Termincom.kz saıtynda saýatty jarnamaǵa arnalǵan ortaq termınder jarııalanady
Ǵylym men bilim damyǵan saıyn túrli termın arqyly tilimizge shet tiliniń sózderi dendep enetini belgili. Bul týraly komıtet tóraǵasy Ádilbek Qaba pikirin bildirdi.
«Termınologııanyń ana tilimizdi álemdik ǵylym men bilimniń joǵary ıntegratsııalyq deńgeıine saı jetildirý baǵytynda atqarar júgi aýyr. Búgingi tańda jeke adamnyń aqparat alý kózderin qalyptastyratyn qural retinde jarnamanyń orny aıryqsha. Ana tilimizden balama sózder tabý jaǵyna mán bersek. Máselen, halqymyzda «qolúzdik» degen keremet dástúr bar, maǵynasyna saı jymdastyra paıdalansa, ol nege osy mazmundaǵy ekonomıkalyq termınge balama bola almaıdy. Laıyqtap qoldansa, tilimizge ábden sińisti bolǵan «degýstatsııany» «dámin alshy», «dámin kórdiń be» degen ultymyzdyń uǵymyna jaqyn sózder almastyra alady dep oılaımyn», - dedi semınar barysynda Ádilbek Qaba.
2003 jylǵy 19 jeltoqsanda qabyldanǵan «Jarnama týraly» zańda «Jarnamaǵa qoıylatyn jalpy jáne arnaıy talaptar» degen zańdyq kúshi bar norma qarastyrylǵan. Buǵan sáıkes Qazaqstan aýmaǵyndaǵy jarnama qazaq jáne orys tilderinde, sondaı-aq jarnama berýshiniń qalaýy boıynsha basqa da tilderde taratylady, jarnama mazmunynyń aýdarmasy onyń negizgi maǵynasyn burmalamaýy tıis.
«Mine, osy normalar jergilikti jerlerde qanshalyqty oryndalyp jatyr, ásirese, «Jarnamanyń memlekettik tildegi nusqasyna qanshalyqty mán berilýde?» degen másele nazardan tys qalmaýy tıis. Áli kúnge deıin baspana máselesi boıynsha «Krysha», kólik saýdasymen «Koleso» sekildi saıttarǵa júginetinimiz jasyryn emes. Kóshedegi mańdaıshalar men bıznes, marketıngke qatysty jarnamalardy oqysańyz, shettildik termınderden kóz súrinedi. Árıne, ashyq aqparattyq keńistikte ómir súrip otyrǵandyqtan, taza pýrızmdik baǵyt ustaný qıyn shyǵar. Biraq, shynaıy til janashyry retinde qazaqsha aýdarmasyn berip, balamasyn taýyp jatsaq, kim qarsy, ne kedergi?!» – dep oı túıdi ol.
Semınar barysynda ábden kóz úırengen dástúrli daıyn uzaq-sonar baıandama bolǵan joq, kerisinshe oıtalqy túrinde ótip, sharanyń túpki mazmuny qyzý pikirtalas, suraq-jaýap arqyly tereńirek ashyla tústi.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń dotsenti, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Kenjetaı Kúrkebaev, A.Baıtursynuly atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıteti Jýrnalıstıka jáne kommýnıkatsııalyq menedjment kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Amangeldi Shýrentaev, Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Balgenje Qaraǵulova, «Turan» ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy (Almaty), menedjment magıstri Jarylqap Jarylqasyn kún tártibindegi másele týraly qyzyqty da jan-jaqty taldaý jasady.
Onlaın bas qosýǵa ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetkerleri, ulttyq kompanııalar men aktsıonerlik qoǵam ókilderi, elimizdiń belgili lıngvıst-ǵalymdary, til janashyrlary, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń janyndaǵy Respýblıkalyq termınologııa komıssııasynyń músheleri qatysty.
Shara sońynda qarar qabyldandy, onda kóterilgen máseleler boıynsha quzyrly memlekettik organdardyń nazaryna jetkizý týraly naqty da ashyp kórsetilgen. Termincom.kz saıtyndaǵy elektrondyq alańǵa kez kelgen óndirýshi kompanııa, bıznes ókilderi, jarnama jarııalaıtyn BAQ, jarnama agenttigi paıdalana alatyn ortaq termınderdi ornalastyrý múmkindigi qarastyrylatyn boldy. Jarnama tilindegi termınologııa salasyna qatysty túrki tildes elderdiń tájirıbesin zerdeleý, ozyq úlgilerin jumys babynda paıdalaný isi qolǵa alynady. Jarnama tilindegi jıi qoldanylatyn termınderdi jınaqtap, oblystardyń, Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalary ákimdikteriniń janynan qurylǵan termınologııalyq sektsııa otyrystarynda qarastyryp, Úkimet janyndaǵy respýblıkalyq termınologııa komıssııasyna bekitýge usyný jumystary óz jalǵasyn tabady.
