«Teatr týraly» zań jobasy daıyndalyp, qabyldanatyn bolsa, kóp másele sheshimin tabar edi - Tuńǵyshbaı ál-Tarazı
Osy oraıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq artısi, Memlekettik jáne Jastar odaǵy syılyqtarynyń laýreaty, ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty, professor, teatr jáne kıno akteri, rejısser, Qazaqstan Respýblıkasy Teatr qaıratkerleri odaǵynyń tóraǵasy Tuńǵyshbaı ál-Tarazı (Jamanqulov) óz oılaryn ortaǵa saldy.
- Tuńǵyshbaı Qadyruly, Siz elimizdiń Teatr qaıratkerleri odaǵynyń tóraǵasysyz. Osy salanyń búgingi problemalaryn Sizden artyq biletin adam az shyǵar. Qazaqstan teatrlarynyń jaǵdaıy qalaı? Qandaı máselelerge basa nazar aýdarý qajet? Kókeıkesti oılaryńyzdy ortaǵa salsańyz?
- Qazaqstan óziniń teatr ónerin damytýda táýelsizdik alǵannan keıingi kezeń ishinde biraz ister tyndyrdy. Basqa elder barynan aırylyp, óner ordalaryn jaýyp jatqanda, Elbasymyzdyń jeke qamqorlyǵymen, tikeleı qatysýymen keń baıtaq elimizdiń túkpir-túkpirinde jańadan 10-nan astam teatrlar ashyldy. Bul salada jasalyp jatqan irgeli isterge, eleýli jetistikterimizge kóńil marqaıa otyryp, mádenıetimiz ben ónerimizde, sonyń ishinde rýhanı ómirimizdiń ajyramas serigine, qoǵamdyq-áleýmettik ólshemimizdiń aınasyna aınalǵan - teatr ónerin órkendetýde áli de bolsa qııýy kelmeı jatqan tustardy tereńnen ashyp qaraıtyn kez kelgen sekildi.
Qazaqstan teatrlarynyń búgingi jetken belesin, baǵyndyrǵan kórkemdik deńgeıin saqtap qalý qajettigi qaı kezde de kún tártibinen túsken joq. Onyń zymyraǵan ýaqyt tynysyn sezetin, zamana tynys-tirshiligimen qatar soǵar júrek dúrsilin aıqyndaıtyndaı tolyqqandy jumys jasaýyna jaǵdaı jasaý, qoǵamdaǵy ornyn quqyqtyq turǵydan qaıta qaraýdy, zań shyǵarý jáne atqarýshy bılik organdarymen qaıshylyqqa túspeı, kerisinshe, túsinistikpen, shyǵarmashylyqpen jumys jasaýyna múmkindik beretindeı etip retteý qajettigi - búgingi kúnimizdiń basty máselesi. Teatr kóńil kóteretin nemese demalatyn oryn emestigin aldymen sheneýnikter uqpaıynsha, bul óner «erikkenniń ermegi, jyndy ártisterdiń dalaqpaı tirshiligi» degen syńarjaq kózqarastan arylmaıdy, el mádenıetiniń, ult ıntellektisiniń kórinisi retindegi joǵarǵy álemdik ólshemdegi satydan oryn ala almaıdy. Ónerpazdaryn «aýtsaıder» etken, isher as, kıer kıimde jadaý kúıge ushyratqan memlekettiń abyroıy asqaqtamasy aıan ǵoı. Egemen elimizdiń jańa damý belesinde óner mekemeleriniń aldyna qoıyp otyrǵan Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń teatr ónerin damytý jolyndaǵy sony talaptary úrdisinen shyǵý úshin teatr shyǵarmashyldyǵynyń krıterıılerin qaıta qarap uıymdastyrý kerek jáne ony basqarý modeliniń qurylymdyq sharalaryn álemdik úrdiste qarastyrǵan jón.
