmynda kómirtegi beıtaraptyǵy strategııasynyń múmkindikteri týraly pikir bildirdi.
Strategııalyq qujattaǵy derekterge súıensek, energetıka sektory – Qazaqstandaǵy parnıktik gaz (budan ári – PG) shyǵaryndylarynyń eń iri kózi. 2020 jyly Qazaqstandaǵy barlyq jyldyq PG shyǵaryndylarynyń 77,6 %-y (272,5 mln tonna SO2-ekvıvalent) energetıka sektoryna tıesili boldy, bul qazba otyndardyń keńinen paıdalanylýyna baılanysty bolyp otyr.
«Bul mindet jetkilikti deńgeıde atqarylyp jatqan joq»
Mine, qujattyń qabyldanǵanyna bir jyl boldy. Búginde ony oryndaý, jalpy kómirtegi beıtaraptyǵyna jetý jumystaryna ekologtardyń kóńili tola ma? Mamandardan suradyq.
Iá, Qazaqstanda kómirtektik beıtaraptyq strategııasy qabyldandy. Ekonomıkanyń ártúrli salasynda barynsha kómirdiń úlesin azaıtý, sondaı-aq aǵash sanyn kóbeıtý, jasyl jelekterdi saqtaý, tabıǵı sheshimderge barynsha ekpin túsirý kerek. Qazir bul mindet jetkilikti deńgeıde atqarylyp jatqan joq.
Foto: Laýra Málikovanyń jeke muraǵatynan
Biz kezinde 2017 jyly Astanany gazdandyrý jumysyn bastadyq. Sol arqyly 2018 jyldan bastap Saryarqa gaz qubyry salynyp, búginde Temirtaý, Jezqazǵan, Qaraǵandy, Astana qalalary osy gaz qubyryna qosyldy. Gaz - kómirmen salystyrǵanda eń taza energııa kózi. Sonymen birge gazǵa kóshkende aýaǵa kómir jaqqanda shyǵatyn qatty bólshekter, kúkirt oksıdi shyqpaıdy. Solaı aýa áldeqaıda taza bolady. Al Almatyǵa keler bolsaq, qazir kómirden gazǵa kóshýdiń tehnıkalyq jobasy jasaldy. Alaıda júzege asyrylýy jyldan-jylǵa sozylyp keledi. Sondaı-aq, Óskemen, Semeı, Petropavl qalalarynda áli kúnge deıin kómir qoldanylady jáne Ekibastuz GRES-inde de kómir paıdalanylady. Jalpy elimiz elektrenergııanyń 70 paıyzǵa jýyǵyn kómirden alady. Sondyqtan osy baǵytta úlken jumystar júrgizilýi kerek. Aldaǵy 10-15 jylǵa deıin energetıkamyzda gaz negizgi energııa kózine aınalýy kerek. Sondyqtan ishki naryqta gaz qoldanýdy barynsha qolǵa alý mańyzdy, al osy ýaqytta qosymsha balamaly energııa kózderi obektilerin kóbeıtý kerek – dedi Ortalyq Azııa ekologtarynyń atynan BUU-nyń 2019 jylǵy klımattyq sammıtinde tabıǵı sheshimderdiń ıntegratsııalanýy jaıly úndeý tastaǵan Tájirıbeshil ekologtar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Laýra Málikova.
Sondaı-aq, bul máseleni sheshýge Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi ýákiletti vedomstvo ekenin eskerip, olarǵa da saýal joldadyq.
... Strategııa sheńberinde 2030 jylǵa qaraı parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn 1990 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 15%-ǵa azaıtý, al qosymsha halyqaralyq ınvestıtsııalar, tómen kómirtekti tehnologııalardy tasymaldaý mehanızmi, Jasyl klımattyq qor jáne ótpeli ekonomıkasy bar elder úshin ıkemdi mehanızm bolǵan jaǵdaıda 2030 jylǵa qaraı 1990 jylǵy deńgeıden 25% azaıtýǵa shartty maqsat qoıyldy, – dedi Klımattyq saıasat jáne jasyl tehnologııalar departamentiniń dırektory Sáýle Sábıeva.
