Til saıasatynyń jaǵdaıy qalaı
Jalpy, bul kún memlekettik deńgeıde «til merekesi» retinde atalyp keledi. Bul rette, ataýly kún «toı toılaýmen qatar, oı oılaýdyń da» kúni ekenin eskergenimiz jón. Óıtkeni til máselesi qaı kezde de ulttyń tarıhyn, dilin saqtaý turǵysynan ózektiligin joǵaltpaǵan. Osy oraıda, ár túrli etnostardy bir shańyraq astyna biriktirgen, tarıhy ulttyń tili men diline jasalǵan kedergige toly táýelsiz Qazaqstanda memlekettik tildiń áleýetin kóterý, onyń qoldanys aıasyn is júzinde keńeıtý máselesi áli talaı qajyrly eńbek pen erik-jigerdi talap etetini jasyryn emes.
Til jandy organızm ispettes. Ol da zaman aǵymymen jańaryp, sózdik qoryn tolyqtyryp, ózgerip, túlep otyrady. Tildiń damýy, ómir súrýi úshin eń basty shart – sol tilde sóıleıtin adamdardyń bolýy.
Beıresmı derekterge sáıkes álemde jeti myńnan astam til bar.
Alaıda jahandaný úderisiniń qarqynymen kún saıyn 1-2 tilden joǵalyp, óli tilder qataryn tolyqtyrýda.
Búginde álem halqynyń 80 paıyzy 80 tilde sóılese, qalǵan tilder álem halqynyń 20 paıyzyna tıesili. Bul statıstıka kóptegen tilderde jazylǵan qundy dúnıelerdiń, salt-dástúrdiń, aýyzsha jáne jazbasha derekterdiń, ańyz-áńgimeler men mádenıettiń de túgesilip jatqanyn bildirse kerek. Bul úrdisti búgingi jahandaný, álemdik kóshi-qon aǵyndary, ınternet-kommýnıkatsııasy sııaqty zamanaýı syn-qaterler odan ári jedeldetýde.
Tildińjoǵalý sebepteri birneshe.
Birinshi sebep – mıgratsııa. Qazirgi tańda álemdik mıgratsııa nemese órkenıetterdiń aralasýy jáne aýyl halqynyń qalaǵa kóshý úrdisi, ıaǵnı ýrbandalý qarqyndy júrýde. Osy arqyly tildik orta ústem tilderdiń yqpalyna qaraı oıysa túsýde.
Máselen kóptegen azshylyq ulttardyń ókilderi ýrbandalý úderisimen iri qalalarǵa barǵanda sol jerdegi basym tilderde qarym-qatynasqa túsedi. Ýaqyt óte kele sol jerde turaqtap qalǵan azshylyq ult ókiliniń balasy óz ana tilinde sóılemeı, ony umyta bastaıdy. Osylaısha álemde kóptegen til joıylýdyń az aldynda tur.
Ekinshi – jańa kommýnıkatsııalyq tehnologııa túrleriniń damýy. Munyń biri – ınternettiń jappaı qoldanysqa engizilýi. Internet adamzat balasynyń damýyndaǵy eń úlken jańashyldyq, baılanys quraldaryn damytqan quraldardyń biri bolǵanymen, qoǵamdaǵy ulttyq erekeshlikterge, til men dilge tıgizetin keri yqpaly da az emes.
Qaı tilde aqparat kóp bolsa, adamdar da sol tildi úırenýge, sol tildegi aqparattan sýsyndaýǵa tyrysady. Ýaqyt óte kele beısanaly túrde sol tildiń yqpalyn sezinip, óz tilinen ajyraı bastaıdy.
Úshinshisi – tildi «jumsaq kúsh» retinde paıdalaný saıasaty. Bul kóbinese yqpaldy elderdiń syrtqy jáne ishki saıasatyndaǵy negizgi baǵyttyń biri. Mysaly kórshiles Reseı, Qytaı memleketterinde turatyn azshyl etnostardyń tili ýaqyt ótken saıyn yqpalyn azaıtyp, kópshiligi joıylýǵa jaqyndap keledi. Bul - memlekettik saıasattyń bir nátıjesi.
Kóp tilder memlekettiń ishindegi «separatıstik kóńil-kúıdi» qozdyrýshy, eldi tutastyqqa emes etnıkalyq jáne aýmaqtyq ydyratýǵa ıtermeleıtin faktor retinde esepteletindikten, sol eldiń negizgi tilin azshylyqtyń arasynda keńinen engizý saıasaty ústemdikke ıe.