Qazaqstan teatrlarynyń áleýmettik jáne shyǵarmashylyq jaǵdaıy, ásirese, oblystyq teatrlardyń jaı-kúıi álemdik óre bıiktigi turǵysynan alǵanda syn kótermeıdi deýge bolady. Qazaqstandaǵy teatrlardyń jalpy sany 54 dep esepteledi. Olardyń úsheýi - opera balet, 16-sy - orys, 9-y - qýyrshaq teatry. Sondaı-aq káris, nemis, uıǵyr teatrlaryn, Saıramdaǵy ózbek teatryn qosqanda, 4 ulttyq teatr bar. Al Óskemen men Aqtóbede orys jáne qazaq trýppasy bir teatr, ıaǵnı, resmı bir mekeme bolyp sanalady. Sol sııaqty biraz oblystarda negizgi quramǵa qosaqtalǵan qýyrshaq trýppalary da bar. Olardyń báriniń de ómiri men óneriniń taǵdyry, óte az mólsherde bólinetin qarajat kózi oblystyq ákimshilikke telingen. Teatr qyzmetkerleriniń jalaqylyq qory - ortasha ómir súrý deńgeıinen áldeqaıda az. Sondyqtan olar qaıyrshylyq kúı keshýde. Al keıbiriniń shyǵarmashylyq deńgeıleri, jasyrmaı qatty aıtqanda, kórgen kisini uıaltyp, tómen qaratady. Bul máseleler tipten nazardan tys qalýda, aınalysyp jatqan eshkim joq. Teatrdyń, ásirese, onyń záýlim ǵımaratynyń, qaısybir rejısseri nemese akteriniń oblystyq ákimshilikke tek ózderiniń jıylystary men mádenı sharalaryn ótkizý úshin ǵana qajettiligi bar. Shyǵarmashylyq ujymnyń repertýarynda qandaı pesalar, qalaı qoıylyp, ony qaı akter qalaı oryndap júr, munymen olardyń sharýasy bolmaıdy jáne ol máseleni aıqyndap, saralap bere alatyn oblystyq mádenıet departamentinde kásibı mamandar eshqashan bolǵan emes. Áıteýir bir qýanyshtysy, Qazaqstanda birde-bir teatr jabylǵan joq, qaıta on shaqty jańa óner oshaǵy shańyraq kóterdi. Bir-birimen jarysa salynǵan nemese kúrdeli jóndeýden ótken 38 teatr ǵımaraty, árıne, kóz qýantady.
- Halyqtyń qýanyshyna aınalǵan, zaman talabyna saı salynǵan teatr ǵımarattaryn atap ótseńiz?
- Olardyń ishinde Qaraǵandy qalasynda Nurlan Zaırollauly Nyǵmatýllın oblys ákimi bolyp turǵan kezinde erekshe dızaındy, eń kórnekti alańǵa asqan yqtııattylyqpen S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq teatry úshin jańadan ǵımarat salyndy. Sondaı-aq osy jyldyń qańtarynda Qostanaı qalasynda І.Omarov atyndaǵy qazaq teatryna sol tustaǵy oblys ákimi S.Kýlagın sý jańa ǵımarattyń kiltin tabys etti. Elbasymyzdyń izgi nıetimen atqarylyp jatqan ol ıgi ister men shynaıy qamqorlyqtar qazaqstandyq teatrlardyń ishki shyǵarmashylyq deńgeıin kóterýge zor yqpal etetini sózsiz.
- Al endi kóńil aýdarylýy tıis máselelerge jeke-jeke toqtalsańyz?