Mınıstrlik ókiliniń aıtýynsha, qazir shyǵaryndylardy saýdalaý júıesi aıasynda kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý úshin mınıstrlik qoldanystaǵy Ulttyq kómirtegi kvotasy josparyn qaıta qaraý boıynsha jumys júrgizip jatyr. Ol josparda qysqartý qarqyny 2,25-5,1% dep kórsetilgen edi. Osylaısha, jyl saıynǵy tómendeý qarqynymen erkin kómirtegi kvotasyn bólýdi kezeń-kezeńimen qysqartý josparlanǵan.
Sonymen qatar, mınıstrlik belsendi túrde ınvestıtsııalyq seriktester izdep jatyr. Qazir tómen kómirtekti tehnologııalardy engizý múmkindigi boıynsha frantsııalyq Vicat kompanııasymen yntymaqtastyq ornatý jumystary júrgizilip jatyr. Jańa sý elektr stantsııalarynyń qurylysyna Record Energy Transition qory da qyzyǵýshylyq tanytqan.
Bári aqshaǵa kelip tirelip tur...
Halyqaralyq energetıka agenttiginiń baǵalaýynsha, Qazaqstannyń munaı-gaz sektorynyń metandy azaıtý áleýetin tolyq paıdalaný úshin 2030 jylǵa qaraı jalpy ınvestıtsııalyq qajettilik shamamen 1,4 mıllıard dollardy quraıdy. Sondaı-aq, Sáýle Sábıevanyń aıtýynsha, Qazaqstan men Japonııanyń birlesken nesıeleý mehanızmi aıasynda parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý úshin iri emıtenttik kompanııalarda japon tehnologııasy engiziletin birlesken jobalar júzege asyrylady.
Joǵaryda kórsetilgen maqsattarǵa jetý tómen kómirtekti damýdy qoldaıtyn jáne kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizetin tómen kómirtekti tehnologııalarǵa taza ınvestıtsııa 610,0 mlrd AQSh dollary deńgeıinde baǵalanady – bul jalpy negizgi kapıtaldyń 19,6%. Sonymen qatar, BUU-nyń Klımatty ózgertý jónindegi taraptardyń 28-konferentsııasynda Qazaqstan metan boıynsha jahandyq mindettemege qosyldy, onyń aıasynda metan shyǵaryndylaryn azaıtýǵa kúsh salady. Osy maqsatqa jetý úshin mınıstrlik salalar boıynsha naqty jobalarǵa ınvestıtsııa tartýdyń jol kartasyn ázirledi, – dep atap ótti departament dırektory.
Al, ekolog Laýra Málikova Qazaqstan 2060 jylǵa deıin kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkize alady, tek eldegi jalpy atqarylyp jatqan sharalar jetkiliksiz dep sanaıdy.
Tabıǵı sheshimderge keler bolsaq, bizde memlekettik deńgeıde qabyldanatyn 5 jyldyq Ulttyq deńgeıde belgilengen jarnalar (ONÝV - Opredelıaemye na natsıonalnom ýrovne vklady –– red.) degen qujat bar. Sonda áli kúnge deıin tabıǵı sheshimder ıntegratsııalanbaǵan. Orman, jasyl jelekterdiń otyrǵyzylýy, ózen-kólderdi saqtaý, órtti boldyrmaý, kómirtegi kóp jınalǵan jerlerdi saqtaý boıynsha is-sharalar qarastyrylmaǵan. Sondyqtan atqarylyp jatqan sharalar jetkiliksiz, klımat boıynsha ulttyq besjyldyq jobaǵa tabıǵı sheshimderdi engizý qajet, – dep atap ótti Laýra Málikova.
Kómirqyshqyl gazyn kóp bóletin kásiporyndar ne istep jatyr?
Kómirqyshqyl gazyn kóp bóletin energetıka sektoryndaǵy kompanııalardyń jaýapkershiligin kúsheıtýdiń mańyzy zor. Bul baǵyttaǵy jumys zań normasymen – jańa Ekologııalyq kodekspen retteldi.
