Til bilý bilim kókjıegin keńeıtedi – qyzylordalyq ustaz
QYZYLORDA. KAZINFORM - Qyzylordalyq aǵylshyn tili pániniń muǵalimi Oksana Jbır birneshe tildi biledi. Qazaq tilinde erkin sóıleı alatyn ustaz til úırenýdiń kóptegen joly bar ekenin aıtady. Osy oraıda ustazdy Halyqaralyq áıelder kúni merekesi qarsańynda áńgimege tartyp, til úırený jóninde oı-pikirin bilgen edik.
- Aldymen ózińiz jaıly qysqasha aıtyp ótseńiz. Qaıda bilim aldyńyz? Eńbek jolynda qandaı qyzmet atqaryp kelesiz?
- Men Qyzylorda qalasynda 1988 jyly dúnıege keldim. Oblys ortalyǵyndaǵy №2 aǵylshyn tilin tereńdetip oqytatyn mektepti (qazirgi «Murager» mektebi) támamdadym. Odan keıin Qorqyt ata atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetinde álem tilderi fakýltetinde joǵary bilim aldym. Aǵylshyn jáne frantsýz tili muǵalimi mamandyǵyn bakalavr dárejesinde ıgerip shyqtym. Ýnıversıtet bitirgennen keıin «Murager» mektebinde eńbek jolymdy bastap, ustazdyq qyzmettiń alǵashqy baspaldaǵynan óttim. Keıin Astana qalasynda qazaq-túrik lıtseıinde muǵalim qyzmetinde tájirıbemdi arttyra tústim. 2014 jyldan beri Qyzylorda qalasyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebinde jumys jasap kele jatyrmyn.
- Qazaq tilinde óte jaqsy sóıleıtinińizdi ańǵardyq. Qalaı úırendińiz?
- Tilge degen qyzyǵýshylyǵym dúnıege kelgennen bastap oıandy desem bolady. Kórshi úıde menimen qurdas qyz bar bolatyn. Ekeýmiz birge oınaımyz. Desek te, men qazaqsha, ol oryssha sóıleı almaıdy. Ol maǵan qazaqsha sóılese, úıge kelip júgirip kelip «myna sóz qalaı aýdarylady» dep maǵynasyn bilip ketedi ekenmin. Aýdarmasyn bilgennen keıin qaıta oınaýǵa ketemin. Osylaısha 3 jasymda qazaqsha sóıleýge beıimdelippin. Bul jaıynda anam aıtyp otyrady.
Qyzylorda - jergilikti ult ókilderi tyǵyz qonystanǵan óńir ǵoı. Ózge tilde erkin sóıleı alatyn azamattar kóp. Eshkim bir-birin bólip jarmaıdy. Birge týǵan týysqanyndaı aralasady. Qýanyshtaryn bólisedi. Osylaısha barsha ólt ókilderi bir otbasynyń adamdaryndaı birlikte ómir súrip keledi.
- Aǵylshyn tilin úırenýge qaı kezden bastap qyzyqtyńyz?
- Odan keıin anam Qyzylordada jalǵyz aǵylshyn tilin tereńdetip (ekinshi synyptan bastap) oqytatyn mektepke berýdi sheshti. Sodan beri til úırenýge qulshynysym artty. Til bilgen óte jaqsy. Kókjıegiń keńeıip, jańa álem ashqandaı bolasyń. Sondyqtan keleshektiń kilti – til bilip, zamannyń talabyna saı bilim alýda dep sanaımyn. Іzimizdi basqan jastarǵa sondaı aqyl-keńes beremin.
- Qazaqstandyq jastardan qandaı úmit kúteciz?
- Jastardan jańa bastamalar men belsendilik kútemin. Óıtkeni, bul - egemendik jyldarynda týyp-ósken urpaq. Jastar jigerli, bilimdi, patrıot bolýy kerek. Ózgeris pen jańalyqtarǵa beıimdele bilgeni artyq etpeıdi. Menińshe, jańa urpaqtyń óz múmkindigin kórsetip, áleýetin tolyq ashatyn ýaqyt áli alda dep oılaımyn.
- Jastardyń ózge jurttan qaı qasıetterdi úırengenin qalaısyz?
- Qazirgi jastardan keıbir kemshilikterdi baıqap júrmiz. Olar qarym-qatynastyń dástúrli ádisinen, ózin-ózi júzege asyrýdan, keıbir qundylyqtan alshaqtaı bastady. Dese de olardyń zaman talabyna beıimdelip, jaqsy isimen tanylyp jatqany qýantady.
Qazir shyǵarmashylyq baǵyttaǵy mamandyqtardy tańdaıtyn jastar jıi kezdesedi. Jastar áleýmettik jeliler arqyly tanymal bolýǵa jáne belgili bir salada kóshbasshy bolýǵa umtylady. Bul olarǵa qarjylyq turaqtylyq ákeledi. Kóptegen jastar qosymsha bilim alýǵa kóp kóńil bóledi. Jas qazaqstandyqtardyń tórtten bir bóligi qosymsha bilim berý uıymdaryna barady. Sondaı-aq eldiń damýyna úles qosatyn jas ǵalymdardyń sany aıtarlyqtaı ósti.
- Shákirtterińizdiń arasynda aǵylshyn tilin meńgerýde qabileti qandaı? Til bilýde tez úırenip alatyn ádister bar ma?
- Buǵan baılanysty oılanatyn jaǵdaılar bar. 2023 jyly aǵylshyn tilin bilý jóninen Qazaqstan 104-orynǵa ıe boldy. Bul aǵylshyn tilin bilý jóninen deńgeıi tómen ekenin kórsetedi. Reıtıngi boıynsha elimizidń ózge óńirleri arasynda Qyzylorda oblysy aǵylshyn tilin meńgerýden sońǵy oryndardy mise tutyp tur. Jalpy balalardyń til úırený qabileti jaman emes. Degenmen óńirde aǵylshyn tili páni muǵalimderiniń jetispeýshiligine baılanysty osyndaı másele tirkelip júr.
Jalpy, til bilýde biz úırenetin memleketter bar. Ásirese, halyqaralyq deńgeıde sanalatyn aǵylshyn bilý arqyly bilim alý kókjıegin keńeıtýge bolady. Sol arqyly týrızm salasyn órkendetedi.
- Til úırenýde qandaı ádisterge nazar aýdarǵan durys?
- Árıne, til úırenýdiń kóptegen joly bar. Sheksiz bolyp kórinetin grammatıkalyq erejeler men tapsyrmalar keıde shet tilin úırenýge degen qushtarlyqty joıady. Sondyqtan til úırenýde árkim ózine qolaıly, unaıtyn ádisti tańdaǵany abzal. Meniń oıymsha, eń jaqsysy ol - tildik orta. Sol tildiń ortasyna enip, barynsha sol tilde sóılegende tezirek úırenýge bolady.
Taǵy bir jaqsy ádis bar. Ol aýdıolıngvızm dep atalady. Bul ádiste tyńdaý men sóıleýge aktsent beriledi jáne assotsıatsııa, túsindirý, salystyrý tehnıkasy qoldanylady. Shákirtterimniń tildi sheber meńgerýine barynsha qolaý kórsetip kelemin. Aldaǵy ýaqytta olardyń arasynan birneshe tildi erkin meńgergen azamattardyń kóp shyǵatynyna senim artamyn.
- Áńgimeńizge raqmet.
