Tazarý kúni: Naýryz jáne ekologııalyq mádenıet
ASTANA. KAZINFORM – 14 naýryzda bastalǵan 10 kúndik «Naýryznamanyń» sońǵy kúni ulttyq ekologııalyq naýqanǵa arnalǵan. «Tazarý kúni» azamattarǵa qorshaǵan ortany qorǵaý týraly túsinikti keń taratyp, qoǵamda ekologııalyq mádenıetti damytýǵa múmkindik beredi.
Naýryzdaǵy tazalyq sharalary
Naýryz – tabıǵat pen adam úılesiminiń, molshylyqtyń, jańarý men tazalyqtyń merekesi. Merekeniń basty máni – qys mezgilinen kóktemge kóshý, tabıǵattyń (jáne adamdardyń) jańarýyn beıneleý. Bul kezeń tereń sımvoldyq mánge toly, onyń negizgi qaǵıdasy – tazarý arqyly jańarý. Dástúr boıynsha, Naýryz meıramynda adamdar óz úılerin, aýlalaryn, kóshelerin retke keltirip, tazalyq sharalaryn ótkizedi. Bul – tabıǵatqa degen qurmettiń, qoǵamǵa degen jaýapkershiliktiń kórinisi.
Tabıǵatty aıalaý halqymyzdyń mádenıetinde erteden bar. Sonyń ishinde, bulaqtyń kózin ashý saýapty ári mańyzdy is sanalatyn. Qazaqta «Bulaq kórseń, kózin ash» degen qanatty sóz bar. Bul halyq danalyǵy tabıǵatty qorǵaýǵa, sý kózderin tazartýǵa shaqyrady. Bulaqtardyń kózi bitelse, sý laılanyp, aǵysy toqtap, aınaladaǵy tirshilikke zııan keltirýi múmkin. Sondyqtan Naýryz meıramynda aýyl turǵyndary, oqýshylar men eriktiler bulaqtardyń kózin ashyp, sý arnalaryn tazartýǵa belsendi qatysady.
Bul kún – tabıǵatpen úndestikti saqtaýdyń mańyzdylyǵyn jáne adamnyń qorshaǵan álemniń ajyramas bóligi ekenin eske salatyn sát. Ulttyq merekege ekologııalyq aktsııalardy qosý – Memleket basshysy kótergen ekologııalyq máseleler aıasynda qorshaǵan ortany qorǵaýdyń mańyzyn kórsetýdi de kózdeıdi. Mundaı keń aýqymdy ekologııalyq bastamalar Naýryznama onkúndiginiń qorytyndysy ǵana emes, jańa jyldy taza qorshaǵan ortada, ıgi nıetpen qarsy alýǵa negiz bolady.
Tazarý kúnine oraı uıymdastyrylatyn sharalar kóp. Solardyń biri – «Jer saǵaty» halyqaralyq ekologııalyq aktsııasy jyl saıyn Halyqaralyq jabaıy tabıǵat qorynyń (WWF) qoldaýymen ótkizilip keledi. Bıylǵy aktsııa 22 naýryz kúni saǵat 20:30-dan 21:30-ǵa deıingi aralyqta ótti. Qor jaryqty jáne turmystyq tehnıkalardy bir saǵatqa sóndirip, planetamyzǵa beı-jaı qaramaıtynymyzdy kórsetýge shaqyrady. Bul ýaqytta dúnıe júzindegi tanymal ǵımarattar men eskertkishterdiń jaryǵy da sónedi. Bul – álemdegi eń úlken, kóp adam qatysatyn ekologııalyq aktsııa.
Sondaı-aq, «Dúnıejúzilik tazalyq kúni» (World Cleanup Day) aýmaqty tazartý, aǵash otyrǵyzý, tabıǵı nysandardy abattandyrý sharalary ótedi. Elimizde bul naýqandy Qazaqstannyń ekologııalyq uıymdarynyń qaýymdastyǵy, «Jasyl» jáne G-Global damý koalıtsııasy, «Biz taza el úshin» ekologııalyq qozǵalysy, «Zhasyl Qalqan» uıymy ótkizedi.