Ýájimiz naqty bolýy úshin qujattyq aqparlarǵa júgineıik. Qazaqstandaǵy 54 teatrdyń altaýynyń jeke ǵımaraty joq. Olar - Semeıdegi F.Dostoevskıı atyndaǵy orys, Shymkenttegi orys, Kókshetaýdaǵy orys, Tarazdaǵy orys, Aqtóbedegi ázil-syqaq teatrlary. Tórt teatrda áli kúnge jóndeý jumystary júrgizilmegen. Olar - Shymkenttegi qýyrshaq, Arqalyq qalasyndaǵy qazaq jasóspirimder jáne Aqtaýdaǵy N.Jantórın atyndaǵy teatrlar. Almatydaǵy Respýblıkalyq nemis teatrynyń jóndeý jumystary josparsyz uzaq júrgizilgendikten akterleri ár esikke bas suǵyp, álekke túsip júr. Búgingi kúni 22 teatrdyń ujymy páterge muqtaj. Baspanasyz júrgen qyzmetkerlerdiń sany óte kóp. Taratyp aıtpaı-aq, bir ǵana K.Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatrynda buryn 100 edi, qazir 20 adamǵa berildi, sonda 80 adam baspanasyz júr. Shymkenttegi opera jáne balet teatrynda - 22, Aqtóbede - 25, Óskemende - 21, Almatydaǵy N.Sats teatrynda - 17, osylaı kete beredi. Sonymen birge Oraldaǵy A.Ostrovskıı atyndaǵy teatrda, Shymkenttegi orys, ázil-syqaq, qýyrshaq, Jetisaıdaǵy Q.Jandarbekov atyndaǵy, Arqalyqtaǵy qazaq jasóspirimder, Semeıdegi Abaı atyndaǵy qazaq, Qaraǵandydaǵy akademııalyq mýzykalyq drama teatrlarynyń akterleri kóp jyldar boıy eshqandaı da pátermen qamtamasyz etilmegen.
Joǵaryda aıtylǵandardyń tikeleı áserinen aımaqtardaǵy teatrlarda kásibı maman tapshylyǵy ýshyǵyp turǵany jasyryn emes. Bárinde derlik, óreli rejısser, talantty akterler, basqa da kásibı mamandar jetkiliksiz, joqtyń qasy dese de bolady. Óıtkeni joǵarǵy oqý ornyn bitirgender ol jaqqa at izin salmaıdy. Bári Almaty men Astananyń teledıdar, radıo, kınostýdııalaryn tóńirektep, tipti kún kórý úshin toı-tomalaqtardy jaǵalap júr.
- Óner ujymyna daryndy jastardyń turaqtamaýyna ne sebep?
- Sebep kóp. Eń birinshisi - óte tómen jalaqy. Mysal keltireıin. T.Ahtanov atyndaǵy Aqtóbe teatrynda akter 27 300 teńge, Mahambet atyndaǵy Atyraý teatrynda 30 myń teńge, Shymkenttegi opera jáne balet teatrynda 32 myń teńge, Saıramdaǵy ózbek teatrynda 25 myń teńge, Túrkistan teatrynda 34 myń teńge, Shymkenttegi qýyrshaq teatrynda 29 myń teńge, Tarazdaǵy qazaq teatrynda 31 myń teńge jalaqy alady. Ózge teatrlarda da osy deńgeıde. Respýblıkamyzdan aı saıyn shyǵatyn jalǵyz «Teatr.kz» jýrnalymyzǵa jazylý bir jylǵa 6000 teńge kóleminde. Osynyń ózin qıyn, qymbat kóretin aımaqtaǵy áriptesterimizge qalaı ókpe arta alamyz? Eń joǵarǵy jalaqylyq kórsetkish M.Áýezov teatry men Abaı atyndaǵy, sondaı-aq K.Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatrlarynda ǵana. Onda da M.Áýezov teatrynda bazalyq laýazymdyq jalaqysy - 17 697 teńge. Oǵan 2.64 ese koeffıtsıent qosylady. Taǵy arnaıy 1,72 ese koeffıtsıentti mınıstrlik qosady. Joǵarǵy kategorııasyna taǵy da 8 myń qosylady. Sonda barlyǵy 89 myń teńge bolady. Salystyrmaly túrde alsaq, Reseıdiń memlekettik teatrlaryndaǵy jas akterlerdiń aılyq jalaqysy 2000 AQSh dollary tóńireginde ekenine men kýámin. Bizdiń mınıstrlik pen teatr basshylarynyń BAQ betterinde qompaıtyp kórsetip júrgen 120-130 myń teńgesi ujym basshysynyń, ıaǵnı, teatr dırektorynyń óziniń tapqan aqshasynan, jeke qorynan qosatyn 50 paıyzben qosqanda eseptegen túri, bul da maqtanyp aıtatyndaı, akterdyń jyrtyǵyn jamaýǵa jetedi deýge bola qoımas. Al Qazaqstannyń halyq artısi sııaqty qurmetti ataǵy bar artıske aı saıyn bar bolǵany 1700 teńge ǵana qosylady! Atynan at úrketin úlken aqsaqalymyz, halyq artısiniń ózi zeınetkerlikke shyqqanda oǵan 39 myń teńge zeınetaqy taǵaıyndalady eken!!! Zeınetaqy qoryna aı saıyn jibergen on paıyzymyzdyń qyzyǵy men ósimi sol qorlardy basqarýshylardyń qaltasynda ekeni de belgili boldy, ol ósim turmaq, tipti óz aqshasyn alarda qorlyq kórip júrgender joq emes.