Sondaı-aq, syrtqy saıasatta da ózge eldiń aýmaǵynda óz tilińdi engizý arqyly sol jerdegi halyqtyń sana-sezimine, kóńil-kúıine yqpal etýge bolatynyn joqqa shyǵara almaımyz. Osy sııaqty tikeleı jáne janama sebepterdi tizbeleı berýge bolady.
Statıstıkalyq derekterge súıensek, álemde eń kóp adam sóıleıtin til – qytaı tili, ekinshi – aǵylshyn tili, úshinshi – hındı tili. Qytaı jáne hındı tilderiniń joǵary reıtıngke ıe bolýy tek belgili bir etnıkalyq toptardyń sanynyń kóptigine baılanysty bolsa, aǵylshyn tili kóptegen etnostar men memleketterdiń negizgi qoldanys tili, sonymen qatar álemdik deńgeıde kommýnıkatsııa quraly retinde keń qoldanysqa ıe.
Kóptegen ǵylymı eńbekter men jańashyl tehnıka da negizinen aǵylshyn tilinde. Sondaı-aq, ıspan, arab, frantsýz, bengal, portýgal, orys, japon jáne lendı (Pákistan) tilderi 100 myńnan astam adam qoldanatyn álemdik iri tilderdiń qatarynda.
Keıbir sarapshylar bolashaqta álem osy qarqynmen damı beretin bolsa kóptegen tilder joıylyp, negizgi 5-6 til qalatyndyǵy jóninde boljamdaryn aıtýda. Eger kez kelgen ult jastarynyń 70-80 paıyzy óz tilinde emes shet tilinde sóıleıtin bolsa, ol tildiń bolashaǵy bulyńǵyr. Sondyqtan tildik ahýaldy retteýde jastar arasyndaǵy jumystarǵa basymdyq berýdiń mańyzy zor.
ıÝNESKO álemdegi tilderdiń qoldanysyn, múmkindigin, qazirgi jáne bolashaqtaǵy jaǵdaıyna qatysty boljamyn saralaı otyryp, turaqty túrde Álem elderi tilderiniń atlasyn jasap otyrady. Atlasta tilderdi kelesi deńgeıler boıynsha jikteıdi.
Birinshi – qaýipsiz (safe). Bul deńgeıge jatatyn tilderdiń bolashaǵy jarqyn, ol tildi qoldanatyn býyndar legi jaqyn keleshekte tolastamaq emes.
Ekinshi – osal (vulnerable). Bul tilde sóıleıtin jastar sany kóp bolǵanymen, tildiń damýynda olqylyqtar, belgili bir shekteýler bar. Mysaly ol tildi tek turmystyq jaǵdaıda, otbasynda ǵana qoldaný t.b. sıpattary bar.
Úshinshi – qaýipti jaǵdaıda (definitely endangered). Balalar óz ana tilin úıde de úırenbeıdi.
Tórtinshi – aıtarlyqtaı qaýipti jaǵdaıda (severely endangered). Bul tilde tek úlken býyn ǵana sóıleı alady. Al orta býyn tek túsinedi, jastar bul tildi túsinbeıdi jáne ata-analarymen ózge tilde qarym-qatynas jasaıdy.
Besinshi – krıtıkalyq qaýipti jaǵdaıda (critically endangered). Bul tildi qoldanatyn eń keıingi býyn qarttar ǵana. Olardyń ózi bul tilde sırek sóıleıdi.
Altynshy – óli tilder (extinct). Bul tilde sóıleıtin adamdar qalmaǵan. Atlasqa óli tilder retinde tek 1950 jylǵa deıin joǵalǵan tilder engizilgen.
Atlasta qazaq tili ekinshi deńgeıge, ıaǵnı osal sıpattaǵy topqa jatqyzylǵan. Buǵan negiz de joq emes. Qazaqstanda memlekettik tildiń jaǵdaıy Keńes dáýirinde úlken kedergilerge tap bolyp, táýelsizdik jyldary ǵana qaıta túleı bastady.
Qazaq tiline táýelsizdik jyldary konstıtýtsııalyq turǵydan resmı statýs berip, onyń damýyn resýrstyq qamtamasyz etý baǵytynda naqty qadamdar jasalýda. Mádenıet mınıstrliginiń janynda arnaıy Til saıasaty komıteti, jergilikti atqarýshy organdarda basqarmalar jumys isteıdi.
Sonymen qatar, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn iske asyrýdyń ár kezeńge arnalǵan memlekettik baǵdarlamalary júzege asyryla bastady. Alaıda áli de qazaq tiliniń áleýetin kóterý baǵytynda qyrýar jumystar bar.
