«Taza qala» jobasy Qostanaı qalasynyń tazalyǵyn tekserdi
ASTANA. KAZINFORM – «Taza qala» telejobasy qonaqjaı Qostanaı qalasynan kezekti shyǵarylym usynady. Bul joly túsirý toby tarıhqa kóz júgirtip, bir kezderi Alash Ordanyń kórnekti qaıratkerleri bas qosqan jerlerdi aralap, tazalyq deńgeıin tekserdi. Munda júrgizýshiler ekige bólinip, qalanyń kórikti ári kóńil kónshitpeıtin tustaryn kórsetedi.
Tarıhı nysandar, belsendi turǵyndar
Qostanaı elimizdiń ónerkásiptik aımaǵy bolyp sanalady, munda zaýyttar men óndiris oryndary kún sanap artyp keledi, agrarly baǵyt ta jolǵa qoıylǵan. Jańa jumys oryndary men tabysy kóbeıgen turǵyndardyń tazalyqqa, estetıkaǵa qumarlyǵy da artyp keledi. «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasy aıasynda birqatar sharýa júzege asyrylǵan.
Búgingi shyǵarylymda belgili aıtysker aqyn Aıbek Qalıev qala estetıkasyn aıqyndaıtyn, tarıhı mán-mańyzy bar ǵasyrlyq ǵımarattardy tanystyrdy. Onyń aıtýynsha, qalada úsh zamannyń ǵımarattary bir-birimen úılesim taýyp tur.
«Maral Ishan meshitin 131 jyl buryn sol kezdiń aýqatty adamdary ashqan. 1930-jyldary Keńes úkimeti kelgen soń meshitti jumysshylar klýbyna aınaldyrdy, odan keıin kınoteatr boldy, tipti 90-jylǵa deıin fılarmonııa boldy. Sodan keıin ǵana halyqqa qaıtarylyp, 60 jyldan keıin qaıtadan meshit ashyldy. Bul ǵımarat qanshama tarıhty basynan keshirgen, qazir de sáýletimen qalaǵa sán qosyp tur», - deıdi aıtysker aqyn.
Eski úılerdiń syrt kelbetine qatysty da birqatar jumystar bar. Sońǵy úsh jylda qaladaǵy 1937 kópqabatty úıdiń júzge jýyǵy jańartylǵan. Bıyl da bul jumystar toqtap qalmaıdy. Sonymen birge, Qostanaıdaǵy «Tobyl» fýtbol klýbynyń bas bapkeri Nurbol Jumasqalıev baǵdarlamaǵa arnaıy qatysty. Belgili fýtbolshy qala ortalyǵyndaǵy saıabaqta jıi demalatynyn atap ótti.
«Osy jer óte ádemi. Bıyl munda tósenishterdi, sákilerdi jańartty. Jańa jaryqshamdar ornatty. Osylaısha, óte jaıly orynǵa aınaldy», - deıdi N.Jumasqalıev.
Turǵyndar arasynda da qalaǵa beı-jaı qaramaıtyn belsendi azamattar kóp. Seksenniń seńgirine taıaǵan Larısa ájeı tazalyqshy bolyp jumys istegen jáne qazir de aýlany jasyl jelekke toltyryp qoıǵan. Óz kúshimen gúl ekken, sán berý úshin túrli buıymdardy ákelgen. Larısa Vladımırovna óz isin eshýaqytta puldaǵan emes. Ony jeteleıtin bir ǵana ıdeıa – ómir súretin ortasy qandaı bolsa, adam da dál sondaı.
«Muny úıimizdiń janynan ótetin árbir adam úshin jasaımyn. Tazalyqty jaqsy kóremin, men turatyn jer, jumys isteıtin jer óte taza bolýy kerek. Meniń baǵymda shyraıgúl, lalagúl, qaraot, raýshan, qashqargúl bar. Florıst emespin, qarapaıym adammyn», - deıdi Larısa Lebedeva.
Qalanyń qoqys polıgony 90% toldy
Qostanaıda týǵan qalanyń tazalyǵyn birinshi orynǵa qoıatyn jandar rasymen kóp. Solardyń biri Olga Knıagına ortalyqtaǵy shaǵyn aýdandardyń birinde turady eken.
«Bul qalanyń qaq ortasynda ornalasqan aýla. Ortalyq saıabaq, ákimdik, TÚKSh – bári jaqyn mańda ornalasqan. Al munda tazalyqshy joq, aýladaǵy shópti eshqashan otamaıdy. Oǵan qosa, eski átkenshekterdi kórip tursyz. Balalardyń munda oınap jatqanyn eshqashan kórgen emespin», - deıdi Olga.
Keıinirek Olga túsirilim tobyn qalanyń qoqys polıgonyna alyp bardy.
«Qalanyń úlken máselesi – qoqys polıgonynyń 90 paıyzǵa tolyp qalǵany. Meniń bilýimshe jańa polıgonǵa jer bólinbegen. Endi myna qoqysty ne isteıtinimizdi sheshý kerek. Alaıda ázirge esh sheshim estimedim», - deıdi qala turǵyny.
Baǵdarlamaǵa suhbat bergen oblys ákimi Qumar Aqsaqalov bul jaıttan habardar ekenin aıtty.
