TÁJІBAEV LAShQAR ESENQULULY

None
None
Tájibaev Lashqar Esenqululy (1915-1996) - ǵalym, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri.

Ońtústik Qazaqstan oblysy Qazyǵurt aýdany (Tólebı aýdany) Qaraqııa aýylynda týǵan. Tashkent ırrıgatsııa jáne aýyl sharýashylyǵyn mehanıkalandyrý ınstıtýtyn (Tashkent ırrıgatsııa jáne melıoratsııa ınstıtýty) bitirgen. Uly Otan soǵysyna qatysqan.

1942-1943 jyldary - Qazaq KSR Sý sharýashylyǵy mınıstrliginde ınjener, basqarma bastyǵy. 1943-1949 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrligi Keńesiniń sý sharýashylyǵy jáne energetıka tobynyń bastyǵy, aǵa referent. 1949-1951 jyldary - Lenın atyndaǵy Búkilodaqtyq aýylsharýashylyǵy Ǵylym akademııasynyń Qazaq bólimi respýblıkalyq tájirıbe-melıorıatsııa stantsııasynyń dırektory. 1951-1962 jyldary - Qazaq memlekettik aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń (qazirgi Qazaq Ulttyq agrarlyq ýnıversıteti) dekany. 1962-1963 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrligi Keńesiniń Sý qorlaryn paıdalaný jáne qorǵaý jónindegi Memlekettik komıtettiń bastyǵy. 1963-1996 jyldary - Qazaq memlekettik aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń «Gıdrotehnıka jáne melıoratsııa» kafedrasynyń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan.

Negizgi ǵylymı eńbekteri sý máselelerin sheshýge, aýyl sharýashylyǵyn sýmen qamtamasyz etýge, egistik jerlerdi sýlandyrýǵa jáne mádenı jaılymdardy avtomattandyrýǵa arnalǵan.

«Vodnye resýrsy ı shemy vodosnabjenııa selskohozıaıstvennyh terrıtorıı» (1963g.), «Osnovy vodosnabjenııa selskohozıaıstvennyh raıonov Kazahstana» (1970j.), «Avtomatızırovannoe kýltýrnoe pastbışe» (1987j.), «Osnovy gıdravlıkı ı gıdromehanızatsıı selskohozıaıstvennogo proızvodstva» (1986j.), «Aýyl sharýashylyq tutynýshylaryn sýmen qamtamasyz etý jáne jaıylymdardy sýlandyrý» (1992j.) atty eńbekteri jaryq kórgen.

Eńbek Qyzyl Tý ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.

2003 jyly Qazaqtyń ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń «Gıdrotehnıka jáne melıoratsııa» kafedrasyna professor Lashqar Esenqululy Tájibaevtiń aty berilgen.

Derek kózi:

Qazaqstan Ulttyq entsıklopedııasy, 8 tom.

Сейчас читают
telegram