«Taza Qazaqstan» − bastamadan tujyrymdamaǵa deıin
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen ótken jyldyń sáýir aıynda jalpyulttyq «Taza Qazaqstan» ekologııalyq aktsııasy bastalǵan edi. Kóktemgi sý tasqynymen arpalysqan shaq bolsa da, Prezıdent óńir ákimderine bosańsymaı, aınalany tazalaý, abattandyrý isine dereý kirisýge pármen berdi. Bul jalpyulttyq sıpat alatyn turaqty úderiske aınalýǵa tıis ekenin qatań eskertti.
− Sý tasqynyna ushyramaǵan óńirlerde meniń tapsyrmammen «Taza Qazaqstan» naýqany bastaldy. Men ákimderdiń bárine bul bir rettik naýqan emes ekenin eskerttim. Basqasha aıtqanda, senbilikke shyǵyp, jumys istegen syńaı tanytyp, kózboıaýshylyq jasaýǵa bolmaıdy. Kórshiles elderdegi sekildi bizge de Qazaqstandy kógaldandyrý, óńirler men qalalardyń aýmaqtaryn tazartý jumystaryn únemi júrgizý kerek, − degen edi Qasym-Jomart Toqaev Sý tasqynyna qarsy is-sharalardy úılestirý jáne sý tasqyny saldaryn joıý jónindegi respýblıkalyq shtab otyrysynda.
Nátıjesinde, ótken jyly «Taza Qazaqstan» ekologııalyq naýqanyna 2,4 mıllıon adam qatysyp, júzdegen myń aýla men aýmaq tazartylǵan, 900 myń tonnadan asa qoqys shyǵarylǵan. Shamamen 2,5 mıllıon kóshet otyrǵyzyldy, 20 myńnan asa áleýmettik nysannyń aýmaǵy, 4,6 myńnan asa qoǵamdyq oryndar, saıabaqtar, shaǵyn baqtar abattandyryldy.
Bes myńnan asa tarıhı-mádenı nysan jáne 758 sýburqaq retke keltirildi. Ózender men kólderdiń jáne basqa da sý aıdyndarynyń aınalasyndaǵy 5,8 mıllıon sharshy metrden asa aýmaq, 8,4 mıllıon metrden asa aryq tazartyldy.
Ekologııa mınıstrliginiń habarlaýynsha, 2019-2023 jyldary elimizde orta eseppen 62 ekologııalyq aktsııa ótkizilse, 2024 jyly bul kórsetkish 183-ke jetti. Eger ótken 5 jylda aktsııalarǵa 2,4 mln adam qatysyp, 900 myń tonna qoqys jınalyp, shamamen 2,5 mln jasyl jelek otyrǵyzylsa, 2024 jyly ekologııalyq aktsııalarǵa 6,2 mln adam qatysyp, 1,1 mln tonna qoqys jınaldy, shamamen 1,6 mıllıon aǵash egildi.
Sonymen birge, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty. Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeledi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysty.
Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Óskemen, Semeı, Pavlodar, Almaty, Taldyqorǵan, Qonaev, Jezqazǵan, Qaraǵandy, Astana, Qostanaı, Petropavl, Kókshetaý, Aqtóbe, Oral qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Sondaı-aq «Taza Qazaqstan» bastamasy 2029 jylǵa deıingi uzaq merzimdi tujyrymdama mártebesine ıe boldy. Qujatta ekologııalyq ahýaldy jaqsartý, qorshaǵan ortany saqtaý jáne ekologııalyq mádenıetti qalyptastyrý baǵytynda keshendi is-sharalar aıqyndaldy.
Qazaqstandyqtardyń ekologııalyq mádenıeti qandaı
«Taza Qazaqstan» bastamasy 2029 jylǵa deıingi uzaq merzimdi tujyrymdama mártebesine ıe boldy. Qujatta ekologııalyq ahýaldy jaqsartý, qorshaǵan ortany saqtaý jáne ekologııalyq mádenıetti qalyptastyrý baǵytynda keshendi is-sharalar aıqyndaldy. Sondaı-aq, tujyrymdamada ekologııalyq oılaý mádenıetin, sanaly tutyný, resýrstardy únemdeý, bıznes júrgizý mádenıetin damytý tetikteri jazylǵan.
