Tildi án arqyly jetik meńgergen orys jigiti qazaqsha toı júrgizip, betashar aıtyp júr
PETROPAVL. KAZINFORM — Petropavl turǵyny Evgenıı Grıaznovty kópshilik Jeńis dep tanıdy. Orys jigiti qazaq tilin ǵana emes, salt-dástúrdi de jetik meńgergen. Asabalyqty kásip etken Jeńis-Jenıaǵa búginde basqa óńirlerden de toılaryn ótkizip berýdi surap, jıi habarlasatyn bolǵan. Agenttik tilshisi shoýmendi áńgimege tartqan edi.
— Aldymen ózińizdi tanystyryp ketińizshi…
— Tashkentte dúnıege keldim, 6-synypqa kóshken jyly ata-anammen Qazaqstanǵa, sonyń ishinde Petropavlǵa qonys aýdardym. Mektep bitirisimen Manash Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetine oqýǵa tústim. Negizgi mamandyǵymnyń ónerge esh qatysy joq, agronommyn.
— Tildi qashan, qaıda úırenip júrsiz? Ne túrtki boldy?
— Mektepte júrgenimde qazaq tiline degen qyzyǵýshylyq paıda boldy. Til úırenýge degen yntam Abaı ánderinen bastaldy. «Aıttym sálem, Qalamqas», «Jelsiz túnde jaryq aı», «Kózimniń qarasy» — meniń repertýarymdaǵy ánder boldy. Án tyńdarmanǵa jetýi úshin júregińnen ótkizip, ıaǵnı maǵynasyn túsinip aıtý kerek. Án arqyly qazaq tiliniń qanshalyqty baı ekenin túsindim. Abaı oqýlaryna qatysyp, birneshe ret júldeli orynǵa ıe boldym. Sosyn ýnıversıtette oqyp júrip keshke meıramhanalardyń birinde ánshi bolyp jumys istedim. Keıin meıramhanaǵa art-dırektor bolyp ornalastym. Ondaǵy toılardyń basym bóligi qazaqtyń toı-tomalaǵy edi. Bilmegenimdi, túsinbegenimdi surap otyrdym. Qazaq tildi ortada bolǵandyqtan aqyryn sóılep kettim.
Osylaısha toılardy eki tilde júrgizýden bastadym. Basynda adamdar meniń toıdy qos tilde júrgize alatynyma senbedi. Olardy kóndirý qıyn boldy. Sol kezde maǵan toıyn senip tapsyrǵan, betimnen qaqpaǵan adamdarǵa qazir alǵysym sheksiz.
— Til úırengisi keletinderge qandaı keńes berer edińiz?
— Men tildi eshqandaı kýrstarǵa barmaı ózdigimnen úırendim, meniń ustazym — qazaqtyń ánderi boldy. Al jalpy til úırene bastaǵan adamdarǵa qate sóıleýden qoryqpaýǵa keńes beremin. Qatelik jasaý qorqynyshty emes. Toıǵa kelgen qonaqtarmen qazaqsha sóılesýge tyrystym, basynda sózderdi durys aıta almaıtynmyn, keıbireýler kúledi, endi bireýler durysyn aıtyp, túzetip jiberedi. Tildi úırený úshin eń bastysy tájirıbe kerek eken. Sózderdi jańyltpash sekildi jattaǵan nátıje bermeıdi.
Qazir qazaqsha fılmder kóremin. Repertýarymda 50-dan astam qazaqsha án bar.
Kóp tildi meńgerý, negizi adamdy aqyldy etedi, ishki álemin baıytady. Qazaq tili — óte ádemi til, mysaly «aınalaıyn» degen sózi nege turady?! Orysshaǵa aýdara almaısyń ony. Qazaqstanda turǵandyqtan tildi úırený kerek, qurmetteý kerek.
— Otbasyńyzda qazaq tilin ózińiz sııaqty jetik biletinder bar ma?
— Ulym men qyzym bar. Olarmen úıde qazaqsha sóılesemin. Bilgeni ózderine jaqsy.
— Kópshilik sizdi qazaqtyń toıynan tanydy, toı-bızneske qashan keldińiz?