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń deregine súıensek Qazaqstanda jalpy orta bilim berý mekemelerinde oqıtyndar sany – 3 337 783. Onyń ishinde qazaq tilinde bilim alýshylar sany – 1 468 433. Al orys tilinde bilim alýshylar sany – 403 927. Ózbek tilinde oqıtyndar – 8 333, uıǵyr tilinde bilim alýshylar – 6 223, ózge tilderdi bilim alatyndar sany – 1 526.
Sondaı-aq, aralas mektepterde oqıtyn balalar arasynda qazaq tilinde bilim alýshylar – 724 735, orys tilinde oqıtyndar – 644 106, ózbek tilinde oqıtyndar sany – 76 166, uıǵyr tilinde bilim alýshylar sany – 9 740, tájik tilinde bilim alýshylar – 3 731, aǵylshyn tilinde bilim alýshylar – 853, frantsýz tilinde bilim alýshylar sany – 10. Statıstıka derekterinen kórgenimizdeı Qazaqstanda qazaq tilinde bilim alýshy balalar jalpy oqýshylardyń 72 paıyzynan asady.
Sondaı-aq, ótken oqý jylyndaǵy derekterge súıensek elimizdegi joǵary oqý oryndarynda oqıtyn stýdentteriniń 65,2 paıyzy qazaq tilinde, 30 paıyzy orys tilinde, 4,6 paıyzy aǵylshyn tilinde bilim alady.
Aıta keterligi, demografııalyq jaǵdaıdan jáne eldegi til saıasatyna sáıkes jyl saıyn qazaq tilinde oqıtyn balalar sany artyp keledi. Balalar bolashaqtyń aınasy ekenin eskersek aldaǵy ýaqytta memlekettik tildiń de áleýeti kúsheıip, yqpaly arta túsetinin boljaýǵa bolady. Bul da bolsa tildik jaǵdaıda memlekettik tildiń ústemdigi ýaqyt ótken saıyn nyǵaıyp kele jatqanyn bildirse kerek.
Olaı bolsa, búgingi tańda tildik ahýalda túıitkilder qandaı, azamattardy alańdatatyn, sheshimin kútken nendeı máseleler bar degen saýaldyń túbinde oı órbitsek.
Birinshi másele – qazaq tili áli kúnge tolyqqandy qarym-qatynastyń, bıznestiń, ǵylymnyń tiline aınala almaı keledi. Buǵan azamattardyń tildiń bolashaǵyna kózqarasy, «barlyǵyna túsinikti» sanalatyn orys tilin tańdaýdyń qolaılylyǵy sebep bolsa kerek.
Mysaly 2020 jyly 21 tamyzda «31 arnanyń» «Nege?» tok-shoýy «Qazaq kınoındýstrııasyndaǵy qaqtyǵystar» taqyrybyn talqylaýǵa arnaldy. Stýdııada Sh. Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ vıtse-prezıdenti Aıdarhan Ádilbaev kınostýdııanyń «Ulttyq kıno ortalyǵyna» baıqaýǵa usynǵan 77 stsenarııdiń 67-si orys tilinde bolǵanyn atap ótti.
ıAǵnı, ulttyq sıpattaǵy, qazaq tilindegi dúnıe usynýy qısyndy mekemeniń ózi óniminiń toqsan paıyzǵa jýyǵyn memlekettik tilde emes orys tilinde usynyp otyr. Dál osyǵan uqsas mysaldardy eldegi túrli salalardan kóptep keltirýge bolady.
Ekinshi másele – zańnamadaǵy talaptardy qatańdatý. Qoldanystaǵy til normalaryn buzǵan jeke jáne zańdy tulǵalardy ákimshilik jaýapkershilikke tartý máselesi álsiz nemese ony iske asyrý mehanızmi jetildirilmegen. Munyń túrli sebepteri bolýy múmkin. Birinshisi – saıası sebep, ıaǵnı til máselesiniń sebebinen oryn alý yqtımal etnosaralyq kıkiljińderden qashý.
Bul álemdik saıasatta túrli elderdiń ishki qaqtyǵystaryn týǵyzǵvn klassıkalyq sebepterdiń biri ekenin joqqa shyǵara almaımyz. Ekinshisi zańnamany jetildirýde quqyqtyq bazany qalyptastyrýshy quzyretti tulǵalardyń álsizdigi. Úshinshisi zańnamany qabyldaýshy jáne onyń iske asyrylý tetikterin jasaýshy tulǵalardyń múddeli bolmaýy jáne basqalar.
Bul jekelegen azamattardyń orys tilin resmı qoldanys tili retinde jalǵastyrýdy qup kórýimen baılanysty.