Tujyrymdamada qazaqstandyqtardyń ekologııa, shıkizat pen qaldyqtardy qaıta óńdeý taqyryptaryn qanshalyqty ózekti dep sanaıtyny týraly áleýmettik zertteý keltirilgen. Belgili bolǵandaı, respondentterdiń 82,3%-y bul máseleni «óte ózekti» jáne «ózekti» dep sanaıdy. Ásirese, Aqtóbe (96,4%) jáne Qostanaı (95,7%) oblysy turǵyndary asa qyzyǵýshylyq tanytty. Qulyqsyzdyq Aqmola oblysy tarapynan baıqaldy (38,5%).
Degenmen, bul máselege qyzyǵýshylyq óte joǵary bolsa da, ekologııalyq ádetke qatysty jaǵdaı kóńil kónshiterlik emes. Halyqtyń tórtten bir bóligi ǵana qoqysty suryptaıdy (25,3%), árbir besinshi dúken (21,8%) eko-sómkeni amal joqtan paıdalanady, sol sııaqty sý men elektr energııasyn bári birdeı únemdeı bermeıdi (57,1%). Bir qyzyǵy, jastarda (18-28 jas) qoqysty suryptaý ádeti ǵana joǵary (27,5%), al jalpy alǵanda ekologııalyq sana tómendeý.
Qaldyqtardy qaıta óńdeý jáne suryptaý úlesi áli de tómen, degenmen oń dınamıka baıqalady. 2018-2023 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda qoqysty qaıta óńdeý jáne suryptaý 11,5%-dan 24%-ǵa deıin ulǵaıdy. (Eýropa elderinde ortasha deńgeı shamamen - 50%, Japonııada - 40%-dan astam, Ońtústik Koreıada - 60%).
Taldaý kórsetkendeı, bastapqy energııany tutyný deńgeıi boıynsha TMD-da kóshbasshy elmiz. Qazaqstanda aldaǵy bes jyldaǵy boljam boıynsha sý tapshylyǵy 15% bolýy múmkin ekendigine qaramastan, tutyný deńgeıi artty. Avtokólikter esebinen de ekologııalyq júkteme artyp keledi. 2023 jyly tirkelgen avtomobılderdiń jalpy sanynda 20 jyldan astam ýaqyt buryn shyǵarylǵan kólik basym.
Sonymen qatar bıznestiń ekologııalyq jaýapkershiliginiń tómendigin kórsetetin derekter keltirilgen. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi 2023 jyly ekologııalyq zańnamanyń saqtalýyna 652 tekserý júrgizdi. Jalpy somasy 322,9 mlrd teńgege 2 myńnan astam ákimshilik aıyppul salyndy, odan 11,3 mlrd teńge óndirildi. Aıyppuldyń deni artyq jáne erikti emıssııalar úshin salynady.
Qoqys týraly qaıda habarlaý kerek
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda Telegram jelisinde @TazaQazBot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlama jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.
Paıdalanýshylarǵa yńǵaıly bolý úshin barlyq ótinimder 21 sanatqa bólingen. Ótinimderdiń eń kóp sany aýmaqtardy jınaý (4051 ótinim), turmystyq qoqysty shyǵarý (1080 ótinim), kóshelerdi tazalaý jáne abattandyrý (926 ótinim), jol jóndeý (656 ótinim) baǵyttary boıynsha kelip túsken. Telegram-bot iske qosylǵan sátten bastap 14 354 ótinim kelip tústi, onyń 13 myńnan astamy oryndalsa, myńnan astamy krıterııge sáıkes kelmegeni úshin qabyldanbaǵan.
Aıta keteıik, jaqynda Býrabaıda ótip jatqan Ulttyq quryltaıdyń IV otyrysynda da Prezıdent «Taza Qazaqstan» bastamasy týraly aıtty.
− Tazalyq máselesi árdaıym nazarda bolýǵa tıis. Byltyrdan beri elimizde «Taza Qazaqstan» aktsııasy júrip jatyr. Bastamaǵa azamattar jappaı qoldaý bildirdi. Aktsııa jalpyulttyq sıpatqa ıe boldy. Kún jylynyp keledi, endi jurt senbilikke shyǵyp, aınalasyn tazalaıdy. Bul – óte durys. Men buǵan deıin de aıttym, «Taza Qazaqstan» – jaı naýqan emes. Bul ár adamnyń jáne barsha halyqtyń kúndelikti daǵdysy, ómir salty bolýy qajet, − dedi Qasym-Jomart Toqaev.