«Tek bıdaı ósirýden bereke tabamyz ba?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda Ýkraına astanasy Kıevte memlekettik saparmen júrgen Elbasynyń Chernobyl AES-indegi apatqa 25 jyl bolýyna oraılastyryla uıymdastyrylyp, atom qýatyn qaýipsiz jáne ınnovatsııalyq maqsatta paıdalaný máselelerine arnalǵan sammıtke qatysqandyǵy jóninde jazady. Onda Memleket basshysy arnaıy sóz sóılep, Chernobyl apaty jóninde baıandaıdy. Sonymen qatar Elbasy alqaly jıynda Chernobylge para-par keletin 456 jarylys jasalǵany jóninde de aıtqan. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «ıAdrolyq qýatsyz damý joq» atty maqalada.
Sondaı-aq osy basylymnyń betinde áıgili ǵalym, akademık Kenjeǵalı Saǵadıevtiń «Ekonomıka - eldik tuǵyry» atty keń kólemdi maqalasy jarııalandy. Avtor onda Qaaqstan ekonomıkasynyń qalyptasý jyldary men onyń damý tarıhyna kóz júgirte otyryp, el ekonomıkasynyń búgingi jetistigi men bolashaǵyna tereń saraptama jasaǵan. Ol týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynan bilýge bolady.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Erekshe qondyrǵy oılap tapqan oqýshy» atty maqala jarııalap, aqjoltaı jańalyq jetkizipti. Basylymnyń jazýynsha, elimizdegi saıası zertteýler ınstıtýty jaqynda kommýnaldyq qyzmetterge baǵa men tarıfterdiń ósýi qazaqstandyqtardyń 64,5%-yn alańdatatynyn málimdedi. Buny olar sotsıologııalyq zertteý júrgizý barysynda anyqtaǵan kórinedi.
Alańdamaı qaıtsin?! Ásirese, elektr energııasynyń quny jyl ótken saıyn aspandap barady. Bul jaıt qaraǵandylyq jas talant, 10 synyp oqýshysy Ásııa Qusaıynovany da beı-jaı qaldyrmapty. Bul problemany sheshýdiń jolyn izdep kórmekke bel býǵan ol, jaqynda elektr qýatyn óndiretin erekshe qondyrǵy oılap tapty. Bul týraly «Aıqynnyń» búgingi sanynda.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda Qazaqstan Prezıdentiniń Qazaqstan halqy Assambleıasy XVІІ sessııasynda aıtqan elimizdegi etnos jáne konfessııa aralyq qarym-qatynastardy zertteıtin ortalyq qurý qajettigi jónindegi bastamany elimizdegi sarapshylar da qoldap otyrǵan kórinedi. Mysaly Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Prezıdenti qory janyndaǵy álemdik ekonomıka jáne
saıasat ınstıtýtynyń ishki saıasat ortalyǵynyń dırektory ıÝrıı Býlýktaevtyń pikirinshe, mundaı zertteýlerdiń kóbeıip, ortalyqtardyń artqany durys. Sebebi kez kelgen saladaǵy progress tek ǵylymmen baılanysty. «Ult taǵdyry» qozǵalysynyń tóraǵasy Dos Kóshim - Qazaqstan halqy Assambleıasynyń arnaıy ǵylymı-saraptama ortalyǵy jumys isteıtindigin, sonyń jumysyn jandandyryp, osy salada únemi monıtorıng jasap otyrý qajettigin alǵa tartady.
Bul máselege qatysty osy jáne ózge de sarapshy- mamandardyń
oı-pikirleri jóninde tereńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ultaralyq qatynastar zertteýge zárý» atty maqalany qarańyz.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Tek bıdaı ósirýden bereke tabamyz ba?» atty maqala jarııalap, úlken másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, elimizdiń dıqandary 21,3 mıllıon gektar jerge dán sebýdi kózdep otyr. Onyń 70-80 paıyzdaıyn bıdaı alqaptary alady. Byltyrǵy qurǵaqshylyq kesirinen bosap qalǵan qambalar bıyl tolar degen úmit bar. «Biraq ǵalymdar ónimniń bir ǵana túrine basymdyq berý, ıaǵnı tek bıdaı ósirý sharýalardy shash etekten paıdaǵa keltire qoımaıtynyn aıtady. Mysaly Kanadada sharýashylyqty ártaraptandyrý isi erte bastalyp, 1990 jyldarmen salystyrǵanda bıdaı alqaptary eki esege jýyq qysqarǵan, al Qazaqstanda, kerisinshe, jyl saıyn egistik kólemi artady, biraq odan ónimdiliktiń óskeni baıqalmaıdy. Bir gektar jerden alatynymyz baıaǵy sol 10 tsentnerdiń ar jaq ber jaǵy», - dep jazady basylym.
Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, Almaty qalasynyń ákimdigi «Almaty qalasynda 74 bazar bar bolsa, olardyń 34-i talapqa saı emes. Aldaǵy ýaqytta Almaty bazarlarynyń sany azaıady», degen aqparat taratqan. Qaladaǵy barlyq saýda oryndaryn saralap shyqqan sáýlet jáne qala qurylys basqarmasynyń mamandary Almatydaǵy 74 bazardyń barlyǵy talapqa saı emestigin, desek te 40 paıyzyn qaıtyp qalypqa keltirýge bolatynyn, al qalǵan 34-in buzbasa bolmaıtynyn málim etti. Sóıtip «Almaty ajaryn qaıta qalpyna keltiremiz» degen ákimdiktegiler «bazar reformasyna» bıyldan bastap kirisip te ketpek. Bul týraly «Alash aınasy» basylymyndaǵy «Bazar reformasy nátıje bere me?» atty maqalada.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, otandyq avtokólik ónerkásibi údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamaǵa aralasa bastady. Qazaqstandyq Allur Avto kompanııalar toby men «AgromashHoldıng Qazaqstan» aktsıonerlik qoǵamy ońtústikoreıalyq SsangYong Motor Corp. korporatsııasymen birigip, elimizdiń údetilgen ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamasyna enizildi. Jobany údetilgen ındýstrııalyq ınnovatsııalyq damý jónindegi aımaqtyq úılestirýshi qoldap otyr. Sondaı-aq ol Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi janyndaǵy kelisim komıssııasynan da ótti.