Úshinshi másele – azamattar arasynda tildi suranysqa ıe qylýdaǵy belsendiliktiń tómendigi. Osyǵan bir mysaldy jeke basymnan ótken bir oqıǵamen keltire keteıin.
Byltyr jazda Almaty-Nur-Sultan baǵytymen kele jatyp tańǵa qaraı Qaraǵandyǵa jettim. Qaladan shyǵa beriste «Qazmunaıgaz» janarmaı quıý beketi bar eken. Maı quıyp alaıyn dep kirdim. Operator orys qyz eken. «Birinshi kolonkaǵa, bes myń teńgege quıyńyz» dedim. Bárin túsindi. Biraq maǵan qarap, «Men sizge qyzyq aıtaıyn, maǵan osy kúnge deıin qazaqsha sóılegen birinshi adam shyǵarsyz» deıdi. Bylaı qarasaq, Qazaqstanda memlekettik tilde sóıleý qalypty jaǵdaı bolýy tıis, alaıdy mysalda kórgenimizdeı bárimiz sol kisige yńǵaılanyp oryssha sóıleı bersek, qartaıǵansha qazaqsha úırenbeıtini anyq qoı.
Júrgen jerimizde tutynýshy retinde qazaq tilin talap etý - qarapaıym ǵana azamattyq is. Ókinishke qaraı, kóbimiz kóńiljyqpastyqqa salynyp, oryssha sóıleı jónelemiz. Erik-jigerimiz jetpeı jatatyny aşy shyndyq.
Jaqynda Facebook áleýmettik jelisinde Jalǵas Ertaı degen azamattyń postyn kózim shaldy. Jalǵas bastaǵan biraz azamat qazaq tiliniń qoldanys tiline aınalýy baǵytynda jaqsy bastamany qolǵa alypty. Telegram kanaldan arnaıy chat quryp, sol jerge til janashyrlary jınalǵan eken. Qazir ne kóp, ınternet dúken, kompanııalar men mekemelerdiń saıttary, akkaýnttary kóp. Ókinishke qaraı, arasynda memlekettik tildi aınalyp ótip, tek oryssha jazatyndar az emes. Jańaǵy top músheleri uıymdasqan túrde osyndaı kompanııalardyń akkaýnttaryna tirkelip, memlekettik tilde de aqparat berilýin talap etýde.
Nátıjesinde kóptegen paraqshalardyń tili zań normalaryna sáıkes jazyla bastady. Bul da bolsa azamattyq qoǵamnyń yqpaly, talap ete bilýdiń oń nátıjesi bolsa kerek. Osyndaı bastamalar, azamattardyń belsendiligi artqan saıyn memlekettik tildiń qoldanys aıasy da keńeıe túseri anyq.
Tórtinshi másele – mektep pen balabaqsha máselesi. Qazirgi tańda mektepke deıingi bilim berýmen aınalysatyn kóptegen mekeme tárbıe quralyn aralas formatta júrgizedi. Orta bilim berý mekemelerinde de aralas mektepter máselesi dúrkin-dúrkin kóterilýde. Ókinishke qaraı, jańa ashylǵan bilim ordalarynyń kópshiligi aralas tilde bilim beretin mekeme retinde ashylýyn jalǵastyryp keledi.
Adamnyń tili bala kezinde, jastyq shaqta qalyptasatynyn eskersek balabaqsha men mektepterdegi bilim berý tilin ulttyq ıdeıaǵa sáıkes júrgizgen abzal. Muqny radıkaldy sıpatta emes evolıýtsııa túrde, jańa ashylǵan mektepterdi memlekettik tilde bilim beretin túrde uıymdastyrýǵa bolady. Jyl saıyn halqy kóp óńirlerde birneshe mekteptiń iske qosylatynyn eskersek, bul da ıgi bastama bolary sózsiz.
Qoryta kelgende, memlekettik tilde sóıleıtin tildik ortany qalyptastyrý - eldik is. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda «Shyndyǵynda, tildik problemanyń úlken saıası máni men mańyzy bar. Til máselesine beı-jaı qarap, nemquraıdylyq tanytatyn bolsaq, memlekettigimiz ben ulttyq qaýipsizdigimizge qater tóndirip alýymyz múmkin» degen bolatyn.
Dárigerler arasynda aıtylatyn «Jumyssyz qalaıyq» degen jaqsy tilek bar. Bul - eshkim aýyrmasyn, naýqastar bolmasyn degen ıgi oıdan bastaý alatyn jyly lebiz. Biz de sóz sońynda tildik ahýaldy ońtaıly sheship, ótkenge tek estelikpen qaraıtyn sátke jeteıik degimiz keledi.
Sáken Esirkep