— Kóp bola qoıǵan joq. Qazaq tilin úırengennen keıin aldymen merekelik is-sharalardyń júrgizýshisi bolyp bastadym. Stsenarııdi aldyn ala jazyp, sodan aýytqymaýǵa tyrysatynmyn. Keıin tájirıbe jınaı kele toılarǵa shyǵa bastadym.
Soltústik Qazaqstan aıtpasa da túsinikti, Ońtústik, Shyǵys Qazaqstanda toılar ótkizdim. Batysta ázirge bolǵan joqpyn. Buıyrsa, ol jaqqa da jol túser. Bir qyzyǵy, basqa óńirlerge baryp toı júrgizgenimde, meniń Petropavldan ekenime tańdanyp jatady. Kóbine qazaǵy qalyń ońtústiktiń jigiti dep oılaıdy.
Eń alǵashqy júrgizgen toıym áli kúnge esimde, qyz uzatý bolatyn. Aldyn ala daıyndaldym, stsenarıı jazdym. Ózimdi senimdi ustaý úshin qasyma asabalardyń birin aldym. Eger men oılaǵandaı bolmaı jatsa, ári qaraı júrgizesiń dep, gonorarymnyń bir bóligin beretin bolyp kelistim. Abyroı bolǵanda toı óte jaqsy ótti, qonaqtardyń kóńilinen shyqty.
— Sońǵy kezde dombyra tartyp, betashar aıtyp júrsiz. Aspapta oınaýdy qashan úırendińiz, ustazyńyz kim?
— Karantın kezinde toı joq, jumys toqtady. Bos ýaqyt kóp. Sol kezde dombyra satyp aldym. Petropavlda betashar aıtatyndar saýsaqpen sanarlyq. Meniń dosym, áriptesim Tımýr Aıtqojınniń kómegi kóp boldy. Nátıjesinde betashardy jattap, úırenip aldym.
Keıin betashar aıtamyn degende maǵan senbegender boldy, fonogramma dedi, orys balasy nege kelinniń betin ashady degender boldy. Joq men kelin betin ashpaımyn, sol áýlettiń úlken, syıly analary bar, solar ashady, men tek án aıtamyn.
— Suranys bar ma?
— Iıa, árıne. Keıde Reseı qazaqtarynyń toıyn ótkizý úshin Túmenge, Ombyǵa jol túsip jatady.
— Taǵy qandaı mýzykalyq aspaptarda oınaısyz?
— Ata-anam — joǵary bilim bar mýzykanttar. Sondyqtan ónerge jaqyn bolmaýym múmkin emes edi… Dombyradan bólek gıtarada, fortepıanoda oınaımyn. Jalpy mýzykamen 3-synyptan bastap aınalysamyn. Mýzykalyq mektepte 4 jyl oqyǵanmyn.
— Asabalarǵa qatysty, olardyń ázil-qaljyńyna, óreskel oıyndaryna baılanysty syn kóp aıtylady. Áleýmettik jelide túrli beınejazbalarǵa kýáger bolyp júrmiz. Siz bul synmen kelisesiz be?
— Áleýmettik jeliden kóptegen jaman ázilderdi kóremin. Meniń oıymsha, bul durys emes. «Boıaýshy, boıaýshy degen saıyn saqalyn boıaıdy» degen qazaqtyń jaqsy maqaly bar ǵoı, jurtty kúldirem dep keıde qonaqtyń jeke basyna da tıisip jatady. Adamdardyń syrtqy kelbetin kúlkige aınaldyrýǵa bolmaıdy. Bizdiń mentalıtet basqa, ony da eskergen jón. Óreskel oıyn, anaıy qaljyńsyz-aq toıdy kóńildi ótkizýge bolady. Óıtkeni, ol jerde ata-ájeler otyrady. Aǵaıyn-týys keledi.
Qaı salada jumys isteseń de, kóshten qalmaý úshin, básekege tótep berý úshin únemi ózińdi jetildirip otyrýyń qajet. Sondyqtan biz áriptesterimizben birge túrli sheberlik sabaqtaryna qatysamyz, kýrstardan ótemiz, reseılik áriptesterimizben tájirıbe almasamyz.
