TikTok-ta kóp qaralym jınaý úshin vıdeo qandaı bolýy kerek?

Taıaýda Ortalyq Azııadaǵy TikTok ókildigi bilim salasyndaǵy kontent jasaýshylar arasynda baıqaý uıymdastyrdy. Dodada tarazdyq NIS muǵalimi Mırlan Djýsambaev úzdik úshtikke engen bolatyn. 

Tanymal pedagog áleýmettik jelidegi paraqshasy arqyly fızıka pánin nasıhattap, mıllıondaǵan qaralym jınaǵan. Osy oraıda Kazinform tilshisi jeńimpazben baılanysyp, eldegi kontent óndirisi týraly oıyn bildi.

– Áleýmettik jelidegi bilim kontentiniń kóshbasshysy boldyńyz. Bul nátıje qazaqstandyqtardyń bilim salasyna qyzyǵýshylyǵy artyp keledi degendi bildire me?

– TikTok áleýmettik jelisi bilim berý baǵytyndaǵy beıneni belsendi damytýda. Arnaıy múmkindik qarastyrylyp, jeli algorıtmine saı jaǵdaı jasalǵan. Mysaly, jeli qoldanýshylary kóbine qysqa ári túsinýge jeńil kontent izdeıdi. Soǵan oraı avtorlar kúrdeli taqyrypta barynsha jatyq, jyldam túsindirýdiń jolyn qarastyryp keledi, al áleýmettik jeli qaralym sanyn ulǵaıtý úshin beıneni aldyńǵy qatarǵa shyǵarady. Osy baǵyttaǵy jumysty júıeli júrgizý maqsatynda TikTok 2022 jyldan beri «Qazaqstan muǵalimderi» baıqaýyn ótkizýdi dástúrge aınaldyrǵan. Munyń bári áleýmettik jeli tendentsııasyn paıdaly baǵytqa burýǵa kómektesip jatyr desek artyq emes.

Oqyrman qyzyǵýshylyǵyna keler bolsaq, árıne, qazaqstandyqtardyń áleýmettik jelidegi kontent tutyný talǵamy qalyptasý satysynda. Halyq burynǵydaı saýyq-saırandy nasıhattaıtyn beıneni ǵana emes, tanymdyq taqyrypty da qaraǵandy unatady. Bastysy, qyzyǵýshylyq bar. Sebebi TikTok bilim berý salasyndaǵy kontentti kópshilikke usynǵanymen, ony jeli qoldanýshylary taratyp, qoldaý bildirmese, nátıje bolmas edi.

– Qarapaıym muǵalimnen TikTok úzdigine aınalý joly qalaı órbidi?

– Pedagog retinde oqýshylardyń nazaryn zerdeleıtin ádet bar. Ańǵarǵanym, bala basym ýaqytyn smartfon qaraýmen ótkeredi. Meniń oqýshylarym da TikTok áleýmettik jelisine áýes, túrli beıne salyp jatady. Olarǵa jelini qoldanba dep aıtý orynsyz, ol – zaman talaby. Sondyqtan shákirtterimdi qyzyqtyrý úshin jáne ózge oqýshylarǵa da bilgenimdi úıretý maqsatynda áleýmettik jelini bilimdi taratý quraly retinde qarastyrýdy jón kórdim.

Alǵashynda munda tanymdyq kontent tym azyn baıqadym. Suranys bar, avtor joqtyń qasy. Muǵalimder dástúrli oqytýǵa bettep, jeliden ajyraǵanyn sezý qıyn emes edi. Ol úshin ustazdardy kinálaýdan aýlaqpyn. Shekteýli quzyret, qural-jabdyq bolmaýy da kedergi keltirgen shyǵar. Sondyqtan ózgeristi ózimnen bastaǵym keldi.

Táýekelge bel baılap, sabaq barysyndaǵy keı tájirıbeni smartfon arqyly túsirip, áleýmettik jelige júkteı bastadym. Uzamaı-aq oqýshylar men muǵalimder qyzyǵýshylyq tanytyp, túrli taqyrypta beıne túsirýimdi suraı bastady. Qoldaýdyń arqasynda qulshynys artty, jańa ıdeıalar týyndady, paraqshany damytý ustanymy bekidi. Onyń ústine fızıkany tereńdetip oqytýdyń túrli ádisin qyzyqty etýdi maqsat tuttym. Nátıjesinde TikTok áleýmettik jelisindegi paraqshamdaǵy  beınelerdiń qaralymy mıllıonnan asty.

– Baıqasańyz, Qazaqstandaǵy áleýmettik jeli qoldanýshylary oıyn-saýyq mazmunyndaǵy kontentke jaqyn. Jeli qoldanýshylarynyń nazaryn bilim berý salasyna burý úshin qandaı ádisti qoldaný tıimdi?

