Temirjol tarıfi kóterildi, endi soǵan saı qyzmet sapasy da kúsheıtilse ıgi
materıaldardyń qymbattaýyna baılanysty bolyp otyr. Onyń ústine elde keıbir saladaǵy mamandardyń aılyq jalaqylary da artýda. Al temirjol salasy memlekette bolyp jatqan osyndaı ózgeristerge qaramastan, shyǵynǵa batýmen keledi. Sondyqtan temirjol salasynyń ókilderi tyǵyryqtan shyǵýdyń jalǵyz joly osy dep taýypty. Sóıtip, ózderiniń shyǵyndaryn qalaı toltyramyz degen máselege jyl boıy bas qatyryp kelgen aktsıonerlik qoǵam ókilderi jol júrý baǵasyn ósirý kerek degen sheshimge kelip, ony Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigine usynǵan. Al agenttik onyń shyǵyndaryn saraptaı kele bul usynysty maquldaǵan.
Vıtse prezıdenttiń sózine sensek, temirjol salasyndaǵy jolaýshylardy tasymaldaý tarıfteri 2007 jyldyń aqpan aıynan beri múldem ózgermegen. Al ınflıatsııa bolsa, osy ýaqytqa deıin 30 paıyzǵa ósip, aktsıonerlik qoǵamnyń shyǵyndary da edáýir artqan. Osyǵan baılanysty temirjoldaǵy jol júrý tarıfin kóterý qajettiligi týyndaǵan. Al jańa tarıften qarapaıym jolaýshylardyń qaltalary qanshalyqty juqara túspek? Aktsıonerlik qoǵam vıtse-prezıdentiniń aıtýynsha, tarıf qansha kóterildi degenimen, onyń qarapaıym jolaýshylardyń qaltalaryna túsirer salmaǵy sonshalyqty aýyr emes. Mysaly elimizde jolaýshylar eń kóp tasymaldanatyn Almaty-Astana baǵytyndaǵy kýpelik vagondardyń baǵasyna nebári 400 teńge kólemindegi qarjy qosylsa, Astana - Aqtóbe baǵytyndaǵy jol shyǵyny 600 teńgege óspek. «Kórshiles memlekettermen, tipti TMD-ǵa múshe eldermen salystyrǵanda, bizdiń ishki baǵyttaǵy tarıfterimiz 2-2,5 esege tómen. Temir jol kólikteriniń kýpelik vagondarymen 500 kılometr jolǵa siz nebári 1 myń 700 teńge tóleısiz. Reseımen salystyrǵanda bul kórsetkish tipti 4 eseden artyq tómen», dedi B.Qapııasheva.
Onyń sózinshe, jol júrý tarıfterin arttyrý temir joldaǵy shyǵyndy jabýdyń jalǵyz ǵana joly emes. Óıtkeni «Jolaýshylar tasymaly» aktsıonerlik qoǵamynyń ókilderi ótken jyldaǵydaı bıylǵy jyly da ózderiniń ishki qajettilikterine qatysty shyǵyndardy qysqartý sharalaryn qolǵa alyp otyr. Mysaly aktsıonerlik qoǵam ókilderi ótken jyly menedjment salasy qyzmetkerleriniń jalaqylaryn 10-nan 30 paıyzǵa deıin qysqartqan. Sondaı-aq vagon jóndeý kásiporyndarymen de tıisti jumystar júrgizilýde. Taýarlardy jetkizý men olardyń sapasyna jáne qyzmet kórsetý sharalaryna da baqylaý qataıtylǵan. Bul baǵyttaǵy sharalar árıne jolaýshylarǵa kórsetiletin qyzmet sapasy men joldaǵy qozǵalys qaýipsizdigine nuqsan keltirmeıtindeı etip júzege asyrylýda.