Oblystyq teatrlardyń akterleri men rejısserleri quzyrly mekeme - Mádenıet mınıstrliginiń tikeleı nazarynda bolmaı, óz óńirinde ǵana oqshaýlanyp, jetimdiktiń kúıin keshýde. Olar aýlaqta bolsa da, jankeshtilikpen jasaǵan kórkem týyndylarynyń, talantty akterdiń sheber oıynynyń, rejısserdiń óresi ózge qoıylymynyń, qalyby men poshymy bólek teatr sýretshileriniń azapty eńbeginiń kózge ilinbeı, tipti umyt qalyp jatatyny jasyryn emes.
- Qazir qoǵam da, adam da ózgerip jatyr. Óner ujymynyń basshylyq júıesi qalaı qalyptastyrylǵany jón dep oılaısyz?
- Baıaǵydan kele jatqan basqarý júıesi kórkemdik jetekshi - bas rejısser degen qyzmet laýazymdarynyń ýaqyty ótken. Olardyń bári teatrdaǵy shyǵarmashylyq deńgeıdiń ósýine kedergi keltiretini belgili. Ádette, bul laýazymdarǵa rejısserler taǵaıyndalady da, teatrdaǵy repertýarlyq, erikti akterlik oıyn men qulashty rejıssýranyń damýyna adýyndy tosqaýyl qoıylady. Túptep kelgende, búkil bir teatr sol rejısser-bastyqtyń jeke ambıtsııasy men óre-qarymynyń qurbany bolyp qala beredi. Óz qalaýy boıynsha repertýar tańdaýda odan keıingi rejısserlerge múmkindik berilmeıdi. Osydan baryp ortasha spektaklder, qyzyqsyz rólder paıda bolady. Qurylymdaǵy basty rejısserge, kórkemdik jetekshige baǵynyshty rejısserdiń sýretker erkindigi aıaqasty bolady. Mysaly, Pavlodar oblystyq J.Aımaýytov atyndaǵy qazaq teatryndaǵy ujymnyń 90 paıyzy, osy teatrǵa 20 jyldan astam jetekshilik etken rejısser Tápenovtiń basqarý stıline, sýretkerlik qarymynyń ujymǵa jańa lep, úrdis ákelmegenine qarsy shyǵyp, kóterilis jasady. Al Tápenov myrza «mensiz kún kóre almaısyńdar» degendeı, óz erkimen teatrdan ketip qalǵan, shamasy, jalynyp shaqyryp alasyńdar degen bolýy kerek. Alaıda, ol teatr bas rejıssersiz-aq qalypty ómir súrip jatyr. Sondyqtan dúnıe júzindegi teatr áleminde bolyp jatqan izgi jańalyqtardy, jaqsy úrdisterdi paıdalana bilýimiz kerek. Bir teatrda neshe túrli bastyqtyń bolǵany qajet emes dep oılaımyn. Ózi dırektor, ózi rejısser, ózi bas rejısser, ózi kórkemdik jetekshi, ózi kórkemdik keńestiń tóraǵasy - sonda bári bir adam! Rejısserler ujymǵa basshylyq jasaǵannan góri, óziniń spektakline ǵana jetekshilik etip, teatrlardaǵy ózi qoıǵan spektaklderdiń kórkemdik deńgeıin ǵana oılaıtyn jaǵdaıǵa jetý úshin mynadaı neshe túrli basshylyqty atqarýdyń qajeti joq. Biz tek qana bir máseleni aıtyp otyrmyz. Ol - teatrdy neshe túrli qabat-qabat basqarýdan aryltýdyń jáne eń bastysy rejısser degen erkin sýretkerdi (bastyqty emes!) shyǵarmashyldyq erkindikke jetkizýdiń joly.
