«Teńgeniń aıyrbas baǵamynyń ári qaraı nyǵaıýǵa áleýeti bar»- baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 16 qyrkúıek, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti mqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Mańǵystaýda bıyl jer jutań, kóktem kezinde de, ala jaz boıyna da bir tamshy jańbyr jaýǵan joq. Jalpy, bul qurǵaqshylyq sońǵy jyldary jıi beleń alyp keledi. Ótken jyly Bozashy boıyna bir tambaǵan jańbyr jazdyń sońyna taman tógiltip, artynsha jaryqtyq jer kóktep, mal-jan, ásirese, tórt túlik qaryq bolǵan, qysqa deıin qońdanyp ta alǵan edi. Bıyl jerdiń de, maldyń da jaǵ­daıy jaqsy emes. Buǵan jýyrda issaparmen Bozashy boıyndaǵy aýyl-aımaqty aralap qaıtqanda kóz jetti. Aýyldarǵa jetkenshe, jol boıy kórgenimiz jylqyǵa tán asaý minezben julyna oınaqtaıtyn erkelik, pańdyq joǵalyp, súıekteri soıdııa ilbip júrgen súlderler. Tapa-tal túste Tuşyqudyq aýylyndaǵy qoraǵa onshaqty jylqyny qamap, ózgelerin qaıyrmalap, ishinde eń álsiz degenderin jemdep turǵan sharýaǵa jolyqtyq. «Mal ataýlynyń kúıi ketip tur, aldymen syr bergen jylqylar boldy. Jurt qazir jylqy sońynda júr, biraq ash jyl­qyǵa ne isteı alady?» - deıdi ol. Aı­týynsha, 30 kelilik kebek jem­niń baǵasy 1000 teńge já­ne ol taptyryp tursa, sóz joq»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy «Mańǵystaýda mal ashtyǵy: másele qalaı sheshiledi?» degen maqalada.

Osy gazette «Qazaq bıi qaı deńgeıde?» atty maqala jaryq kórdi. «Astana Ballet» horeografııalyq ujymynyń álemdik týrnesi 20 qyrkúıekte Frantsııanyń Le Palais des Congrès de Paris teatrynan bastaý alady.

Munan keıin óner ujymynyń gastroldik sapary 24 qyrkúıekte Avstrııa astanasy - Venadaǵy HALLE kontsert zalynda jalǵasatyny málim bolýda. Sońǵy ýaqytta álemdik deńgeıdegi teatr synshylary men óner zertteýshileri nazaryn aýdartyp otyrǵan qazaqstandyq jas horeografııalyq ujymnyń tamasha jetistigine 30 qyrkúıekte Máskeýdegi K.S.Stanıslavskıı jáne V.I.Nemırovıch-Danchenko atyndaǵy mýzykalyq akademııalyq teatrynda taǵy bir márte kóz jet­kizýge múmkindik týyp otyr.

«Parıj. Vena. Máskeý... sııaqty iri mádenı megapolısterde óner kórsetý biz úshin, árıne, bir jaǵynan mártebe sanalsa, ekinshi jaǵynan jas órender sheberligine úlken sabaq ekeni sózsiz. Eýropa kórermeni qazirgi zamanǵy horeografııalyq ónerdiń barlyq aǵymdarymen jaqsy tanys bolǵandyqtan, aldaǵy bolatyn gastrolder jas ujymǵa zor jaýapkershilik júkteıdi. Bizge talǵamy joǵary kórermen men balettiń túrli stılderiniń maıtalmandary aldynda synaqtan ótýge týra keledi. Ujym sońǵy ýaqytta kórermen aldynda jetistikke jetken jańa týyndylardy tanystyrady. Biz bul gastroldik saparda Qazaqstan bı ónerine sheteldik kórermenniń qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, synshylardan laıyqty baǵamyzdy alyp qaıtamyz dep úmittenemin. Áli jas ári álemdik mádenı keńistikke endi enip jatqan ujym úshin osynyń ózi el mádenıetin órkendetýge qosqan qomaqty úles bolyp qalary daýsyz», - dedi gazetke bergen suhbatynda ujymnyń dırektory Valerıı Kúzembaev.