«Bizde jalǵyz ǵana polıgonymyz bar. Árıne ony keńeıtý kerek. Biraq ol bolashaqtaǵy jumysymyz. Іri qoqystardy zań boıynsha azamattar ózderi shyǵarýy kerek. Qalǵan qoqystardy kommýnaldyq mekemeler ýaqytynda shyǵaryp turady», - dedi oblys ákimi.
Qala syrtyndaǵy qoqys úıindileri
Turǵyndar Qostanaıdyń Jylyjaı kombınaty aýmaǵynda zańsyz qoqys úıindileri bar ekenin aıtýda. Qala sheti bolǵasyn asa mán berilmeı me, álde qoqys jáshigi jetpegen be – munda da adamdar turyp jatqandyqtan, kóz juma qaraýǵa bolmaıdy. Bul aýmaqta kóp qabatty baspanalar da, jeke sektor da bar. Alaıda aýmaqtyń turǵyndary munyń syrttan kelgen qaldyqtar ekenin aıtty.
«Qoqysty kólikpen ákep tastaıtynyn qanshama ret kórdim. Turǵyndar arbaǵa salyp ákelmeıdi ǵoı. Munda beınebaqylaý kamerasy joq. Myna jerde laı sý kórinip tur, bul da qaladan keledi. Káriz sýynyń ıisin sezip tursyz ba? Qazir azaıǵan, buryn kóp bolatyn», - deıdi turǵyn Vladımır ıAkovlev.
Qaıdan kelgeni belgisiz las sýdyń qaıda ketip bara jatqany da túsiniksiz. Beınekadrlarda qoqys jáshigi janynda shashylyp jatqan úıindi de baıqalady. Buǵan jaýap retinde oblys ákimi Q.Aqsaqalov ár jerde qoqys tastamaý úshin kameralar ornatý kerektigin, bıyl myńnan asa túrli kameralar ornatylǵanyn aıtýda.
Kólik dóńgeleginen alańqaı tósenishterine deıin
Qostanaıda sport jáne balalar alańyna rezeńke tósenishter shyǵaratyn zaýyt bar. Ol úshin kóliktiń eski dóńgelekteri qoldanylady. Mekeme jylyna 2,5 myń tonna shıkizat óndiredi. Suranystyń kóptigine baılanysty jumys kólemin de arttyrǵysy keledi eken.
«Qazir úlken kólemdi dóńgelekterdi qaıta óńdeý birshama eńbekti qajet etedi. Osyǵan oraı, «Jasyl damý» uıymynyń kómegine júgindik. Memleket usynǵan arnaıy baǵdarlama arqyly 3 paıyz ústememen nesıe aldyq. Bul qarjyny úlken kólemdegi ónim óńdeýdi jeńildetýge jumsaımyz», - deıdi mekeme basshysy Rınat Ishbýlatov.
Kásiporyn «Jasyl damýdan» alǵan qosymsha qarajatqa iri dóńgelekti usaqtaıtyn qondyrǵy satyp alady. Sáıkesinshe óndiris kólemin úsh ese arttyrady.
Sarapshylar baǵasy
«Taza qala» júrgizýshileri Qostanaı qalasy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi.
Bul shyǵarylymdy sáýletshi Serik Rústembekov, Májilis depýtaty Erbolat Satybaldın jáne ekolog, «Jasyl damý» AQ departament dırektory Sábıt Qashqynbaev baǵalady.
«Buǵan deıin Qostanaıdy basqa kúıde kórgen edim, qazirgi jaǵdaıy jer men kókteı. Eń joǵarǵy baǵany tazalaǵyna berip otyrmyn. Tek qana qalanyń kommýnaldyq qyzmetine ǵana emes, jergilikti turǵyndardyń da qala tazalyǵyna kóp mán beretini baıqalyp tur. Al endi kóńilimizdi túsirgeni – qoqys polıgonynyń jaıy. Shynyn aıtqanda Qostanaıdyń tazalyq deńgeıin óte joǵary dep esepteımin», - deıdi S.Rústembekov.
Ekolog Sábıt Qashqynbev qoqys polıgonynyń tolýyna qaldyqty suryptamaı tastaý yqpal etkenin atap ótti. Bul úshin suryptaý men qaıta óńdeý zaýytyn qurý kerek.
«Barlyq óńirlermen salystyrǵanda Qostanaı «eń taza qala» degen atqa laıyq qalalardyń biri. Kók jelekke oranǵan, kósheleri taza. Al qalanyń kelbeti men estetıkasy óte jaqsy deńgeıde. Degenmen qoqys polıgony, qalanyń qoqystarynyń tazartylýy, kommýnaldyq qyzmetterine qoıylatyn suraqtar bar. Olar da júre kele sheshiledi dep oılaımyn», - dedi Májilis depýtaty Erbolat Satybaldın.
Jalpy esepte Qostanaı qalasy 22 upaı alyp, qalalardyń tazalyq reıtınginde aldyńǵy qatarǵa shyqty. Bul tizimde Astana (25 upaı), Almaty (25 upaı), Qaraǵandy (22 upaı), Qyzylorda (20 upaı), Taldyqorǵan (19 upaı), Shymkent (18 upaı) qalalary kósh bastap tur.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty. Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeleıdi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysady. Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Óskemen, Semeı, Pavlodar, Almaty, Taldyqorǵan jáne Qonaev qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.
