«Tenderdegi teńsizdikti kásipkerler retteı ala ma?» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 23 qańtar, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

«Egemen Qazaqstan» gazetinde halyqaralyq «Nevada-Semeı» antııadrolyq qozǵalysyna qatysýshylar qataryna qalyń kópshilikpen birge, polıgondy japsaq eken degen armanmen qosylǵan jandardyń biri, Oljas Súleımenovtiń dosy Sultan Kartoevpen suhbaty shyqty.

- Qazir aıtsam, eshkim senbeýi de múmkin. Biraq kezinde maǵan «Oljastan bas tart» dep sońyma shyraq alyp túskender bolǵan. «Sóıtseń, qyzmetińdi ósiremiz, qurmettep, qarjylaı syılyq beremiz» dedi. Men kónbedim. Sodan segiz jyl boıy Oljaspen dostyǵym úshin janyma tynyshtyq bolmady. «Ertis GESstroıda» jumys istegen kezimde úsh ret qýǵyndaldym. Úsh ret ózimniń kons­tıtýtsııalyq quqyǵymdy qorǵap, jantalastym. Osynyń bárinde meni Oljas qana qorǵady, Oljas qana qoldady, - dep eske alady Kartoev.

«Basymyzdan neshe túrli ótti ǵoı, sonda da biz dostyǵymyzdy saqtaı bildik. Bizdiń aramyzdaǵy dostyq - naǵyz erler dostyǵy. Mundaı baqyt ekiniń biriniń basyna qona bermeıdi. Men sol úshin de ómirge rızamyn. Biz qazirde bir-birimizge jıi qonaqqa baryp turamyz. Ekeýmiz de Pavlodar oblysynanbyz. Ekeýmiz de shahmat oınaǵandy unatamyz. Qaı jerde kezdessek te - aeroportta, vokzalda, dalada ol maǵan «Sultan, káne shahmatty shyǵarshy!» deıdi. Kezdesken saıyn ol ótken kúnniń qıyndyqtaryn esine alady», - deıdi endi bir sózinde Sultan aǵa. Tolyǵyraq «Qazaqtan dosyń bolsa, jolda qaldyrmaıdy» atty materıaldan oqı alasyzdar.

« Jyrtyl, qazaq, jańa jyl keldi » degen taqyryppen maqala jarııalanyp otyr. Onda qazaqtyń toı degende aqsha shashatyn ádetinen halyq qansha qarajat joǵaltatyny týraly málimetter berilgen.

«Qazaqta «Óleńdi jerde ógiz semiredi, ólimdi jerde molda semiredi» degen sóz bar. Moldalar qansha tabys taýyp jatqanyn kim bilsin, qazirgi kezde Qazaqstanda toı̆hana ıeleri baı̆yp jatyr. Zertteý málimetterine qaraǵanda, Qazaqstandaǵy oı̆yn-saýyq keshteri ótetin kafe, meı̆ramhanalar byltyrǵy jyldyń jeltoqsan aı̆ynda 28,2 mlrd. teńge taza paı̆da taýypty», - delingen materıalda.

«Toı̆dyń bolǵany jaqsy-aq, biraq «kórpege qaraı̆ kósilý» degendi qazirgi zamannyń adamdary umytyp qalǵan. Qarap otyrsaq osynyń barlyǵy asyp-tasqandyq, ysyrap jasaý sııaqty bolyp kórinedi. Halyqtyń qýanyshqa jaı̆ylǵan dastarqan shyǵyndary, negizinen, toı̆hana ıeleriniń qaltasyna túsip jatyr.

Ranking.kz. saı̆tynyń jazǵanyna sensek, ótken bir aı̆dyń ishinde almatylyqtar kafe, meı̆ramhanalarǵa 5,8 mlrd. teńge tastapty. Jalpy, qazaqstandyqtar jańa jyl qarsańynda kóńil kóteretin oryndardaǵy iship-jemge 28,2 mlrd. teńge jumsapty. Qoǵamdyq tamaqtandyrý kásiporyndarynyń jyldyq paı̆da ósimi 13 paı̆yzǵa kóterilgen, ıaǵnı 3,4 mlrd. teńgege artqan», - dep jazady «Aıqyn».

«Tender aı̆nalasyndaǵy túı̆tkildi kásipkerlerdiń ózi aralasyp, tarqatatyn kún alys emes», dep habarlaıdy « Aıqyn » basylymy «Tenderdegi teńsizdikti kásipkerler retteı ala ma?» atty maqalada.

«Sebebi apta basynda Ulttyq palata ókilderi óńirlik jerlerdegi týra osy zańsyzdyqtyń beleń alýyn zertteı̆ kele, tenderlik komıssııada ózara aýyzjalasqan sheneýnikter ǵana turaqty múshe ekenin aı̆qyndapty. Endi Palata ókilderi zańgerleriniń ótinishi boı̆ynsha, tıisti zańǵa ózgeris engizilipti. Budan bylaı̆, komıssııa múshesiniń

50 paı̆yzy tek qana kásipkerlerden jasaqtalatyn boldy», - deıdi gazet.

«Aıqynnyń» keltirgen resmı málimetteri boı̆ynsha, sońǵy 5 jyldyń ishinde osy saladaǵy jemqorlyqqa qatysty aı̆yptalyp sottalǵan joǵary laýazymdy sheneýnikterdiń ǵana sany 320-ǵa jetken.

«Biz osy maqalany jazý barysynda «Otkat» degen sózdiń elge túsinikti qazaqsha balamasyn taba almadyq. Úlken aǵalardyń aı̆týynsha, búginde sol «otkat» tender baǵasynyń 10-15 paı̆yzyn quraı̆dy, tipti keı̆bir tustary 30 paı̆yzǵa deı̆in sharyqtap ketetin kórinedi», - dep atap ótedi maqala avtory.

«60 jyldan keıin Almaty qalasynda birde-bir aǵash qalmaýy múmkin», dep jazady resmı tildi «Ekspress K» basylymy. «Almaty ákimdiginiń derekteri boıynsha, 2010 jyly ońtústik astanada aǵash sany 1 470 000 bolǵan. «Jasyl uıymdardyń» habarlaýynsha, olardyń sany qazir 1 360 000 shamasynda. Byltyrdyń ózinde 15 000 tal kesilgen. Bul tek resmı ruqsattyń negizinde alynyp tastalǵan aǵashtardyń sany ǵana. Eger osylaı jalǵasa beretin bolsa, Almatyda eń sońǵy aǵash 60 jyldan soń kesiletin bolady», - delingen «Derevıa ýmıraıýt stoıa» atty maqalada.

Сейчас читают
telegram