***

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda « Teńgeniń aıyrbas baǵamynyń ári qaraı nyǵaıýǵa áleýeti bar » degen taqyryppen QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Qaırat Kelimbetovpen aradaǵy suhbat berilgen. «Qarjy sektoryndaǵy jaǵymdy ja­ńalyq - alǵashqy jartyjyldyqta aktıv­terdiń óskenin baıqaımyz. Ósim 15 paıyz. Zańdy jáne jeke tulǵalardyń salymy 15 paıyz. Bul qarjy sektoryndaǵy jaǵdaı­dyń turaqty ekenin kórsetedi. Al ınflıa­tsııa sońǵy 7 aı kóleminde 4,9 paıyz boldy, jyldyq deńgeı boıynsha ol 7 paıyzdan kem, ıaǵnı bul aqpan aıyndaǵy valıýtalyq ózgeristiń oryn alýyna qaramastan, ınflıa­tsııanyń sonshalyqty úlken emes deńgeıin kórsetedi. Máselen, Reseıdiń valıýtalyq saıasatynda ózgeris bolǵan joq, alaıda olar­daǵy ınflıatsııa deńgeıi 7,5 paıyz. Al biz 6-8 paıyz kóleminde kelemiz jáne jaǵ­daıdyń qalaı bolyp turǵanyna zer salyp otyrmyz. Valıýtalyq ózgeris týraly aıtar bolsaq, shilde-tamyz aılarynda kishkene tolqý bol­dy. Bul máseleni taratyp aıtaıyn. Biz­de 2012-2013 jyldary «devalvatsııalyq kútý» jaǵdaıy oryn alǵan, 2012 jyldyń aıaǵynda altyn-valıýta qorynyń aýqymy kemip, 28 mlrd. AQSh dollaryn qurady, al byltyrǵy jyldyń sońynda 24 mlrd. dol­larǵa deıin azaıdy. Ol kezde bizdiń negizgi saýda seriktesimiz Reseıdiń rýbli de qun­syz­dandy, sondyqtan valıýtalyq túzetý engizý sheshimi qabyldandy. Esterińizde bolsa, osy jyly qańtar-aqpan aralyǵynda dol­lardyń rýblge shaqqandaǵy quny 36 rýbl­ge teńesken. Biz túzetý jasaǵan kezde teń­geniń dollarǵa shaqqandaǵy qunyn 185 teń­ge plıýs-mınýs 3 teńge dep aldyq. Al qa­zir Reseıdiń rýblimen salystyrǵandaǵy teńgeniń quny Reseıdiń 40-42 somyna bir AQSh dollaryn satyp alǵanmen teń (Reseı ekonomıkasynyń bizdiń ekonomıka úshin mańyzdy ról oınaıtynyn bilesizder). Reseı rýbli birese - 34, birese 32 rýblge aýysyp otyr, sondyqtan bizdiń eldiń aza­mat­tarynyń alańdamaýy úshin aıtary­myz - bizdiń 185 teńge etip alǵan dollar kýrsy­myz Reseı rýbliniń dollarǵa shaq­qan­daǵy 40-42 somyna sáıkes keledi»,-deıdi Q. Kelimbetov.

Osy basylymda «Qajylyq aldynda qadaǵalaý kúsheıdi» degen maqala jarııalandy. «Álem mazasyz kúıde. Jer sharynyń túrli aımaqtarynda buryn-sońdy atyn estimegen dert oshaqtary paıda bolyp, juqpaly aýrýlar asqynyp tur. Bul jaǵdaı dúnıeniń tórt buryshyna kez kelgen ýaqytta barýyna múmkindigi bar qazaqstandyqtardy alańdatary anyq. Óıtkeni qaýipti aýrýmen syrqattaný óz aldyna, saqtanbasa vırýstyń áp-sátte el aralap ketýi múmkin. Sondyqtan elimizdiń densaýlyq saqtaý, sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qadaǵalaý qyzmetiniń ókilderi qalyptasqan barlyq jaǵdaıdy saraptan ótkizip, dertten saqtaný sharalaryn jiti uıymdastyrýda. Sonyń biri «Respýblıkalyq sanıtarlyq-epıdemıologııalyq saraptama jáne monıtorıng ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynda» ótti. Bul basqosý qazaqstandyq azamattar­dyń qajylyq sapary aldynda arnaıy uıym­dastyryldy», - dep jazady gazet. Qazir elimizdiń barlyq áýejaılarynda syrt­tan keletin qonaqtardy baqylaıtyn qurylǵylar ornatylǵan. Onda tájirıbeli ma­mandar qyzmet isteıdi. Mundaı qajet­tilik­ti ýaqyt talap etip otyr. Bárinen de qu­zyrly oryndar elimizden qajylyqqa ba­ratyn 5 myńǵa jýyq azamattyń aman baryp, saý qaıtýyn qadaǵalap, saparla­ry­nyń sátti bolýyn tilep otyr.

***

«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda « Ne býdı Rıhtera, poka on tıh » atty maqala basyldy. Almatylyqtardyń kóbisi jıilep ketken jer silkinisterine alańdaýly. Tek eki kúnde seısmologtar jerasty úsh dúmpýin tirkedi, ıaǵnı, Almaty mańynda jáne kórshiles Qyrǵyzstan aýmaǵynda. Ótken jeksenbide Almatydan 160 shaqyrym jerde magnıtýdasy 4,4 jer silkinisi bolsa, dúısenbige qaraǵan túnde seısmologtar Qyrǵyzstan jerinde birden eki jerasty dúmpýlerin tirkedi.