- Búgingi tańda Qazaqstan teatr qaıratkerler odaǵy biraz másele kóterip jatyr. Biraq qoly qysqa. Teatrlardyń shyǵarmashyldyq óresi keńeıe túsý úshin qandaı múmkindikter jasalǵany abzal bolar edi? Osy salany damytý týraly qandaı pikir qosar edińiz?
- Shynyn aıtaıyn, keıde telefonmen baılanys jasaýǵa qarajatymyz tapshy bolyp jatsa da, ortalyq ofısi Parıjde ornalasqan, músheligine 100-den asa memleket kiretin ІTІ - Halyqaralyq teatr ınstıtýtymen, sondaı-aq byltyr kúzde ǵana Qytaıdyń Chýntsın qalasynda quryltaıy ótken ATA - Azııa Teatrlarynyń Alıansymen Qazaqstannyń abyroıy úshin tolyq múshe bolýǵa nıet qylyp, baılanys jasadyq. Qazaqstandaı qarqara elimizge, eldiń mańdaıyna bitken, esimi álemge áıgili Elbasymyzǵa súıenip, Halyqaralyq Azııa teatrlarynyń alǵashqy festıvalin ásem elordamyz - Astanada ótkizeıik degen usynys jasadyq. Áıtse de ekiudaı oıdamyz. Óıtkeni osy ıgi ister jaıynda tıisti memlekettik mekemelerdiń qulaǵyna salǵanymyzda, ázirge mardymdy jaýap ala almaı otyrmyz. Máskeýdegi teatr qaıratkerleri odaqtarynyń konfederatsııasyna múshemiz, alaıda olarǵa jylyna bir tólenetin 700 evro jarnany taba almaı uıattymyz. Joǵaryda sóz qylǵan eki birdeı eńseli halyqaralyq uıymǵa múshe bolýǵa batyldyǵymyz jetpeı júrgeniniń sebebin uqqan bolarsyz... Shyǵarmashyldyq odaqtar jeke adamdardyń áýestikterimen qurylǵan ıt unatatyndardyń, balyqshylardyń, «kógildirlerdiń» qurylymdary emes qoı. Osy másele de nazar aýdaratyn-aq problema. Aınaldyrǵan bes-alty shyǵarmashylyq odaq bar. Naqty aıtsaq, jazýshylar, sýretshiler, sáýletshiler, kınogerler, teatr qaıratkerleri odaqtaryn qaıyrshylandyrmaı, qaryshtap damyp bara jatqan qoǵam qataryna qosyp, apparattaryndaǵy jeti-segiz mamanyna jalaqy tóleý bıýdjetten qarastyrylsa, kedeı bolyp qalmaspyz dep oılaımyn.
Sondyqtan naryqtyq qatynastarǵa kóshýdiń tıimdi joldarynyń biri osy máseleni túbegeıli qaıta qarap, teatr óneriniń naryqtyq qatynastar men zamanaýı talaptarǵa, álemdik deńgeıge saı bolatyndaı qoıylymdardyń narqyn bıiktetetin múmkindik týdyratyn jańa qazaqstandyq teatr zańnamasyn jasaýdy kózdeıtin «Teatr týraly» zań jobasy daıyndalyp, qabyldanatyn bolsa, kóp másele sheshimin tabar edi. Osy zańnyń aıasynda oblystyq teatrlardy qaraýsyz qaldyrmaýdy, mınıstrliktiń quzyryna qaıtarýdan bastap, ózekti máselelerdi sheshýdiń jańa joldaryn izdeý kerek dep oılaımyz. Ol bálkim mınıstrlik janynan qurylatyn Qazaqstan teatrlary dep atalatyn basqarma, ne agenttik bola ma, álde basqa joly bar ma, osyny tezirek oılastyrý kerek. Bizdiń kórshi elderimizdiń kóbinde mundaı qurylymdar bar.
- Raqmet áńgimeńizge.
