Tiltanymdyq zertteýler túrki álemin tutastyryp, rýhanı jańǵyrýǵa serpin beredi
Alqaly jıynǵa belgili túrkitanýshy ǵalymdar, tiltanýshylar, fılologtar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, dıplomatııalyq mıssııa basshylary men ókilderi qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.
Semınarda alǵash bolyp Túrki keńesi Aqsaqaldar keńesiniń múshesi, professor Ádil Ahmetov «Akademık Ábdýálı Qaıdardyń tiltanymdyq zertteýleriniń qundylyǵy» taqyrybynda baıandama jasaǵan bolatyn. Ol óz sózinde kórnekti akademıktiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtalyp, ǵylymı eńbekteriniń álemdik túrkologııa ǵylymy úshin mańyzy jaıly toqtaldy.
«Qazaqtyń eń zııaly ǵalymy kim dese Ábdýálı Qaıdardy atar edim. Jasy 90-nan asqanyna qaramastan osy kúnge deıin qolynan qalamy túsken emes. Onyń eńbegi óte ónimdi boldy. Til saıasatynda naǵyz qaıratkerlikpen qyzmet jasady. Ábdýálı Qaıdardyń qoǵam qaıratkeri retinde atqarǵan jumystary da zor. Qazaq tili halyqaralyq uıymynyń tóraǵasy bolyp qyzmet etti. Tilimizdiń mártebeli bolýyna úlken eńbek sińirdi. Al búgin Túrki akademııasynyń Ábdýálı Qaıdardyń jańa kitabynyń tusaýkeseri rýhanı jańǵyrýdyń is júzindegi kórinisteri», - dedi Ádil Ahmetov.
Ábdýálı Qaıdardyń taǵy bir erligi latyn grafıkasyna qatysty ǵylymı zertteýleri bolyp tabylady. 90-jyldardyń basynda akademık Ystanbulda ótken jıyndarǵa qatysyp, qazaq ǵalymdarynyń atynan ortaq túrik latyn álipbıiniń jobasyn jasaýǵa atsalysty. Keıinnen osy máseleni qazaq baspasózinde kóterip, Elbasyǵa da usynys jasaǵany belgili. Aıta keterligi, akademık Ábdýálı Qaıdardyń usynǵan latyn álipbıin negizge alyp, «QazAqparat» agenttigi de habar taratyp keledi.
Sonymen qatar, jıynda A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory, professor Erden Qajybek «Ortaq latyn álipbıi - rýhanı erkindiktiń rámizi» taqyrybynda paıymdy pikirlerimen bólisti. Ol óz baıandamasynda latyn álipbıine ótý túbi bir týys halyqtardy jaqyndastyra túsip, bir-biriniń ádebıetin erkin oqýǵa múmkindik beretinin aıtty. Al, belgili fılolog ǵalym, professor Álimhan Júnisbek «Latyn álipbıin jańǵyrtýdyń ózekti máseleleri» taqyrybynda jasaǵan baıandamasynda latyn álipbıine oralýdyń búgingi kún tártibindegi keleli máseleleri men mehanızmderi jóninde tarqatyp áńgimelep berdi.
Qatysýshylar sondaı-aq, tiltanymdyq zertteýlerdiń túrki álemin tutastyrýdaǵy róli jóninde ózekti máselelerdi talqylap, ózara pikir almasty.
Sonymen birge, semınar barysynda TWESCO tarapynan ázirlengen jańa ǵylymı eńbekterdiń tanystyrylymy ótti. Atap aıtqanda, Akademııa áıgili túrkolog Ámir Nájiptiń «HІV ǵasyr túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly sózdigi. Qutyptyń Qusraý-Shyryn eńbegi negizinde» atty 4 tomdyǵyn, belgili akademık Ábdýálı Qaıdardyń «Uıǵyr tili leksıkasynyń damýy (tildik baılanystar máselesi)» atty ǵylymı eńbegin, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekovtyń «Kóne Túrk jazba eskertkishteri» kitabyn, sondaı-aq professor Álimhan Júnisbektiń «Túrki ortaq latyn álipbıi» atty monografııasyn kópshilikke tanystyrdy.
Kelesi rette Akademııa basshysy Darhan Qydyrəli «Túrkologııa salasyndaǵy jemisti qyzmeti men tyń zertteýleri jáne Túrki áleminiń yntymaqtastyǵyna qosqan zor úlesi úshin» birqatar tulǵalardy marapattady. Osylaısha, túrkitanýshy ǵalymdar Erden Qajybek, Álimhan Júnisbek pen Ájibaı Kerimuly TWESCO Alǵys hattaryna ıe boldy. 
