Tımýr Súleımenov ekonomıkany damytýdyń 7h7 jospary týraly aıtty
«Qazirgi tańda álemdik ekonomıka qurylymdyq ózgeristerdi bastan keship jatyr. Bul ózgerister jedeldetilip, qalyptan tys sıpatqa ıe bolyp barady. Bul bizdiń aldymyzǵa jańa syn-tegeýrinderdi alǵa tartady», - deıdi Tımýr Súleımenov.
Mınıstrdiń aıtýynsha, AQSh, Reseı men Túrkııa, Iran elderniń bir-birine sanktsııalary jahandyq damýǵa, saýda jáne ınvestıtsııalyq aǵymǵa keri áserin tıgizip jatyr.
«Osyǵan qaramastan, álemniń damyǵan 30 eliniń qataryna ený úshin 2025 jylǵa deıingi Strategııalyq josparlardy qabyldaý jolymen ekonomıkalyq ósimniń jańa modeline aýysý protsesi bastaldy. Bizdiń basty maqsat - 2025 jylǵa deıin ekonomıkanyń sapaly ári turaqty ósimine qol jetkizý bolyp tabylady. Jańa ekonomıkalyq modelge aýysý úshin 7 júıeli ózgeris pen 7 basym saıasat úılestiriletin bolady. 7h7 jospary Qazaqstannyń jahandyq básekege qabilettilikke qol jetkizýi úshin turaqtylyq pen damýdyń teńgerimdiligin qamtamasyz etedi», - deıdi ol.
Mınıstr jeti júıeli ózgeristi tarqatyp aıtyp berdi. Onyń aıtýyna qaraǵanda, jeti júıeli ózgeristiń birinshisi - «Jańa adamı kapıtal» baǵyty zamanaýı ekonomıkanyń jańa mamandarǵa suranysyna oraı, kásibı kadrlardy daıyndaýdyń barlyq júıesine qaıta baǵdarlanýǵa, oqý baǵdarlamalaryn keń aýqymdy jańartýǵa, ǵumyr boıy úzdiksiz oqýǵa negizdelgen.
Ekinshi, ıaǵnı «Tehnologııalyq jańartý jáne tsıfrlandyrý» baǵyty ǵylymdy qajet etetin ekonomıkany damytý úshin ınnovatsııalyq ınfraqurylymdardy qurýǵa, negizgi salalardy jańǵyrtýǵa jáne 4.0 reformasy syndy jańa tehnologııalyq qaıta jaraqtandyrý platsdarmy - jańa ındýstrııanyń paıda bolýyna arnalǵan.
Úshinshi - «Básekelestik jáne básekege qabiletti bıznes» reformasy jeke sektordy jandandyrýdy kózdeıdi. Al tórtinshi - «Sybaılas jemqorlyqsyz quqyqtyq memleket» baǵyty sot júıesin halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirý, zańnamalardyń turaqtylyǵyn arttyrý, azamattardy quqyqtyq saýattylyqqa tárbıeleý tárizdi Ult josparyn odan arǵy iske asyrýǵa baǵyttalǵan.
Besinshi «Myqty óńirler jáne ýrbandalý» baǵyty óńirlerdiń derbestigin arttyrý jáne barlyq óńirdegi ómir sapasynyń bazalyq deńgeıin qamtamasyz etýdi kózdese, altynshy «Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý» baǵyty kúshti jáne eline adal adamdardyń Birtutas ultyn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Bul oraıda, Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasy basty ról atqarady.
Jetinshi «Memlekettik sektor ózgeristerdiń kóshbasshysy retinde» baǵyty eldegi jańǵyrtýlardyń qozǵaýshy kúshi retinde memlekettik organdar men uıymdardyń rólin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
