«Teńizshevroıl» oqshaýlandyrý men tehnologııalar transfertine qatysty birqatar bastamasyn jarııalady
Onyń aıtýynsha, TShO iri jetkizýshilermen birge halyqaralyq standart klapandaryn shyǵarýǵa, sondaı-aq Qazaqstan aýmaǵynda sol quraldarǵa qyzmet kórsetý múmkindigin beretin kelisimderge qol jetkizdi. Sonymen qatar, elimizde jaqyn arada eki tájirıbeli-oqý ortalyǵy jumys isteı bastaıdy. Atalǵan kelisimder TShO-nyń uzaq merzimdi strategııasynda qazaqstandyq qamtýdy damytý josparlary aıasynda qabyldandy.
«TShO-nyń Teńiz ken orny men eldiń munaı-gaz salasynyń talaptary úshin qajetti qural-jabdyqtardyń bastapqy óndirýshilerimen uzaq merzimdi kelisimsharttary bar. Olardyń aıasynda qazaqstandyq qamtýdy damytý josparlary ázirlenip, búgingi tańda osy strategııanyń keıbir nátıjelerin jarııalaǵaly turmyn», - dedi Imer Bonner.
Sonymen, TShO bas dırektorynyń aıtýynsha, «Shnaıder Elektrık» JShS Atyraý qalasynda energetıka jáne jabdyqtaý júıelerin avtomattandyrý salasyndaǵy mamandaryna dáris berýge arnalǵan oqý ortalyǵyn ashady. Bul oqý orny energetıka salasynyń túlekterin halyqaralyq standarttar boıynsha kásibı sertıfıkattaýdan ótkizetin eldegi alǵashqy ortalyqqa aınalady. Imer Bonnerdiń sózinshe, oqý ortalyǵynyń ashylýy 2019 jyldyń 4 toqsanyna josparlanǵan.
Qazaqstandyqtarǵa álemdik deńgeıdegi bilim men daǵdylardy alýǵa múmkindik beretin taǵy bir joba - Almaty qalasyndaǵy Qazaqstan-Brıtan Tehnıkalyq ýnıversıtetiniń bazasynda avtomattandyrý ortalyǵy men tájirıbelik zerthana bolady. Bul alańdy ashý týraly kelisimge tehnologııalyq protsesterdi basqarý júıelerin avtomattandyrý salasyndaǵy álemdik kóshbasshysy Honeywell Kazakhstan kásipornymen kelisimshart aıasynda qol qoıyldy. Aıtylǵandaı, ortalyq 2019 jyldyń qazan aıynda ashylady.
Cameron jáne MRC kásiporyndary «Teńizshevroıl» JShS-men jasalǵan kelisimder aıasynda klapandardyń óndirisin oqshaýlandyrýdy josparlaýda. Atap aıtqanda, Cameron Teńiz kenishiniń aýmaǵynda jetekti jáne orbıtalyq klapandardy qurastyrý, jóndeý jáne qyzmet kórsetý ortalyǵyn ashýdy josparlasa, MRC munaı-gaz salasynda halyqaralyq lıtsenzııa boıynsha neǵurlym suranysqa ıe klapandardyń óndirisin bastaýǵa nıetti.
Imer Bonner atap ótkendeı, TShO jetkizýshilermen birge uzaq merzimdi kelisimsharttar aıasynda qazaqstandyq qamtýdy damytýdyń júzge jýyq josparyn ázirledi.
TShO-nyń uzaq merzimdi kelisimsharttarynda qazaqstandyq qamtýdy damytý josparlary 2016 jyldan bastap qoldanylyp keledi jáne ózin tıimdi qural retinde kórsetti. Osyndaı kelisimsharttardyń biri Qazaqstanda onalasqan Brıtandyq AVON Protection lıtsenzııasy boıynsha kúlápar túrindegi respıratorlardyń óndirisi oqshaýlandy. «QHSE-AkBarys» JShS qazaqstandyq kásiporny lıtsenzıar boldy.
«Teńizshevroıl» JShS-daǵy taýarlar men qyzmetterdi satyp alýdaǵy jergilikti qamtý úlesi úzdiksiz ósip keledi. 1993 jyly qazaqstandyq taýarlar men qyzmetterdi satyp alýǵa jumsalǵan qarjy kólemi 27 mln AQSh dollaryn qurady. 2003 jyly bul kórsetkish 500 mln. AQSh dollarynan asyp túsip, al on jyldan keıin 2013 jyly TShO otandyq óndiris taýarlary men qyzmetterin satyp alýǵa 2,3 mlrd. AQSh dollaryn jumsady. Salystyratyn bolsaq: aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha bul kórsetkish 2,1 mlrd. AQSh dollaryna jetti. 1993 jyldan beri TShO qazaqstandyq taýarlar men qyzmetterdi satyp alýǵa 30 mlrd. astam AQSh dolllaryn jumsaǵan.
«Teńizshevroıl» JShS – shıki munaı, suıyq jáne qurǵaq gaz, sonymen birge kúkirt óndirýmen jáne ótkizýmen aınalysatyn qazaqstandyq kompanııa. Jumystardyń barlyǵy qaýipsizdik tehnıkasy men qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha halyqaralyq talaptarǵa saı júrgizilýde. «Teńizshevroıl» JShS 1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men «Shevron» kompanııasy arasyndaǵy kelisim negizinde quryldy. «Teńizshevroıl» JShS-nyń qazirgi kezdegi seriktesteri: «Shevron» korporatsııasy – 50%, «QazMunaıGaz» UK» AQ – 20%, «EksonMobıl Kazahstan Venchýrs Ink.» – 25% jáne «LýkArko» – 5%.
Keleshek keńeıý jobasy (KKJ) men Uńǵyma erneýindegi qysymdy basqarý jobasy (UEQBJ) – «Teńizshevroıl» JShS bir mezgilde júzege asyratyn biriktirilgen eki joba. KKJ-UEQBJ Teńiz ken ornyndaǵy munaı óndirý kólemin jylyna shamamen 12 mln tonnaǵa nemese táýligine 260 myń barrelge arttyrýǵa múmkindik beredi jáne osynyń nátıjesinde óndiris kólemi jylyna shamamen 39 mln tonnany nemese táýligine 850 myń barreldi quraıdy. KKJ óndiris qýattylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalsa, UEQBJ uńǵyma erneýindegi qysymdy azaıtý jáne qoldanystaǵy alty keshendi tehnologııalyq jelidegi qysymdy arttyrý arqyly Teńizdegi aǵymdaǵy zaýyttardyń tolyqqandy jumysyn qamtamasyz etedi.