Vıtse-prezıdent aqparat quraldarynyń ókilderimen kezdesý barysynda olardy jol júrý tarıfteriniń bıylǵy jyly ekinshi qaıtara kóterilmeıtindigine sendirdi. Biraq bul baǵanyń aldaǵy jyldary da turaqtap turatyndyǵyna kepildik bere almaıdy. Sebebi olar da ózge ónim óndirýshiler sııaqty qajetti shıkizatty jetkizip berýshilerdiń is-qımylyna qaraı áreket etedi. Sondyqtan jol tarıfteri aldaǵy jyldary da osy qalpyn saqtap turady dep kesip aıtý qıyn. Al aldynda atap ótken jolaýshylardy tasymaldaý sharalarynyń shyǵyny tarıfti kóterýmen de bitpeıtin kórinedi. Óıtkeni bul sala ázirge tek shyǵynmen ǵana jumys istep tur. Árıne aktsıonerlik qoǵam ókilderi shyǵyndy barynsha boldyrmaýǵa tyrysyp baǵýda. Degenmen bul salany múldem shyǵynsyz atqarý tájirıbesi ázirge álemniń bir-eki elinde ǵana bar. Olar Japonııa men Nıderlandy memleketteri. Vıtse-prezıdent tipti ózderi basqaryp otyrǵan ujymnyń bıylǵy jyldyń sońynda qanshalyqty shyǵynǵa batqandyǵyn da kórsetip berdi. Onyń málimetterine qaraǵanda, aktsıonerlik qoǵam 2009 jyly 4 mıllıardtan astam shyǵyn kórgen. Soǵan qaramastan temirjol salasy jolaýshylar eń kóp qoldanatyn kólik túrleriniń biri bolyp qalyp otyr. Buǵan tipti jolda júrý baǵasynyń 10 paıyzǵa kóterý sharasy da áser ete qoımaıtyn kórinedi.
Bul máselege qatysty mysal keltirgen B.Qapııashevanyń málimetterine súıensek, elimizde osy ýaqytta avtokólikterdiń kómegimen jetý múmkin emes aımaqtar da bar. Al temirjoldaǵy jolaýshylar poıyzynyń vagondary halyqtyń belsendiligi tómen degen qys mezgiliniń ózinde 65 paıyzǵa qamtylady, al jaz mezgilinde bul kórsetkish 90 paıyzdan asyp jyǵylatyn kórinedi. Sondyqtan tarıftiń qymbattaýymen jolaýshylar poıyzdan avtokólikterge aýysa bastaıdy deý qısynǵa kelmeıdi. Buǵan taǵy bir mysal, búginde Astana-Qaraǵandy baǵytyna júretin jeńil kólikterdiń baǵasy ádettegi kúnderi 600 teńge bolsa, demalys kúnderi 700 teńgege kóteriledi. Mereke kúnderi ol 1 myń 200 teńgege deıin ósedi. Al temirjol arqyly Astanadan Qaraǵandyǵa búgin 560 teńgege jetýge bolatyn bolsa, jańa tarıf boıynsha, jol quny ári ketse 620 teńge bolady. ıAǵnı temir jol áli de bolsa, ózge kóliktermen básekelese alady. Onyń ústine qazir jolaýshylardy tasymaldaýdaǵy qajetti jaǵdaılar da jasalýda. «Aıtalyq, biz kópshilik qaýymdy bılet kassalarynyń aldynda telmirip kezegin kútip turmaýy úshin elektrondyq kezek júıesin iske qostyq. Atalmysh júıe arnaıy qurylǵynyń kómegimen júzege asady. Mundaı qurylǵy Astanada bar. Aldaǵy ýaqytta biz olardy eldegi eń iri degen vokzaldardyń barlyǵyna ornatýdy kózdep otyrmyz. Buǵan qosa taǵy jolaýshylarǵa qyzmet kórsetetin jolseriktermen de jumystar jetildirilýde. Óıtkeni temirjoldaǵy kórsetiletin qyzmetterdiń basym bóligi osy jolserikterdiń is-qımylyna baılanysty. Qazir biz jolserikterdi arnaıy baıqaý arqyly alatyn boldyq. Olardyń qyzmetine degen baqylaý da kúsheıtildi. Jolserikterdiń aılyq jalaqylaryn ótken jyly aıtarlyqtaı kóterdik. Jalaqyny kóterý máselesin áli de qarastyrýdamyz. Árıne, bul rette jalaqy búgin-erteń pálenshe paıyzǵa artady deý orynsyz bolar, degenmen bul másele udaıy bizdiń nazarymyzda», dedi vıtse-prezıdent.
Sóıtip, jolýshylarymyz endi temirjol tasymalyna burynǵydan sál-pál artyq aqsha tóleıtin boldy. Qosymsha qarjy aktsıonerlik qoǵam ókilderi aıtyp otyrǵandaı, sonshalyqty zor bolmasa da onyń qarapaıym halyqqa birshama qıyndyq týdyratyny sózsiz. Degenmen qoldanylǵan shara ýaqyt talaby bolsa, qup deýge týra keledi. Óıtkeni naryq eshkimniń de erkeligin kótermeıdi. Tek tarıf kóterý máselesi jylda qaıtalanatyn «dástúrge» aınalmasa bolǵany.