– Tájirıbeme súıensem, birneshe ıdeıa oıǵa oralady. Bastysy, beıne uzaqtyǵy men chellendj kómek beredi dep oılaımyn. Pedagog tańdaǵan taqyrybyn 15-60 sekýndqa shaqtap túsindirý kerek. Oǵan qosa ony qyzyqty formatta jetkize bilgen jón. Mysaly, sý men maıdyń aralasýy, magnıt áseri taqyrybyn praktıka júzinde kórsetse, anaǵurlym tıimdi bolmaq, qaralym da kóbeıedi. Fızıka zańdaryn vızýalızatsııalaý úshin anımatsııa nemese grafıkti qoldaný da sheshim bolar edi. Sondaı-aq oqýshylar men muǵalimder arasynda túrli chellendj uıymdastyrý óte ózekti. Bul birlese damýǵa, bilim salasyna arnalǵan kontent óndirisiniń kópshilik sıpat alýyna jol ashary anyq.

@physicsphenom Qysym, ızoprotsess#fızıka #ubt ♬ orijinal ses - zeehryy_

– Áleýmettik jelidegi paraqshańyzǵa taldaý júrgizesiz be? Kontentińizdi qaı jastaǵy jeli qoldanýshylary kóp qaraıdy?

– Ýaqytymnyń kóp bóligi negizgi jumysym – ustazdyq jolǵa baǵyttalǵan. Sol sebepti jelini baqylaýǵa múmkindik bola bermeıdi. Áleýmettik jelige beıne júkteý hobbıim bolǵanydyqtan, oǵan arnaıy zertteý júrgizip, aýdıtorııa týraly málimetti saraptaı almadym. Alaıda metrıka boıynsha negizgi kórermen 14-22 jastaǵy jeli qoldanýshylary eken.

– Bilim berý salasyn popýlıarızatsııalaý – oń úrdis. Alaıda áleýmettik jelidegi keı aqparattyń derekkózi men shynaıylyǵyna kúmán kóp. Osy oraıda tekserilmegen nemese jańsaq ǵylymı málimet taratatyn azamattarǵa baqylaýdy qalaı jasaǵan durys?

– Óte oryndy saýal. Meni de osy másele qyzyqtyrady. TikTok áleýmettik jelisindegi keı avtor shyndyqqa janaspaıtyn aqparatty kóp aıtady. Bul adamdardy adastyrý ǵana emes, ǵylymnyń atyna daq túsirý dep bilemin. Halyqtyń sapaly, shynaıy, tekserilgen aqparat alýyna kedergi keltirýge bolmaıdy. Sol sebepti platforma ákimshiligi tarapynan jańsaq málimetterdi qasaqana taratatyn azamattarǵa eskertý jasaý kerek nemese beıne júktelmes buryn ondaǵy málimetterdiń shynaıylyǵyn rastaıtyn qosymsha tetik qajet.

– Memlekettik bilim berý júıesine áleýmettik jeli arqyly qosymsha aqparat berý tetigin engizetin ýaqyt keldi dep sanamaısyz ba?

– Qansha jyl ótse de bilim salasynda aıtarlyqtaı ózgeris bolǵan joq. Mysaly, mýzyka, medıtsına, kıno salasyndaǵy bilim berý úrdisin alsaq, 100 jyl burynǵy málimet pen ádis-tásil múlde basqa, qazirgi beınesi tym bólek. Tutynýshy talǵamyna saı qubylyp otyrady. Áleýmettik jelidegi kontent te ózgermeli. Netflix, Spotify muny tıimdi paıdalanyp keledi. Osyny eskersek, bilim berý baǵyty qalys, turalap tur. Sondyqtan áleýmettik jelilerdi qosymsha bilim berý quraly retinde qarastyratyn ýaqyt jetti.

– Áleýmettik jelidegi belsendilik kásibı qyzmetke qalaı áser etti?

– Muǵalim úshin sapaly bilim berýden artyq mindet joq. Osy baǵytta eńbek etip kelemin. Bıyl «Qazaqstan muǵalimi» ulttyq syılyǵynyń fınalısi atandym. CLIL (Content and Language Integrated Learning) boıynsha jaratylystaný-ǵylymı pánder men aǵylshyn tilin ıntegratsııalaý salasynda zertteý júrgizdim. 2018 jyly Italııada jáne 2022 jyly Armenııada ótken European Conference on Educational Research halyqaralyq konferentsııasyna qatysýǵa múmkindik týdy. Tipti bilim berý salasyndaǵy zertteýshiler qaýymdastyǵynyń (KERA) múshesi atandym. Munyń barlyǵy – áleýmettik jeliniń emes, jeke izdenistiń jemisi. Jelidegi belsendilik kásibı órleýge yqpal etti dep aıta almas edim.