Eldegi kompanııalarǵa keletin bolsaq, 2021 jylǵy 1 shildede jańa Ekologııalyq kodeks kúshine endi. Soǵan sáıkes, 2025 jyldan bastap eń iri degen 50 mekeme jasyl tehnologııalardy engizýge mindetti. Engizbegen jaǵdaıda salyq deńgeıi eki ese, sodan keıin tórt, segiz esege kóbeıe beredi. Sonymen qatar, bizde ruqsat qaǵazsyz jumys istegeni úshin, remıdıatsııa júrgizbegeni úshin aıyppuldyń mólsheri turaqty emes. Ol tapqan tabysyna baılanysty esepteledi. Sondyqtan bul jerde naqty mekemelerdi barynsha shyǵyndardy azaıtýǵa yntalandyratyn normalar men mehanızmder qarastyrylǵan. Sol normalar men mehanızmderdiń júzege asyrylýyn Ekologııa mınıstrligi qadaǵalaýy kerek, – dedi ekolog.
AES kómirqyshqyl gazyn azaıtýǵa kómektese me?
Atom elektr stantsııasy kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýge kómektese ala ma? Bul máselege qatysty ekologtyń pikirin suradyq.
Aýaǵa shyǵatyn kómirqyshqyl gazy boıynsha AES taza bolyp esepteledi. Sebebi AES-ten aýaǵa eshqandaı lastaýshy zattar shyqpaıdy. Sondyqtan bul tustan qarasaq, AES qurylysy kómirtegi beıtaraptyǵy strategııamyzǵa, sondaı-aq, bizdiń Parıj kelisimi aıasynda alǵan mindettemelerimizge sáıkes bolýy múmkin. Degenmen, AES qurylysyndaǵy bir másele – radıatsııalyq qaldyqtar. Qandaı da bir apat bolsa, JES-termen salystyrǵanda onyń saldary aýyr bolady.
Sondyqtan bul joba aýaǵa shyǵatyn lastaýshy zattarǵa qatysty aıtsaq, tıimdi bolýy múmkin, biraq jalpy Qazaqstan úshin aldymen jemqorlyqty jeńip alý kerek. Sodan keıin ár memlekettik organda óziniń kásibı mamandaryn qamtamasyz etý qajet. Osyndaı alǵysharttaryn oryndaý mańyzdy. Jalpy kómirden gazǵa aýysý jáne aǵashty kóptep otyrǵyzý arqyly kómirtegi beıtaraptyǵyna umtylýdyń mańyzy zor, – dep túıindedi Laýra Málikova.
Aıtqandaı, senatorlar 2024 jylǵy 18 qańtarda «Qazaqstan men Frantsııa úkimetiniń arasyndaǵy jahandyq jylynýǵa qarsy is-qımyl salasyndaǵy yntymaqtastyqty júzege asyrý týraly arnaıy kelisimdi» ratıfıkatsııalady. Kelisim aıasynda iri jobalardy júzege asyrý josparlanǵan.
Osylaısha, kelisim Jambyl oblysy Mırnyı aýylynda jalpy qýaty 1 GVt jel energııasyn paıdalanatyn gıbrıdti elektr stantsııasyn iske asyrýdy, ázirleýdi, salýdy jáne paıdalanýdy kózdeıtin Mırnyı jobasyn júzege asyrýdy kózdeıdi.
Bul jobany júzege asyrý jańartylatyn energetıka sektoryn damytýdy jalǵastyrýǵa, nysanaly ındıkatorlarǵa qol jetkizýge, kómirqyshqyl gazynyń jyl saıynǵy shyǵaryndylaryn keminde 2 mıllıon tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik beredi.
Qoryta aıtsaq, elimizde mundaı jobalar jyl saıyn kóbeıip jatyr. Olardyń bári – kómirtegi beıtaraptyǵyna jetýge jasalatyn shaǵyn qadamdar.
Degenmen, ekologtardyń eskertýin esten shyǵarmaı, qabyldanǵan strategııanyń oryndalýyn árdaıym baqylaý kerek. Investorlardy belsendi tartýdyń mańyzyn da umytpaǵan jón.
